1-09-7027/59 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-7027

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 27. märtsi 2017

määrus süüdimõistetu Roman Braginski vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Roman Braginski (isikukood

36201250301), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 27. märtsi 2017 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu Roman Braginski määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. EV Ülemkohtu 07.04.1992 otsusega mõisteti süüdi R. Braginski KrK § 100 ja § 139 lg 1

järgi ja määrati karistuseks 10 aastat vangistust, mille kandmiselt ta vabanes 17.07.1998

tingimisi 3 aastat 2 kuud ja 29 päeva enne tähtaega.

2. Tallinna Linnakohtu 13.03.2000 otsusega tunnistati R. Braginski süüdi KrK § 15 lg 2 - §

101 p 1 ja 8 ja KrK § 101 p 1, 7, 8 järgi ja talle mõisteti karistuseks 15 aastat vangistust.

Samuti mõisteti R. Braginski süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1-3 järgi ja talle mõisteti karistuseks

8 aastat vangistust, liitkaristuseks mõisteti kokku 17 aastat vangistust. KrK § 41 alusel

suurendati karistust 07.04.1992 EV Ülemkohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osaga,

st lõplikuks karistuseks jäi 18 aastat vangistust.

3. Harju Maakohtu 29.01.2001 otsusega mõisteti R. Braginski süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1-3

järgi ning karistati 4-aastase vangistusega. Liitkaristuseks mõisteti 13.03.2000 mõistetud

karistuse ärakandmata osa võrra – 19 aastat vangistust.

4. Harju Maakohtu 18.04.2002 otsusega tunnistati R. Braginski süüdi KrK § 1773 järgi

karistusega 1 aasta vabadusekaotust. Lõplikuks karistuseks loeti 18 aastat ja 3 kuud

vangistust.

5. Harju Maakohtu 13.05.2009 otsusega tunnistati R. Braginski süüdi KarS § 330 järgi ja

karistati 6 kuu vangistusega, mida vähendati 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks loeti 11 aastat 6

kuud ja 4 päeva.

6. Harju Maakohtu 02.04.2015 määrusega vabastati R. Braginski Harju Maakohtu 13.05.2009

KarS § 330 mõistetud karistusest, s.o 4 kuu vangistusest, kuna KarS § 330 tunnistati

kehtetuks. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti Harju Maakohtu 18.04.2002 otsusega

moodustatud liitkaristus 18 aastat ja 3 kuud. Karistuse kandmise aja alguseks arvati

18.04.2002 ja karistusaeg lõpeb 18.07.2020.

7. 09.02.2017 saabusid Tartu Maakohtu Valga kohtumajale Tartu Vangla dokumendid

kinnipeetava R. Braginski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

8. Tartu Maakohtu 27.03.2017 määrusega jäeti R. Braginski vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

8.1. Kohus tõi positiivsena välja, et R. Braginskil on vabanemisel olemas kindel elukoht,

töökoht ja endised kuriteokaaslased on surnud, mistõttu ei saa R. Braginskit uute kuritegude

toimepanemisele mõjutada. R. Braginski on läbinud mitmeid programme vanglas ja tal on

olemas lähivõrgustik ema ja õdede näol.

8.2. Kohus võttis arvesse ka negatiivseid faktoreid – 1998. aastal pärast vangistusest

ennetähtaegselt vabanemist sooritas ülirasked kuriteod. Lisaks on R. Braginski pannud toime

tapmise 1991. aastal. Seega on R. Braginski pannud toime kolm tapmist (kaks lõpuleviidut ja

ühe katsestaadiumisse jäänud tapmise), seega võib oht esineda ka tulevikus.

8.3. R. Braginskil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et ta ei ole ehk piisavalt

suuteline korralikult töötama. Kohus nõustus kriminaalhooldaja ja prokuröriga selles, et

R. Braginskil puudub kokkupuude lähivõrgustikuga oma uues elukohas. Hinnates nii

retsidiivsusriski kui ka üldpreventiivseid kaalutlusi leidis kohus, et R. Braginski vabastamine

enam kui kolm aastat enne vangistusaja lõppu ei ole õiguskorra kaitsmisega kooskõlas.

R. Braginski poolt toimepandud kuriteod on rasked. Samuti arvestades, et R. Braginskile saab

kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel käitumiskontrolli maksimaalselt kahele aastale, kuid

vangistuses karistust kandes oleks kontrollaeg pikem, ei ole põhjendatud ennetähtaegne

vangistusest tingimisi vabastamine.

Määruskaebus

9. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Braginski, kes palub

tühistada Tartu Maakohtu määruse ja vabastada R. Braginski tingimisi enne tähtaega või

mittevabastamisel määrata järgmine ennetähtaegse vabastamise menetlus kuus kuud peale

ringkonnakohtu määruse jõustumist.

10. Tartu Maakohtu määruses on korduvalt märgitud, et 16.02.1999 toimus kaks tapmist,

tegelikult toimus vaid üks tapmine ja teine jäi katsestaadiumisse.

11. R. Braginski esitas 10.01.2017 kinnipeetava iseloomustuse, milles on kirjeldatud

positiivseid asjaolusid. R. Braginski on mõistnud oma kuriteo toimepanemise asjaolusid,

samuti teinud endast kõik oleneva, et selliseid kuritegusid enam ei korduks.

12. R. Braginskile mõisteti KrK § 101 järgi 15 aastat vangistust, kusjuures karistuse ülempiir

oli kuni eluaegne vangistus. Seega kohtunik pidi mõistma, et see karistus on R. Braginskile

piisav. Käesoleval hetkel on R. Braginski karistusest ära kandnud 17 aastat ja 8 kuud ning

ülejäänud karistused on ta saanud II astme kuritegude eest, seega on I astme kuritegude eest ta

oma võla ühiskonna ees tasunud.

13. R. Braginski tõi välja ka vangla hinnangu ja selles sisalduvad uute kuritegude

toimepanemise riskiprotsendid. Samuti leiab R. Braginski, et tal on olemas toetav

lähivõrgustik õe näol, kellega on pidevalt suhelnud ka vanglas olles. Vabanemisel on olemas

töö- ja elukoht, vabanemisfondis on ligikaudu 2500 eurot.

14. R. Braginski leiab, et maakohtu järeldus, mille kohaselt saab ennetähtaegsel vabanemisel

määrata karistusjärgse käitumiskontrolli, on väär, kuna R. Braginski mõisteti süüdi 2000.

aastal, kuid seadus jõustus alles 08.03.2004. Samuti tuleb R. Braginski hinnangul arvesse

võtta, et vangla on taotlenud käitumiskontrolliks 12 kuud katseajaga karistuse lõpuni.

15. Kaaskirjas selgitab R. Braginski 1992. aastal EV Ülemkohtu poolt süüdimõistmist, mil

R. Braginskile määrati karistuseks 10 aastat vangistust, mida ta toime ei pannud. Pärast

vabanemist ei olnud R. Braginskil normaalset suhtlusringkonda, ainult sidemed ema ja õega,

mistõttu mitmete asjade kokkulangemine viis uuesti kohtu alla kuritegude eest, mida ta ka

sooritas.

16. 03.04.2017 jõudis kohtusse R. Braginski lisa määruskaebusele, milles R. Braginski on

kaasa pannud Tallinna Linnakohtu 09.07.1998 määruse R. Braginski ennetähtaegsest

karistusest vabastamiseks. R. Braginski selgituste kohaselt oli 1998. aastal ennetähtaegne

vabanemine erakordne juhtum. Seega leiab R. Braginski, et tolleaegsetel kohtunikel, kes

16.10.1991 R. Braginski süüdi mõistsid, oli oma arusaam antud asjast.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

17. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et

R. Braginski vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab

omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.

18. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis

järgides KarS § 76 lg-s 2 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid.

Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis ning leidnud, et negatiivsed faktorid kaaluvad üle

positiivset, mistõttu ei ole maakohus R. Braginskit ennetähtaegselt vangistusest vabastanud.

R. Braginski ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige

R. Braginski kuriteo toimepanemise asjaolud, varasem elukäik ja R. Braginski käitumine

karistuse ajal. Tartu Maakohus on määruses selgelt põhjendanud, millised asjaolud on

R. Braginski puhul teguriteks, mille tõttu tuleb ta jätta ennetähtaegselt vabastamata.

19. Kaebaja hinnangul on Tartu Maakohus oma määruses ekslikult märkinud, et R. Braginski

on toime pannud kolm tapmist.

Nähtuvalt Tartu Maakohtu määrusest on maakohus viidanud küll kolmele tapmisele, kuid

täpsustanud iga lõigu juures, et üks neist tapmistest jäi katsestaadiumisse, seega on arusaadav,

et maakohus viitab tapmiskatsele.

20. Kaebaja on välja toonud positiivsed faktorid, mis tulenevad 10.01.2017 kinnipeetava

iseloomustusest ja sellekohase vangla hinnangu. R. Braginski ei nõustu kohtuga, et tal puudub

toetav lähivõrgustik ning samuti toob välja, et tal on vabanemisfondis 2500 eurot algkapitali

ja vabanemisel töö- ning elukoht.

Ka maakohus on eeltoodud tegureid hinnanud kogumis, kuid leidnud, et see ei kaalu üle

kuriteo toimepanemise asjaolusid ja samuti on oluline asjaolu, et R. Braginskil on kehtiv

distsiplinaarkaristus. Ka R. Braginski ise toob välja, et 1998. aasta vabanemisel oli ta

lähivõrgustikus peresidemed säilinud ainult ema ja õega, kuid sooritas siiski uued kuriteod.

See ei tekita kohtus veendumust, et ka käesoleval ajal ennetähtaegsel vabanemisel oleks

toetav lähivõrgustik lähisugulaste näol suurema positiivse mõjuga.

21. R. Braginski on määruskaebuses toonud välja asjaolu, et ta on kandnud karistust juba 17

aastat 8 kuud ja praegusel ajal on ta I astme kuritegude karistused ära kandnud ning kannab

karistust II astme kuritegude eest.

Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et liitkaristuse puhul ei saa arvestada liitkaristust

selliselt, et millise osa eest on isik juba ära kandnud ning seetõttu järeldada, et arvestada ei saa

selle kuriteoga, mille eest on karistus juba nö. ära kantud. Liitkaristuse puhul on karistus

mõistetud kogumis ning ei saa eraldada erinevate kuritegude eest vangistuse kandmise aega.

Seetõttu ei oma ka R. Braginski seisukoht tähtsust, kuna liitkaristus ei ole käesolevaks hetkeks

veel kantud.

22. R. Braginski leiab, et talle ei ole võimalik kohaldada kohtu poolt nimetatud

karistusjärgset käitumiskontrolli, kuna ta mõisteti süüdi 2000. aastal ja seadus jõustus alles

2004. aastal.

Tulenevalt KarS § 76 lg-st 5 on katseajaks võimalik allutada süüdlane käitumiskontrollile,

kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Asjaolu, et käesolev säte hakkas kehtima

hiljem kui R. Braginski süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine, ei tähenda, et käesolevat sätet

ei saaks rakendada ennetähtaegsel vabastamisel vangistusest. Tartu Maakohus on toonud

sisulise hinnanguna välja, et käitumiskontrolli ja katseaja määramine ei vasta

üldpreventiivsetele eesmärkidele, kuna R. Braginski karistusaja lõpu saabumiseni on veel üle

3 aasta. On ebaloogiline, et käitumiskontrolli saab seada R. Braginskile vaid 2 aastaks,

vangistuses on teda võimalik jälgida aga üle 3 aasta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

tulenevalt kuriteo toimepanemise raskusest ei ole R. Braginski ennetähtaegne vangistusest

vabastamine põhjendatud 3 aastat enne karistusaja lõpu saabumist, samuti ei ole põhjendatud

käitumiskontrolli seadmine 2 aastaks. Kaebaja väide, mille kohaselt tuleb järgida vangla

ettepanekut käitumiskontrolli nõuete seadmisel, ei ole asjakohane. Kohtul on õigus määrata

ise käitumiskontrolli nõuded kinnipeetava ennetähtaegselt vangistusest vabastamisel

tulenevalt KarS §-st 75.

23. R. Braginski on määruskaebuse kaaskirjas ja lisas selgitanud 1992. aastal EV Ülemkohtu

poolt tema süüdimõistmise asjaolusid ning ennetähtaegset vabastamist vangistusest 1998.

aastal.

Kohus peab oluliseks välja tuua, et käesolevas ennetähtaegse vabastamise menetluses ei

vaadata ümber varasemalt määratud karistusi ja karistuste kandmisaja määrasid. Asjaolu, et

1998. aastal R. Braginski ennetähtaegselt vabanes, on küll positiivne, ent selle varjutab kahe

äärmiselt raske kuriteo toimepanemine pärast ennetähtaegset vabanemist (s.o 7 kuud pärast

eelmise karistuse kandmiselt vabastamist). Seega hinnates kõiki asjaolusid kogumis on

maakohus jätnud õigesti R. Braginski ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.

24. R. Braginski on määruskaebuses alternatiivselt palunud kohtult ennetähtaegse vabastamise

menetlus määrata kuus kuud peale ringkonnakohtu määruse jõustumist tulenevalt asjaolust, et

Tartu Maakohtu 05.01.2016 määruse kohaselt on R. Braginski ennetähtaegne tingimisi

vabastamine rohkem kui 3 aastat enne karistusaja lõppu ebaproportsionaalne toimepandud

kuritegudega. Kuna 18.07.2017 jääb R. Braginskil karistuse lõpuni täpselt 3 aastat, ei saa

vabastamine olla õiglustunnet riivav.

Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt vangistusseaduse § 76 lg-st 2 edastab vanglateenistus

materjalid kinnipeetava kohta kohtule uuesti pärast KarS § 76 lg 1 p-s 2 või lg 2 p-s 2

sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne

tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Käesoleval juhul taotleb R. Braginski

ennetähtaegse vabastamise menetluse määramist 6 kuu peale pärast määruse jõustumist.

Asjaolu, miks R. Braginski taotleb, et menetlus algatatakse uuesti just 6 kuud pärast

jõustumisest, ei ole aga kohtu hinnangul põhjendatud. Seetõttu ei määra kohus ka uut

ennetähtaegse vabastamise menetluse arutamise aega.

25. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu

Maakohtu 27. märtsi 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Mati Kartau