1-10-8636/305 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-8636

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-8636 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Robert Pohlaku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

ROBERT POHLAK, isikukood 36401172756, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 28.03.2010 01.07.2018 ja lõpp Kaitsja Toomas Alp

RESOLUTSIOON

Vabastada ROBERT POHLAK temale Tartu Maakohtu 18.04.2011 otsusega (täpsustatud Tartu Ringkonnakohtu 24.10.2011 otsusega) mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 751

lg 3 p 2 Robert Pohlaku määrata elektroonilise valve tähtajaks 6

(kuus) kuud.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, 78 p 2 määrata Robert Pohlakule katseaeg kuni 01.07.2018 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada Robert Pohlakut - katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises eluk – ohas xxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada Robert Pohlakut katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8,9 sätestatud järgmisi kohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest;

- mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

- osalema sotsiaalprogrammis;

- al

luma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Määrata Robert Pohlak kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt KarS § 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve

seade kinnitatakse süüdlase keha külge.

Vabastada Robert Pohlak karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 28.02.2017 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava Robert Pohlaku id vangistusest ega vabastamiseks. tingimisi enne tähta

Tartu Maakohtu 18.04.2011 otsusega (täpsustatud Tartu Ringkonnakohtu 24.10.2011 otsusega) tunnistati Robert Pohlak süüdi KarS § 257 järgi ja mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. Robert Pohlak tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Robert Pohlak tunnistati süüdi KarS § 120 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja Robert Pohlakule mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Robert Pohlakule mõistetud karistust Jõgeva

Maakohtu 17.12.2001 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aastat 3 kuud ja 3 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 8 aasta 3 kuud ja 3 päeva vangi t stust.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral, millest 3 karistust on kehtivad, reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Kinnipeetav on toime pannud nii varakui ka isikuvastaseid kuritegusid, nii üksi kui ka grupiviisiliselt. Varasemalt on isik kuriteo toime pannud ka vangistuses viibides, praegune kuritegu on sooritatud katseajal. Vägivaldsuse aste ja tekitatud kahju suurus on alprogrammi Viha vähenenud. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsia juhtimine ning osalenud vestlustel suhete ja elustiili teemal. Ajavahemikul 28.08.2015-

20.11.2015 töötas majandusabitöölise kinnipeetav na (komplekteeris humanitaarabipakke).

Vahepeal oli tal isik tööst vabastus lähtuvalt tema tervislikust seisundist. Hetkel töötab majandusabi tema

töölisena ning tööülesanneteks on osakonnas oleva külmkapi puhastamine.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 7 aastat ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 2 kuud vangistust.

Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused (ei ole peaaegu kuus aastat toime pannud distsipliinirikkumisi).

Enne vangistust elas Robert Pohlak koos abikaasaga aadressil xxxx (rahvastikuregistri andmetel on seal ka sissekirjutus). Vabanemisel asub kinnipeetav elama koos abikaasa K P xxxx. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. korteriga, millel

Korteri omanik M S on andnud paigaldamiseks. nõusoleku elektroonilise järelevalve seadme Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Kinnipeetav omab keskeriharidust. Ta on omandanud remondielektriku eriala Rummu Erikutsekoolis. Isik on huvitatud

enesetäiendamis ud mitmeid ettevõtte est. Varasemalt on kinnipeetav oman id, millest tulenevalt

on pikaajaline ettevõtte juhtimise kogemus. Eelmise vangistuse ajal töötas kinnipeetav elektrikuna. ta pakkide Käesoleva vangistuse ajal töötas majandusabitöölisena/hügieeni

komplekteerijana ning h puhastab osakonnas olevat etkel töötab majandusabitöölisena – külmkappi. Sissetulekuks ettevõtlusest saadud tulu. Vangistuses toetab vabaduses oli isikut

majanduslikult abikaasa. Vabanemisfondi on kogutud 1410 eurot, tasumata rahalisi nõudeid ei ole. Kuigi vabaduses oli isikul stabiilne sissetulek, sooritas ta kuriteo majandusliku kasu saamise eesmärgil nteeritud töökoht xxxx tööle . Vabanedes on kinnipeetaval olemas gara , kus ta hakkab

xxxx

, mis eeldab kodus arvutiga töötamist.

Kinnipeetava l P P, ema M R vend R P, kellega ta suhtleb ähedasteks on abikaasa K , tütar R ja

regulaarselt. Sooritatud kuriteod viitavad teisi ärakasutavale elustiilile ning ka sellele, et tema suhtlusringkonda võivad kuuluda kuritegeliku taustaga isikud. Abikaasa K P ootab kinnipeetavat koju ning on nõus nii materiaalselt kui ka moraalselt. Uue kuriteo risk võib toetama teda seisneda selles, kui kinnipeetav hakkab vabaduses suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega.

27 aastat tagasi on isik toime pannud kaks vägivaldset kuritegu alkoholi tarvitanuna. Hilisema aja osas puuduvad tõendid alkoholi kuritarvitamise kohta, millest võib järeldada, et alkoholi tarbimisega ei ole probleeme. Kinnipeetaval esineb kroonilisi terviseprobleeme. Isikul on kõrge enesehinnang, eriti nende seltskonnas, kes hindavad temaga sarnaseid väärtushinnanguid, kuid ta saab aru,

sameti poolt on 04.11.2016 et need väärtused ei ole üldtunnustatud. Sotsiaalkindlustu tehtud otsus nr 1404067, mille kohaselt on isiku kaotus xxxx, l töövõime põhjus üldhaigestumine.

Kinnipeetav o mittevastavaid n kasutanud probleemide lahendamisel ühiskonnanormidele meetodeid, lahendades probleeme enda jaoks sobival viisil. Kindlad plaanid on vabanedes tööle asumine e. Uue kuriteo risk seisneb selles, kui ja töökoha säilitamine ning vangistusest hoidumin isik üritab probleeme lahendada nii verbaalse kui ka füüsilise agressiooniga. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav mis annab karistust ähvardamise, kehalise väärkohtlemise ja omavoli eest, alust arvata, et ta ud oma varasemat elustiili. Mitmed kuriteod on toime pandud on jätkan majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuritegelikud hoiakud mõranevad, mida näitab ka see, et isik Kinnipeetav suudab edukalt ennast asus tööle vanglas pakutavatel majandusabitöödel.

kontrollida ni suhtes on isik ng jätta endast positiivse mulje. Ametnike erinevalt häälestatud,

valides kellega ja kuidas suhtleb. Kuriteo pani kinnipeetav toime 01.08.2009, rikkudes kriminaalhooldusnõudeid. iibib vanglas alates 28.03.2010 ning käesoleval Robert Pohlak v hetkel

on tal ajab kontrolli ka vabaduses viimane võimalus vabaneda tingimisi enne tähtaega. Isik v (karistusaja lõpp on 01.07.2018) lähtuvalt pikast karistusajast.

Riskihindamise alusel on Robert

Pohlak kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohtlikkus seisneb selles, kui ta probleemide lahendamisel üritab kasutada vägivalda või sellega ähvardamist. Robert Pohlaku puhul on uue mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 2 aasta jooksul 14% ja vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 2 aasta jooksul 32%. Tuginedes eeltoodule ei toeta Viru Vangla Robert

Pohlaku tingimisi enne Juhul, kui kohus peab otstarbekaks tähtaega vanglast vabastamist.

kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise järelevalve alla, teeb vangla ettepaneku määrata talle äitumiskontroll kuni 01.07.2018, s.o karistusaja lõpuni. katseaeg ja k

Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Robert Pohlakule KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8,9 sätestatud kohustused. oonilise valve tähtajaks teeb vangla määrata 6 kuud. Elektr ettepaneku

Kriminaalhooldusametnik rahvastikuregistri andmetel on Robert Pohlak u arvamusest nähtub, et

abielus, ülalpeetavaid tal ei ole. Lähedastest on tal abikaasa K P, ema M R, vend R P ja varasemast abielust kaks täisealist last. Robert Pohlak abiellus vanglas K P, kes kinnitas, et suhtlus ki P nnipeetavaga on igapäevane. K sõnul on kinnipeetaval suhted säilinud emaga, kes elab xxxx vennaga, kes elab xxxx ning R L. Karistuse kandmise ajal suhtleb Robert ja tütre Pohlak regulaarselt oma abikaasaga kokkusaamiste ja telefoni teel. Robert Pohlak on taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve alla aadressile Käesoleval ajal keegi xxxx. nimetatud

korteris ei ela. Vestlusest korteri omaniku M S selgus, et tunneb kinnipeetavat varasemast ta

ajast. Kirjaliku nõusoleku toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist andis kinnipeetava tuttav M S, kellele on selgitatud elektroonilise valve olemust.

Kinnipeetava abikaasa K P xxxx ning

elab ja töötab käesoleval ajal on oma sõnul toetanud Robert Pohlakut nii moraalselt kui materiaalselt ning on valmis seda tegema ka edaspidi. K P sõnul abikaasa vabanemise korral asub ta ja tööle xxxx samuti elama . Robert Pohlakul on ennetähtaegse vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht xxxx. Juhatuse liige M S kinnitas, et Robert Pohlakul on võimalus peale vabanemist tööle asuda dab töötamist kodus xxxx, mis eel

arvutiga. Korduvad süüteod viitavad Robert Pohlaku riskivale ja hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele käitumisele. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle posi Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Robert Pohlaku vangistusest tiivset mõju avaldanud.

tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ett katseaeg epaneku määrata talle ja käitumiskontroll kuni 01.07.2018. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8,9 sätestatud kohustused. Robert Pohlakule

Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 6 kuud.

Robert Pohlak kinnitas videokohtuistungil 20.03.2017, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega Ta on nõus vabanema ka elektroonilise valve kohaldamisega. Ta on nõus vabaneda.

vabanema ükskõik mis tingimustel. Tema jaoks ei ole vahet, kas tema suhtes on vabastamisel tingimusi, nõudmisi rohkem. Tema jaoks on vabanemine oluline eelkõige tervislikel põhjustel.

Ta ei ole kunagi narkootikumidega kokku puutunud. Tall xxx e on määratud töövõimekaotus x . See on seoses südame rõhuga. puudulikkuse ja vere Seljaga on samuti probleem, ta saab 2 korda päevas valuravi. Südamega seoses tarvitab ta 4 korda päevas ravimei Püsiklient on ta ka

d. neuroloogi juures. Ta peab olema rohkem värskes õhus. Vanglas ei ole võimalusi taastumiseks. Ise teeb ta hommikuti ravivõimlemist. Tal on vanglas olnud 2 insulti, viimane 28.04.2014. Xxxx tegeleb metsamaterjali ekspordiga. xxxx

teha arvutiga laua taga. Tööle hakkab ta . Tööd saab ta Teine põhjus, miks ta välja tahab, on see, et tal on 3 lapselast. xxxx lapselaps oli 4-kuune, kui ta arreteeriti. 04.04.2017 toiminud videokohtuistungil jäi Robert Pohlak eelmisel istungil esitatud seisukohtade juurde. Ta kinnitas, et rohkem temal vanglasse asja ei ole.

Viru Ringkonnaprokuratuuri a Ain Tali biprokurör on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et Robert Pohlaku ei soovi võtta osa

tingimisi amise

enne tähtaega vangistusest vabast küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 22.02.2017 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla R. Pohlaku ennetähtaegset vangistusest vabastamist. R. Pohlak tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 18.04.2011 otsusega (täpsustatud Tartu

Ringkonnakohtu 24.10.2011 otsusega) KarS § 257 (dekriminaliseeritud), § 121 ja § 120 järgi ning KarS § 64 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

R. Pohlakule mõistetud karistust Jõgeva Maakohtu 17.12.2001 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aastat 3 kuud ja 3 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 3 kuu Isikut on varasemalt kriminaalkorras karistatud kaheksa d ja 3 päeva vangistust. korda (kehtivaid kolm) ning vanglas kannab karistust viiendat korda. Isik on toime pannud nii varaohlak pani kui ka isikuvastaseid kuritegusid. Mööda ei saa vaadata ka sellest, et R. P viimase kuriteo toime eelmise kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse katseajal.

Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel.

Mõlemal juhul on süüdlane ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdlane pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel leiab prokurör, et R.

Pohlaku puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse Prokuratuur ei pea ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. võimalikuks vabastada R. Pohlakut vangistusest ligikaudu 1 aasta 4 kuud enne karistusaja lõppu olukorras, kus teda on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning ta ei ole varasemalt katseaja ja käitumiskontrolli nõudeid täita suutnud. Tõsi, kinnipeetav on käesoleva vangistuse ajal teinud pingutusi oma käitumise muutmiseks, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada veel ei saa. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on R. Pohlak kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb selles, kui probleemide lahendamisel üritab kasutada vägivalda või sellega ähvardamist. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 14% ja 32%, mis on üsna kõrge retsidiivsusnäitaja. R. Pohlaku vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ä

st) ega tekitaks ühiskonnas usaldust ra uute kuritegude toimepanemi karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. rokurör P

peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetava R. Pohlaku puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. toodust on prokuratuur Robert Pohlaku vangistusest Lähtudes eel ennetähtaegsele vabastamisele vastu.

Videokohtuistungil 20.03.2017 rahuldas kohus kaitsja Toomas Alpi taotluse, Aro pöörduda

Siinmaa kui Robert Pohlaku viimaseid kriminaalasju menetlenud ringkonnaprokuröri poole kirjaliku seisukoha saamiseks. Kaitsja taotlust rahuldades lähtus kohus sellest, et kohtule kirjaliku seisukoha edastanud prokurör ei ole eelnevalt antud asjas Aro Siinmaaga suhelnud.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonna Siinmaa ringkonnaprokurör Aro edastas

kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt 22.03.2017. Prokurör märkis, et kolleeg ei küsinud enne arvamuse andmist tema seisukohta. on olnud Robert Pohlaku Prokurör selgitas, et

kriminaalasjades süüdistaja korduvalt, sealhulgas asjas, kus Robert Pohlak tunnistati Tallinna

Linnakohtu poolt 1998. aastal süüdi tapmise organiseerimises Tartus ja pommiplahvatuse korraldamises Tallinnas. Ta taotles nimetatud kuritegude eest Robert Pohlaku karistamist eluaegse vangistusega, kuid üleminekuperioodiga kaasnenud seaduselünga või vähemalt seda jaatava tõlgenduse tõttu leidsid kohtud, et Robert Pohlakut on võimalik karistada üksnes maksimaalse tähtajalise vangistusega. Kuigi mõistetud vangistusele lisandus hiljem veel karistus kinnipidamiskohas toime pandud väljapressimise eest, ilmnes tema jaoks ootamatult, et Robert

Pohlak vabastati tingimisi ca 5 aastat enne karistuse tähtaja lõppu. Paraku selgus peatselt, et

Robert Pohlak ei osanud väärtustada kohtu poolt ülesnäidatud usaldust ning jätkas katseajal kuritegude toimepanemist, pannes muuhulgas toime groteskse teo, millega kaasnes kannatanut alandav seksuaalse sisuga vägivald. Eeltoodust tulenevalt taotles ta Robert Pohlaku karistamist pikaajalise vangistusega ja varasema otsuse järgi ärakandmata karistuse täitmisele pööramist, mida kohtud hoolimata Robert Pohlaku kaebustest ka tegid. Käesolevaks ajaks on Robert Pohlak valdava osa karistusest ära kandnud ning karistusaja lõpuni on jäänud pisut üle aasta, mis ühtlasi tähendab, et Robert Pohlakul on viimane võimalus taotleda ennetähtaegset vabastamist.

Prokuröri nägemuses on objektiivne olukord järgmine – õigussüsteem ei isoleerinud Robert

Pohlakut eluks ajaks ühiskonnast siis, kui tema teod ja ohtlikkus oleks seda eeldanud, samas tema hilisemad kuriteod on olnud kergemate tagajärgedega, mistõttu saab karistuse mõistmisel juttu olla pelgalt tähtajalisest vangistusest. 01.07.2018 vabaneks Robert Pohlak niikuinii, järelikult tuleks hetkel realistlikult mõelda, milline lahendus oleks preventiivsest aspektist eesmärgipärasem ja tulemuslikum – sundida Robert Pohlakut karistust lõpuni kandma ja kas

lasta tal ca aasta pärast vabaneda ilma igasuguste kohustuste ja järelevalve võimalusteta või vabastada ta praegu ennetähtaegselt ja käsitleda kandmata vangistuse aega katseajana, mil on võimalik erinevate lahenduste abil jälgida, kuidas tema sotsialiseerumine kulgeb. Prokuröri hinnangul on viiman

e variant mõistlikum, sest talle kättesaadavate materjalide põhjal jääb mulje, et Robert Pohlak on ennetähtaegse vabanemise nimel tõsimeeli pingutanud ja oma käitumist korrigeerinud. Asjaolu, et varasemalt kuritegeliku subkultuuri reeglistikku järginud isikul ei ole kinnipidamisasutuses pea 6 aastat esinenud distsipliinirikkumisi ning ta on lisaks osalenud sotsiaalprogrammides ja teinud majandusabitöid, ei pruugi kõrvalisele vaatlejale muljet avaldada, kuid omab mainitud subkultuuriga kursis olevate ametiisikute silmis märkimisväärset kaalu. Lisaks väärib tähelepanu, et Robert Pohlak ei taotle niisama ennetähtaegset vabastamist, vaid on nõus alluma elektroonilisele järelevalvele. Robert Pohlakul näivad hetkel olemas olevat kõik inimlikud stiimulid, mis võiksid teda ka vabaduses seaduskuulekusele mani – tseda on ta

kinnipidamiskohas viibides abiellunud, tal on kriminaalhooldusametniku poolt heaks kiidetud elukoht ja talle on garanteeritud töökoht. Kui sellele lisada välised kontrollimehhanismid – elektrooniline

järelevalve ja kriminaalhooldaja kontroll, on riskide maandamiseks tehtud kõik, mis vähegi võimalik ja tundub, et riigil on hetkel käepärast rohkem võimalusi Robert Pohlaku seaduskuulekuse tagamiseks, kui teda 01.07.2018 lihtsalt vanglaväravast välja lastes.

Kaitsja leidis videokohtuistungil 04.04.2017, et Robert Pohlak kuulub vangistust tingimisi enne tähtaega vabastamisele järgnevatel põhjustel. Karistusseadustiku eriosa säte (§ 257), mille alusel moodustati Tartu Maakohtu poolt liitkaristus, mille alusel Robert Pohlak käesoleval ajal karistust kannab, on alates 01.01.2015 dekriminaliseeritud. Robert Pohlakul puuduvad vangistuses distsiplinaarrikkumised 6 aasta jooksul ning kehtivad distsiplinaarkaristused. Robert Pohlak on läbinud 2014.a sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. 28.08.2015-20.11.2015 töötas ta

majandusabitöölisena. Vahepeal oli tal tööst vabastus lähtuvalt tema tervislikust seisundist. Hetkel töötab ta majandusabitöölisena ning tema tööülesanneteks on osakonnas oleva külmkapi puhastamine. Robert Pohlaku tervis halveneb vangistuses viibimise ajal pidevalt, eelmine ekspertiis määras töövõime kaotuse protsendiks xxxx, käesoleval ajal on töövõime kaotus xxxx.

Tal on probleemid südamega, esinenud on südame tagaseina infarkt, 28.04.2014 insult, tal on probleemid vererõhuga ning seljahaigus. Robert Pohlakul on vabanemise korral olemas kindel töö on kahetoaline kõigi mugavustega korter, kus kommunaalteenuste

- ja elukoht. Eluase xxxx võlgnevusi ei ole. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Tal on garanteeritud töök , töötamine ei nõua korterist väljumist. Korteris hakkab oht xxxx temaga koos elama abikaasa K P. Robert Pohlakul on kindel sotsiaalne tug abikaasa, ema M R, laps ja ivõrgustik –

lapselapsed, kellega t suhtleb pidevalt. Robert a Pohlakul on soov edasi õppida ja haridust täiendada tööturul konkurentsivõimelisuse saavutamise eesmärgil, mis vanglatingimustes pole võimalik ja selles osas on tema puhul tegemist stagnatsiooniga 7 aasta jooksul. Robert Pohlakul puuduvad hagid, vabanemisfondi on kogutud 1410 eurot. Robert Pohlaku kriminaalasjaga seonduvalt on kannatanu K K ohtumaja vastu jõustunud Viljandi k otsus temalt võlasumma

29 000

eurot väljamõistmises, mistõttu kriminaalasjas oli tegemist reaalse ja mitte väljamõeldud nõudega kannatanu K vastu. Robert Pohlak on isik, kes sobib kriminaalhooldusele, kuna kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse teatel on Robert Pohlak Harju Maakohtu

03.09.2007.a kohtumäärusega nr 1 10030 määratud kontrollnõudeid järginud äärmise täpsusega. Viru Vanglas esineb hapnikuvaegus, mida jalutuskäigud ei kompenseeri ning vanglatingimu . Vangla iseloomustuse kohaselt on Robert stes ei ole taastusravi võimalusi Pohlaku puhul vähenenud vägivaldsuse aste ja tekitatud kahju suurus, tema käitumine praeguses vangistuses on olnud rahuldav. Robert Pohlak on aru saanud, et peab muutma oma ellusuhtumist ja elustiili. Vangla iseloomustuses toodud viide, et Robert Pohlak võib suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ei vasta tõele, selle kohta pole ühtegi konkreetset fakti välja toodud. Robert

Pohlak ei suhtle ühegi kriminaalkorras karistatud isikuga juba aastaid. Robert Pohlak viibib vanglas alates 28.03.2010 ning käesoleval hetkel on viimane võimalus vabaneda tingimisi enne täht Pohlaku ennetähtaegse vabastamise aega. Vangla seisukoht kinnipeetava Robert mittetoetamise kohta jääb arusaamatuks, kuna vangla on väljastanud ise Robert Pohlakule

ennetähtaegse vabastamise taotluse läbivaatamiseks positiivse iseloomustuse. Robert Pohlakul puuduvad probleemid alkoholiga, mis enamus isikute puhul on uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Robert Pohlak on käesoleva vangistuse jooksul jäetud Viru Maakohtu määrusega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata kahel korral. Eeltoodust tulenevalt on Robert

Pohlaku ennetähtaegne vangistusest vabastamine täielikult põhjendatud. Viljandi kohtumaja otsusega nr 2-12-20303 on rahuldatud Robert Pohlaku hagi asjas oleva kannatanu vastu ja kannatanult on välja mõistetud 14 699,68 eurot. Riigikohtu otsus 16.04.2012 nr 3-1-1-26-12 ütles seda, et mingit seksuaalse iseloomuga vägivalda isiku käitumises ei tuvastatud. Ka varem on olnud tihti selliseid asju, et keegi on poolt ja keegi on vastu ning siis pakutakse välja variant, et elektroonilise valv . e tähtaega on pikendatud

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu prokuröri ja tema kaitsja, tutvunud abi ja kriminaalasja

menetlenud ringkonna arvamustega ning Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud prokuröri

materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Robert Pohlaku võib 6 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda vaatamata sellele, et teda on kriminaalkorras karistatud 8 korral, millest kehtivaid kriminaalkaristusi on 3 ning reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud rahuldav. Ta ei ole peaaegu 6 aastat pannud toime distsipliinirikkumisi ning tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ning osalenud vestlustel suhete ja elustiili teemal. Samuti on ta olnud hõivatud majandusabitöölisena pakke ning käesoleval ajal on tema , komplekteerides humanitaarabi tööülesanneteks osakonnas oleva külmkapi puhastamine. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabanemisel on isikul olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Kinnipeetaval on olemas sotsiaalne tugivõrgustik ning abikaasa K P moraalne ja materiaalne toetus. Isikule xxxx, mis on garanteeritud töökoht aitab kaasa tema majanduslikule toimetulekule vabaduses. Kinnipeetaval ei ole tasumata rahalisi nõudeid ning vabanemisfondi on kogutud 1410 eurot. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 14% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 32%, mis kohtu arvates ei ole kõrged riskid. abiprokurör Ain Tali ei toeta Viru Vangla ja Viru Ringkonnaprokuratuuri kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kriminaalasja menetlenud Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri I osakonna aga toetab kinnipeetava ringkonnaprokurör Aro Siinmaa

tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu hinnangul on kriminaalse mineviku arvestamine kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt üldse võimalust karistuse kandmise ajal õiguskuuleka käitumisega ja enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul maandada, määrates Robert Pohlakule katseaeg ja käitumiskontroll ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 01.07.2018 ning pannes talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8,9 sätestatud kohustused.

Robert Pohlak on kinnitanud, et nõustub tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel elektroonilise valve kohaldamisega, elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks on kontrollitud ning korteriomanik M S on andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus

Robert Pohlak viibib. aega Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne täht vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel.

Kohus leiab, et antud juhul on vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse k st lõpuni vanglas kuni andmise 01.07.2018.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik