Legislator Case Law & Legislation
3-17-826/2 AI generated

3-17-826/2 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

Case Number 3-17-826/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

Legislator headnote

AI generated

3-17-826/2 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja: Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

19.04.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-826

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – A.K.

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba

taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmist A.K.i

(isikukood xxxxxxxxxxx) Eesti krediidiasutustes asuvatele panga- ja hoiukontodele

kogusummas 15 652,36 eurot.

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus

kätte A.K.ile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel

18.04.2017 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

saamiseks, paludes kohtult luba aresti seadmiseks A.K.i panga- ja hoiukonto(de)le

kogusummas 15 652,36 eurot.

1) Maksuhaldur kontrollis Tara OÜ maksuarvestuse õigsust ja tuvastas, et Tara OÜ on jätnud

jaanuari 2014. a käibedeklaratsioonis (KMD) deklareerimata 20% määraga maksustatavat

käivet summas 833,33 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu summas 166,67 eurot. Lisaks jättis

Tara OÜ esitamata aprilli 2014. a KMD, mistõttu jäi deklareerimata 20% maksustatav käive

summas 15 348,37 eurot ja sellelt arvestatud käibemaks summas 3069,67 eurot. Kontrolli-

menetluses leidis tuvastamist ka asjaolu, et Tara OÜ on alusetult kajastanud sisendkäibemaksu

jaanuaris 2014. a 1517,84 eurot, veebruaris 2014. a 3488,20 eurot ja märtsis 2014. a 5822,35

eurot. Lisaks tuvastas maksuhaldur, et Tara OÜ on jätnud perioodil jaanuar kuni mai 2014. a

3-17-826

2(6)

deklareerimata osadele töötajatele tehtud väljamaksed ja töötasudelt arvestatud tulumaksu

2675,69 eurot, sotsiaalmaksu 4527,70 eurot, töötuskindlustusmakseid 430,64 eurot ja

kohustusliku kogumispensioni makseid 317,89 eurot MTA kohustas 27.03.2015 maksu-

otsusega nr 12.2-3/23919-40 Tara OÜ-d tasuma maksusumma 21 709,70 eurot.

Tara OÜ maksuvõlg on 18.04.2017 seisuga 36 071,74 eurot, millest põhivõlg moodustab

21 709,70 eurot ja intress 14 362,04 eurot. Tara OÜ maksuvõlg põhivõla osas koosneb

27.03.2015 maksuotsusega määratud, kuid tasumata maksusummast.

2) Maksuhaldur väljastas 26.05.2015 SEB Pank AS-le (SEB) korralduse, millega kohustas

arestima Tara OÜ pangakonto summas 21 709,70 eurot. SEB vastuse kohaselt oli Tara OÜ

pangakonto jääk seisuga 26.05.2015 0 eurot. 28.05.2015 väljastas maksuhaldur SEB-le

korralduse pangakontolt raha ülekandmise kohta MTA pangakontole. Vaatamata maksuhalduri

poolt sooritatud toimingutele ei ole maksuvõla katteks laekumisi toimunud.

Maksuhalduri poolt sooritatud päringutest e-kinnistusraamatust, ehitisregistrist ja Maantee-

ameti liiklusregistrist lähtuvalt ei kuulu Tara OÜ-le kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega

väikelaevu. Maksuhaldurile teadaolevalt puudub äriühingul ka muu register- või vallasvara,

millele sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlga sisse nõuda. Tulenevalt

sellest ei ole maksuhaldur täitemenetluse algatamiseks pöördunud kohtutäituri poole.

Kuna Tara OÜ maksuvõla sundtäitmine ei ole andnud tulemit enam kui kolmekuulise perioodi

jooksul, on täidetud MKS § 96 lg-st 5 tulenev tingimus vastutusotsuse koostamiseks.

3) Taotluse esitamisega kohtusse alustab MTA Tara OÜ endise juhatuse liikme A.K.i suhtes

vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel.

Vastutusmenetluse tulemuseks võib olla A.K.i solidaarne vastutus koos Tara OÜ-ga 27.03.2015

maksuotsusega määratud, kuid tasumata maksukohustuse 15 306,84 euro ning sellelt arvestatud

intressi 345,52 euro eest. Nimetatud maksukohustus on tekkinud A.K.i juhatuse liikmeks oleku

ajal. Tara OÜ seadusliku esindajana oli A.K. vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest

tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest.

Kuna perioodil 02.05.2012 kuni 02.05.2014 oli äriühingu juhatuse liikmeks A.K., siis oli tema

kohustus tagada sel perioodil äriühingu maksudeklaratsioonidel kajastatud andmete õigsus ja

maksude tasumine. Pärast A.K.it sai äriühingu juhatuse liikmeks arvatav variisik ja omanikuks

viimasega seotud äriühing. Seega olukorras, kus jäetakse deklareerimata käivet ja töötasu

väljamakseid, kajastatakse alusetut sisendkäibemaksu ning äriühing võõrandatakse arvatava

variisikuga seotud äriühingule, on ilmne, et tegemist on teadliku maksuvõla tekitamise ja

tasumata jätmisega. Tara OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes

on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et A.K.i tegevuse ja Tara OÜ maksuvõla

tekkimise vahel on põhjuslik seos ning isik võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt

äriühinguga.

4) Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt on A.K.i 2017. a keskmiseks

sissetulekuks 539,36 eurot (bruto) kuus. Seega ei saa olla kindel, et isikul on piisav sissetulek

vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus

tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Eelnevast tulenevalt on haldustoiminguks loa andmine

vajalik ja proportsionaalne. Täitmist tagavate toimingute sooritamine on prognoosotsus, mille

tegemisel on oluline arvesse võtta isiku varasemat käitumist. A.K.i käitumine, mis seisnes

äriühingu esindajana käibe ja töötasu väljamaksete deklareerimata jätmises ning alusetu

sisendkäibemaksu kajastamises, jättes samal ajal maksukohustused täitmata, iseloomustab

A.K.i suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. On tõenäoline, et sarnaselt võib isik suhtuda

ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse.

3-17-826

3(6)

5) Käesolevas asjas algab maksusumma määramise aegumistähtaeg 10.02.2014. Võttes

aluseks kolmeaastast aegumistähtaega, algas maksuvõla sissenõudmise aegumine veebruaris

2017. a. Võttes aluseks viieaastast aegumistähtaega, algab maksuvõla sissenõudmise aegumine

veebruaris 2019. a. Seega MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise maksimaalne

tähtaeg ei ole möödunud. Tara OÜ-l on tekkinud maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole

aegunud ja maksuvõlg ei ole kustutatud ning säilinud on ka äriühingu õigusvõime.

6) Maksuhalduri poolt sooritatud päringutest e-kinnistusraamatust, ehitisregistrist ja

Maanteeameti liiklusregistrist nähtuvalt ei kuulu A.K.ile kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega

väikelaevu. Maksuhaldurile teadaolevalt puudub A.K.il ka muu register- või vallasvara, millele

sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlga sisse nõuda.

Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud A.K.i pangakonto(de) arestimine MKS § 130 lg 1 p 3 ja

§ 131 lg-te 1 ja 2 alusel. Põhjendatud on seada arest ka A.K.i võimalikele hoiustele. Hoiukonto

omanikul on õigus taotleda krediidiasutuselt, kelle juures hoiukonto avatud on, rahaliste

vahendite väljastamist kolmandate isikute kasuks. Seega ei ole välistatud, et juhul, kui A.K.il

on lisaks pangakonto(de)le ka hoiukonto(d), milledel olevaid rahasid soovib isik kasutada, ei

kanta automaatselt neid A.K.i pangakontole.

Maksuhaldurile ei ole teada, millistes krediidiasutustes on A.K.il avatud panga- ja/või

hoiukontod. Seega palub maksuhaldur, et kohus annaks loa väljastada panga- ja hoiukontode

arestid kõikides krediidiasutustes. Täitetoimingu sooritamisel väljastatakse korraldus panga- ja

hoiukontode arestimiseks kõikidesse Eesti krediidiasutustesse. Korraldustega kohustatakse

krediidiasutust teatama panga- ja hoiukontode olemasolust või nende puudumisest ning nende

jääk arestimise hetkel. Nii on võimalik saada informatsiooni, mille alusel teha vastavad

toimingud (nt panga- ja hoiukonto arestitava summa vähendus), et tagada maksuhalduri nõue.

Juhul, kui A.K.il on mitu panga- ja hoiukontot, milledel aresti hoidmise ajal koguneb ühele või

mitmele neist võimaliku vastutusotsusega nõutav summa, on tal võimalus anda maksuhaldurile

sellest teada, misläbi on maksuhalduril võimalik jooksvalt vabastada kontod, milledel olevad

rahalised vahendid võivad hakata üle tagama maksuhalduri nõuet.

MKS § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema

pangakonto arestimisel igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa

võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Maksuhaldurile teadaolevalt on

A.K.il kolm ülalpeetavat.

7) Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur A.K.i vastu suunatud täitetoimingud,

kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Asendustagatise esitamisel

tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka

sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Maksuhaldur hindab

kooskõlas kohtutäituri seaduse (KTS) § 34 lg 3 p-ga 4 ja § 35 lg 2 p-ga 7 käesoleval juhul

piisavaks asendustagatise väärtuseks 17 220,20 eurot. Kui A.K. soovib tagatissumma kanda

deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 15 652,36 eurot.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või

seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase

seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna

3-17-826

4(6)

antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks

loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis

otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 kohaselt kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,

võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks,

et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus

pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega

sätestatud korras, sh anda krediidiasutusele korraldus arestida võlgniku pangakonto või kanda

tema pangakontolt raha üle selleks määratud kontole maksuvõla summa suuruses (MKS § 130

lg 1 p 3 ja § 131 lg 1).

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi

viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine

ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise

nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda,

kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav

maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik

pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel

saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse

rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava

maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab

maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb

tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on

tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise

võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1)

põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või

võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise

kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1

või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur

peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

6. MKS § 1361 lg 1 sõnastusest võib järeldada, et maksuhalduril on õigus taotleda haldus-

kohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, kui maksukontrolli menetluse käigus

on tekkinud kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes. Seega peab

olemas olema menetlus, kus selline kahtlus saab tekkida. Käesoleval juhul taotleb maksuhaldur

luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks seoses A.K.i suhtes planeeritava

vastutusotsusega, lugedes maksumenetluse alguseks / esimeseks menetlustoiminguks kohtule

esitatud taotluse. Vastutusmenetluse korral on maksuhaldur kontrollinud eelnevalt juriidilise

isiku (käesoleval juhul Tara OÜ) suhtes läbi viidud maksumenetluse käigus maksukohustusega

seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete võimalikku vastutust juriidilisele isikule maksuvõla

tekkimisel. Seega võib vastutusmenetlus alata ka halduskohtule loa taotluse esitamisega (vt

selle kohta Riigikohtu otsus nr 3-3-1-7-13 p 12). Seega on täidetud MKS § 1361 lg-st 1 tulenev

tingimus, et täitmist tagavate toimingute sooritamist enne rahalise nõude või kohustuse

määramist saab maksuhaldur taotleda juhul, kui maksuhaldur kontrollib maksude tasumise

õigsust.

3-17-826

5(6)

7. Tara OÜ kontrollimenetluse käigus on maksuhaldur tuvastatud, et perioodil jaanuar kuni

märts 2014. a on Tara OÜ jätnud deklareerimata 20% määraga maksustavat käivet summas

833,33 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu summas 166,67 eurot ning töötajatele tehtud

väljamaksetelt arvestatud tööjõumaksusid summas 4311,78 eurot. Lisaks on Tara OÜ

nimetatud perioodil kajastanud alusetult sisendkäibemaksu summas 10 828,39 eurot (MTA

taotluse lisana 2 on esitatud MTA 27.03.2015 maksuotsus Tara OÜ-le).

Kuna perioodil 02.05.2012 kuni 02.05.2014 oli äriühingu juhatuse liikmeks A.K., siis oli tema

kohustus (tulenevalt MKS §-st 8) tagada maksustamisperioodil jaanuar kuni märts 2014. a

äriühingu maksudeklaratsioonidel kajastatud andmete õigsus ja maksude tasumine. Kohus

nõustub maksuhalduriga, et Tara OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele

tuginedes esineb põhjendatud kahtlus, et A.K.i tegevuse ja Tara OÜ maksuvõla tekkimise vahel

esineb põhjuslik seos ning isik võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga

(MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1). Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude

või kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1). Vastutusmenetluse võimalikuks tulemuseks on

A.K.i solidaarne vastutus Tara OÜ maksuvõla tasumise eest summas 15 306,84 eurot (s.o

Tara OÜ maksukohustus, mis on tekkinud A.K.i juhatuse liikmeks oleku ajal), millele lisandub

maksuvõlalt arvestatud intress summas 345,52 eurot.

8. Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku

maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (MKS § 1361 lg 2 p 1).

Tara OÜ maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi. Äriühingu

pangakontol puuduvad rahalised vahendid (MTA taotluse lisad 4-6) ning teadaolevalt puudub

äriühingul ka muu register- või vallasvara, millele oleks võimalik pöörata sissenõue. Puudub

ühtlasi alus eeldada, et äriühingu majanduslik olukord võiks paraneda - maksuhalduri hinnangul

sai pärast A.K.it äriühingu juhatuse liikmeks (alates 02.05.2014) variisik ja omanikuks (alates

30.04.2014) viimasega seotud äriühing.

Maksuhaldur on põhjendatult esile toonud, et Tara OÜ maksumenetluses tuvastatud asjaolud

viitavad teadlikule maksukohustuse vältimisele äriühingu poolt, mille tegevuse korraldamise

kohustus oli A.K.il. Seega viitab olemaoslev teave, et Tara OÜ poolsed maksuseaduste

rikkumised taanudvad A.K.i tegevusele. Olukorras, kus Tara OÜ tegevus on olnud suunatud

muu hulgas maksukohustuse täitmise vältimisele, on kohtu hinnangul põhjendatud eeldada ka

A.K.i soovimatust tasuda isiklikult Tara OÜ poolt tasumata jäänud maksukohustust. Selle

tõenäoliseks väljundiks on vastutusmenetluse kestel meetmete rakendamine, mis muudavad

hilisema sundtäitmise oluliselt raskemaks või võimatuks.

Seega on põhjendatud eeldada, et pärast vastutuskohustuse tuvastamist võib selle sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg

1).

9. Praeguses asjas ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistab vastutusotsuse

tegemise: Tara OÜ maksuvõlg on tuvastatud MTA 27.03.2015 maksuotsusega, maksuvõla

sissenõudmine ei ole aegunud (MKS § 132 lg 2) ja maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti ei

esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid (Tara OÜ õigusvõime ei ole lõppenud). MKS

§-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud.

10. Maksuhalduri poolt sooritatud päringutest e-kinnistusraamatust, ehitisregistrist ja

Maanteeameti liiklusregistrist nähtuvalt ei kuulu A.K.ile kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega

väikelaevu. Maksuhaldurile teadaolevalt puudub A.K.il ka muu register- või vallasvara, millele

sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlga sisse nõuda. Seega on

põhjendatud MKS § 130 lg 1 p 3 ja § 131 lg-te 1 ja 2 alusel A.K.i panga- ja hoiukonto(de)

3-17-826

6(6)

arestimine kokku summas 15 652,36 eurot (Tara OÜ-le 27.03.2015 maksuotsusega määratud

15 306,84 euro ning sellelt arvestatud intressi 345,52 eurot).

MKS § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema

pangakonto arestimisel igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa

võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta (töölepingu seaduse § 29 lg-st 5 ja

töötasu alammäära kehtestamise määruse § 1 lg-st 2 tulenevalt on 2017. a kuupalga alammäär

470 eurot). Maksuhaldurile teadaolevalt on A.K.il kolm ülalpeetavat, seega ei kuulu

arestimisele kokku 1880 eurot kuus.

11. MKS § 1361 lg 3 sätestab, et kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud

või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse

tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

Maksuhaldur on selgitanud, et taotluse esitamise seisuga puudub teave A.K.i panga- ja

hoiukontode olemasolu ja nendel asuvate vahendite kohta. Maksuhalduri korraldustega

kohustatakse krediidiasutust teatama panga- ja hoiukontode olemasolust või nende puudumisest

ning nende jääk arestimise hetkel. Nii on võimalik saada informatsiooni, mille alusel teha

vastavad toimingud (nt panga- ja hoiukonto arestitava summa vähendus), et tagada maksu-

halduri nõue. Juhul, kui A.K.il on mitu panga- ja hoiukontot, milledest ühele või mitmele

koguneb aresti hoidmise ajal võimaliku vastutusotsusega nõutav summa, on tal võimalus anda

maksuhaldurile sellest teada, misläbi on maksuhalduril võimalik jooksvalt vabastada kontod,

milledel olevad rahalised vahendid võivad hakata ületagama maksuhalduri nõuet.

Halduskohtule esitatud taotluses on MKS § 1361 lg 2 p 3 kohaselt märgitud ka andmed tagatise

kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3

on maksuhaldur loataotluses selgitanud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui A.K. on

esitanud MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 ning KTS § 34 lg 3 p 4 ja § 35 lg 2 p 7 kohaselt 17

220,20 euro suuruse tagatise (sissenõutav maksuvõlg 15 652,36 eurot + täitemenetluse

alustamise tasu 120 eurot + kohtutäituri põhitasu 1447,84) või deposiidikande summas

15 652,36 eurot.

12. Kohtu hinnangul on seega põhjendatud loa andmine MTA-le Eesti Vabariigi kasuks (MTA

kaudu) aresti seadmiseks A.K.i panga- ja hoiukonto(de)le kogusummas 15 652,36 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik