2-16-127489/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2017, Pärnu

Tsiviilasja number

2-16-127489

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi V. P.i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

651,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Osaühing: Aktiva Finants (registrikood: 10746479,

asukoht

A.Weizenbergi

20,

Tallinn)

volitatud

esindaja: Darja Permina (e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: V. P. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx

xx-xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista V. P.ilt (P., isikukood: xxxxxxxxxxx) Osaühingu Aktiva Finants kasuks

võlgnevus kokku summas 394,55 eurot (millest 313,16 € põhivõlgnevus ja 81,39 €

hagiavalduse 15.03.2016 esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud, põhivõlalt VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätesatud määras arvestatud viivis).

3. Välja mõista V. P.ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks alates 16.03.2017 kuni põhivõla

täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga

313,16 €) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele poolaasta kaupa kohaldatav viimane intressimäär

enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal

kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas ehk 0,0219% päevas).

4. Menetluskuludest jätta V. P.i kanda hagi rahuldatud osale vastava hinnaga hagi

esitamisel nõutavale lõivule vastav osa hageja tasutud riigilõivust, 63% hageja

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikest kuludest ning kostja enda kulud täies

ulatuses. Hageja kanda jääb tasutud riigilõivust 25 eurot ning lepingulise esindaja kulud

osas, mida ei jäetud kostja kanda.

5. Määrata Osaühingu Aktiva Finants menetluskulude suuruseks 325 eurot, millest

maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 125 eurot ja hageja

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 200 eurot (käibemaksu ei lisandu).

6. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõista V. P.ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks

menetluskulude katteks välja kokku 226 eurot (100 € maksekäsu kiirmenetluses ja hagi

Tsiviilasi nr: 2-16-127489

2 (5)

esitamisel tasutud riigilõivu katteks ja 126 € hageja esindaja põhjendatud kuludest 63%

suuruse osa katteks).

7. Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb V. P.il tasuda

Osaühingule Aktiva Finants viivist protsendina menetluskulude tasumata osalt alates

tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S

Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Nordea Bank Finland

Plc Eesti filiaalis, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS

§ 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TMS § 178 lg 1 ja 2)

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 23.11.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 626,27 euro saamiseks. Kohus rahuldas avalduse, kuid võlgnikule ei

õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu 23.02.2017

maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

Tsiviilasi nr: 2-16-127489

3 (5)

2. 01.03.2017 maakohus kohustas hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendavalt riigilõivu, samuti täpsustama kostja

elukohta. Osaühing Aktiva Finants esitas 15.03.2017 Pärnu Maakohtule põhjendatud nõude

hagiavalduse vormis ning tasus täiendavalt riigilõivu.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja V. P. 09.07.2011 liitumislepingu nr

1268832, 19.12.2012 liitumislepingu nr 2236548, 19.12.2012 järelmaksuga vara müügilepingu

nr 1765588 ja 28.11.2012 liitumislepingu lisa nr 2192760, mille alusel Elisa Eesti AS kohustus

pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba

eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt Elisa Eesti AS-ile tasuma. Kostja ei

tasunud talle ajavahemikul 15.10.2013 kuni 20.01.2014 esitatud arveid (nr 2007755241,

2007976715, 2008185216 ja 2008428926). 18.11.2015 loovutas Elisa Eesti AS oma nõude

kostja vastu Osaühingule Aktiva Finants (hageja).

4. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 313,16 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise 313,11 eurot ning alates hagi esitamisele järgnevast päevast 16.03.2017 kuni

põhinõude 313,16 eurot täieliku tasumiseni viivise põhivõlalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud 750 eurot (maksekäsu kiirmenetluses

ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 125 € ja õigusabi kulud 625 €) ja kohustada kostjat

tasuma menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses tasumata summalt.

Hageja taotleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.

5. 17.03.2017 võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid kätte 29.03.2017 isiklikult allkirja vastu. Kostjale vastamiseks määratud 14-

päevane tähtaeg lõppes seega 12.04.2017. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

7. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt

rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.

8. Hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduses

kirjeldatud

asjaoludel

tuleneb

kostja

vastu

esitatud

nõue

telekommunikatsiooniteenuse ja järelmaksuga kauba müügilepingutest. Kostja ei ole täitnud

Elisa Eesti AS-iga sõlmitud liitumislepingutest ja järelmaksuga vara müügilepingust tulenevaid

rahalisi kohustusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt on müügilepingust tulenev

ostja põhikohustus tasuda müüjale ostuhind rahas. VÕS § 208 lg 2 järgi kohaldatakse asja

müügi kohta sätestatut vastavalt õiguse või muu eseme müügile. Hageja on nõude omandanud

loovutamise teel esialgselt võlausaldajalt. Loovutusest on kostjale 19.11.2015 teatatud. VÕS §

164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

9. Hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendavad hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid

(lepingud, arved, nõude loovutamise teatis). VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg

1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel hagejal on õigus nõuda kostjalt rahalise

kohustuse summas 313,16 eurot täitmist ning viivist põhinõude täitmisega viivitamise eest.

Tsiviilasi nr: 2-16-127489

4 (5)

10. Hageja nõuab hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist, mis on arvestatud

põhivõlgnevuselt 313,16 eurot teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 7.8 alusel määras

0,15% päevas ajavahemiku 15.10.2013 – 15.03.2017 eest (seega viivisemäär 54,75% aastas).

Alates hagi esitamisest lisanduva viivise taotleb hageja TsMS § 367 kohaselt kostjalt välja

mõista protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

11. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset

viivisemäära rohkem kui 6 korda. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat

ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Riigikohtu kujundatud kohtupraktika kohaselt

VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud

viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu

10.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise

kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist

vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-66-05, p 24). Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras. Hagi esitamise seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivise summa seega 81,39 eurot ((0,023% x 53,22 € x 228 päeva) +

(0,022% x 53,22 € x 1018 päeva) + (0,023% x 28,74 € x 197 päeva) + (0,022% x 28,74 € x

1018 päeva) + (0,023% x 24,52 € x 164 päeva) + (0,022% x 24,52 € x 1018 päeva) + (0,023%

x 206,68 € x 131 päeva) + (0,022% x 206,68 € x 1018 päeva)).

12. TsMS § 367 võimaldab hagejal taotleda viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotlebki alates hagiavalduse

esitamisest viivise väljamõistmist protsendina seaduses sätestatud määras.

13. Menetluskulude jaotus

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt,

63% ulatuses. Kuna hageja põhivõla nõue rahuldati täies ulatuses ning hagi osaline rahuldamine

seisnes viivise väljamõistmises hageja taotletud lepingulise määra asemel seaduses sätestatud

määras, peab kohus õigeks jätta kostja kanda riigilõivu ulatuses, mis tulnuks hagejal tasuda hagi

rahuldatud ulatusele vastava hinnaga hagi esitamisel. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud

õigusabile kohus jaotab poolte vahel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, jättes nendest 63%

kostja kanda. Kohus jätab kostja kanda ka tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt

menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

14. TsMS § 174 lg 1 ja§ 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälisteks kuludeks TsMS § 144 kohaselt on muu hulgas

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka

menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek.

Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude

kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas

menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks

eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja

läbitud kohtuastmete arvu.

15. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi

esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu

Tsiviilasi nr: 2-16-127489

5 (5)

eeltingimus. Põhivõla 313,16 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 81,39 eurot ja lisanduva

ühe aasta viivise järgi oleks hagi rahuldatud osale vastav hagihind 419,69 eurot, millelt nõutav

riigilõiv on 100 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 125 eurot hagihinna 651,46 eurot järgi.

Vastavalt kulude jaotusele jääb kostja kanda riigilõiv 100 eurot ja 25 eurot jääb hageja enda

kanda.

16. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist. Hagiavaldusele lisatud

15.03.2017 arve nr 2234676 kohaselt on hageja esindustasu võlgase V. P.i kohtumenetluses

625 eurot.

Kohus taaskord selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna esindustasu (ega

õigusabikulusid), TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes

lepingulise esindaja kulud. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus

esindajale hüvitada esindamisel tehtud kulud (s.h esindaja töötasu vastavalt õigusabi

osutamiseks kulutatud ajahulgale). Hagiavaldusele lisatud arvel ei ole välja toodud esindaja

tehtud toiminguid ega nendele kulunud aega. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esindaja

koostas ja esitas kohtule hagiavalduse (4 lk) lisadega (41 lk).

Kohus leiab, et esindaja kulud summas 625 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalikud.

Tegemist on trafaretse hagiga, millest ca 2 lehel on tsiteeritud õigusnorme ning konkreetsete

asjaolude kirjeldus ca 1 lk. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus, asi lahendatakse

tagaseljaotsusega kirjalikus menetluses, kohtuistungeid ei ole toimunud.

Esitatud hagiavalduse sisu ja mahu põhjal on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ajakulu

selles asjas mitte rohkem kui 4 tundi ning vaidluse sisule vastav põhjendatud tunnitasumäär 50

eurot, kokku põhjendatud ja vajalik esindaja kulu 200 eurot. Kohus arvestab samuti, et nõude

põhisumma suurus on 313,11 eurot, hagiavalduse kohaselt sisaldab see käsitlustasusid

kogusummas 113,91 eurot ning hageja näidatud kulud õigusabile ületavad põhinõuet rohkem

kui kaks korda. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

esindaja kulude katteks välja 63% ehk 126 eurot.

Hagile lisatud arvel ei ole viidet käibemaksule ning eelduslikult summa käibemaksu ei sisalda.

Hageja ei ole andnud ka TsMS § 177 lg 10 kohast kinnitust menetluskuludelt arvestatava

käibemaksu hüvitamiseks. Seega kostjalt väljamõistetav menetluskulude summa ei sisalda ja

sellele ka ei lisandu käibemaksu.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik