2-16-126532/20 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-126532 Tsiviilasi Miliina Raaduse ja Owe Raaduse hagi Ülle Raaduse vastu elatise nõudes Hagihind 3600 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad Milina Raadus (isikukood xxxx) ja Xxxx(isikukood xxxx, mõlema hageja viibimiskoht Xxxx) Hagejate seaduslik esindaja Tallinna linn (Xxxx kaudu), esindaja Karin Kuslap, e-post: xxxx Kostja Ülle Raadus (isikukood xxxx), elukoht Xxxx) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Mõista Ülle Raaduselt välja hageja Miliina Raaduse kasuks alates 5. jaanuarist 2017 igakuiselt elatist 10 eurot kuus kuni Miliina Raaduse täisealiseks saamiseni, s.o 12. märtsini 2019. 3. Mõista Ülle Raaduselt välja hageja Owe Raaduse kasuks aates 5. jaanuarist 2017 igakuiselt elatist 10 eurot kuus kuni Owe Raaduse täisealiseks saamiseni, s.o 24. septembrini 2021. 4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

2-16-126532

2(3) taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

1. Miliina Raaduse ja Owe Raaduse seaduslik esindaja eestkostja Tallinna linn esitas 5. jaanuaril 2017 hagi Ülle Raaduse vastu elatise saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 2. veebruari 2009. a määrusega tsiviilasjas 2-07- 48292 on kostjalt lapsed ära võetud. Lapsed elavad Xxxx. Kostja ei ole laste ülalpidamisse panustanud ega teenusel viibivaid lapsi millegagi toetanud. Xxxxon erivajadusega laps ning vajab igapäevastel toimingutel kõrvalabi. Xxxxõpib erivajadustega lastele mõeldud Xxxx lihtsustatud õppekava alusel. Xxxx õpib Xxxx. Päritoluperega suhted puuduvad. Ema ei ole vaatamas käinud. Lapsed on riiklikul ülalpidamisel, millele lisandub Tallinna linna eelarvelistest vahenditest täiendavad kulutused.

Hagejate esindaja palub hagejate kasuks välja mõista kummagi hageja kasuks 200 eurot. Hagejate esindaja märkis, et on nõus kostjaga sõlmima kompromissi.

Kostja vastuväited

2. Kostja vastas hagile 14. märtsil 2017. Kostja selgitas, et tal ei ole mingit sissetulekut peale töötuabiraha, milleks on 65 eurot kuus. Nõutavat raha ei ole temal kusagilt võtta.

Kohtu selgitused eelmenetluses

3. Kohus küsis 23. märtsil 2017 hagejate esindaja käest, kas hagejate esindaja on valmis asuma kostjaga läbirääkimistesse väljamõistetava elatise suuruse üle.

4. Hagejate esindaja vastas kohtule, et ta on avatud läbirääkimistele elatise suuruse üle ning on valmis sõlmima kompromissi.

5. Hagejate esindaja edastas 12. aprillil 2017 kostja pöördumise, milles kostja märgib, et on nõus maksma lastele elatise raha 20 eurot kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja on nõustunud kostja märgitud summaga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

7. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et Xxxx ja Xxxx on Ülle Raaduse lapsed ( I kd, tl 29 ja II kd, tl 14). Harju Maakohus on 2. veebruari 2009. a määrusega

2-16-126532

3(3) võtnud Ülle Raaduselt ära lapsed. Lapsed elavad Xxxx. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja laste ülalpidamisse panustanud ema teenusel viibivaid lapsi toetanud.

Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

8. Hagejate seaduslik esindaja on soovinud elatist 200 eurot igas kuu kummagi hageja kohta. Kostja on pöördunud avaldusega hagejate seadusliku esindaja poole ja märkinud, et nõustub maksma lastele elatist 20 eurot kuus. 12. aprillil 2017 kohtule esitatud seisukohast nähtub, et hagejate seaduslik esindaja on nõustunud sellega, et kostja tasub elatist 20 eurot laste vahel jaotatuna.

9. Seetõttu leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista oma laste ülalpidamiseks elatis kummalegi hagejale 10 eurot kuus.

Menetluskulude jaotus

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu.

Kohus leiab, et praeguses asjas on põhjendatud jätta TsMS § 162 lg 4 alusel kulud täielikult poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik