3-17-826/2 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata
Legislator headnote
AI generated3-17-826/2 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja: Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kaupo Kruusvee
Määruse tegemise aeg ja koht
19.04.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-826
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate
toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet
Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – A.K.
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba
taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmist A.K.i
(isikukood xxxxxxxxxxx) Eesti krediidiasutustes asuvatele panga- ja hoiukontodele
kogusummas 15 652,36 eurot.
2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata
teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus
kätte A.K.ile.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu
kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED
1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel
18.04.2017 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa
saamiseks, paludes kohtult luba aresti seadmiseks A.K.i panga- ja hoiukonto(de)le
kogusummas 15 652,36 eurot.
1) Maksuhaldur kontrollis Tara OÜ maksuarvestuse õigsust ja tuvastas, et Tara OÜ on jätnud
jaanuari 2014. a käibedeklaratsioonis (KMD) deklareerimata 20% määraga maksustatavat
käivet summas 833,33 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu summas 166,67 eurot. Lisaks jättis
Tara OÜ esitamata aprilli 2014. a KMD, mistõttu jäi deklareerimata 20% maksustatav käive
summas 15 348,37 eurot ja sellelt arvestatud käibemaks summas 3069,67 eurot. Kontrolli-
menetluses leidis tuvastamist ka asjaolu, et Tara OÜ on alusetult kajastanud sisendkäibemaksu
jaanuaris 2014. a 1517,84 eurot, veebruaris 2014. a 3488,20 eurot ja märtsis 2014. a 5822,35
eurot. Lisaks tuvastas maksuhaldur, et Tara OÜ on jätnud perioodil jaanuar kuni mai 2014. a
3-17-826
2(6)
deklareerimata osadele töötajatele tehtud väljamaksed ja töötasudelt arvestatud tulumaksu
2675,69 eurot, sotsiaalmaksu 4527,70 eurot, töötuskindlustusmakseid 430,64 eurot ja
kohustusliku kogumispensioni makseid 317,89 eurot MTA kohustas 27.03.2015 maksu-
otsusega nr 12.2-3/23919-40 Tara OÜ-d tasuma maksusumma 21 709,70 eurot.
Tara OÜ maksuvõlg on 18.04.2017 seisuga 36 071,74 eurot, millest põhivõlg moodustab
21 709,70 eurot ja intress 14 362,04 eurot. Tara OÜ maksuvõlg põhivõla osas koosneb
27.03.2015 maksuotsusega määratud, kuid tasumata maksusummast.
2) Maksuhaldur väljastas 26.05.2015 SEB Pank AS-le (SEB) korralduse, millega kohustas
arestima Tara OÜ pangakonto summas 21 709,70 eurot. SEB vastuse kohaselt oli Tara OÜ
pangakonto jääk seisuga 26.05.2015 0 eurot. 28.05.2015 väljastas maksuhaldur SEB-le
korralduse pangakontolt raha ülekandmise kohta MTA pangakontole. Vaatamata maksuhalduri
poolt sooritatud toimingutele ei ole maksuvõla katteks laekumisi toimunud.
Maksuhalduri poolt sooritatud päringutest e-kinnistusraamatust, ehitisregistrist ja Maantee-
ameti liiklusregistrist lähtuvalt ei kuulu Tara OÜ-le kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega
väikelaevu. Maksuhaldurile teadaolevalt puudub äriühingul ka muu register- või vallasvara,
millele sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlga sisse nõuda. Tulenevalt
sellest ei ole maksuhaldur täitemenetluse algatamiseks pöördunud kohtutäituri poole.
Kuna Tara OÜ maksuvõla sundtäitmine ei ole andnud tulemit enam kui kolmekuulise perioodi
jooksul, on täidetud MKS § 96 lg-st 5 tulenev tingimus vastutusotsuse koostamiseks.
3) Taotluse esitamisega kohtusse alustab MTA Tara OÜ endise juhatuse liikme A.K.i suhtes
vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel.
Vastutusmenetluse tulemuseks võib olla A.K.i solidaarne vastutus koos Tara OÜ-ga 27.03.2015
maksuotsusega määratud, kuid tasumata maksukohustuse 15 306,84 euro ning sellelt arvestatud
intressi 345,52 euro eest. Nimetatud maksukohustus on tekkinud A.K.i juhatuse liikmeks oleku
ajal. Tara OÜ seadusliku esindajana oli A.K. vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest
tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest.
Kuna perioodil 02.05.2012 kuni 02.05.2014 oli äriühingu juhatuse liikmeks A.K., siis oli tema
kohustus tagada sel perioodil äriühingu maksudeklaratsioonidel kajastatud andmete õigsus ja
maksude tasumine. Pärast A.K.it sai äriühingu juhatuse liikmeks arvatav variisik ja omanikuks
viimasega seotud äriühing. Seega olukorras, kus jäetakse deklareerimata käivet ja töötasu
väljamakseid, kajastatakse alusetut sisendkäibemaksu ning äriühing võõrandatakse arvatava
variisikuga seotud äriühingule, on ilmne, et tegemist on teadliku maksuvõla tekitamise ja
tasumata jätmisega. Tara OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes
on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et A.K.i tegevuse ja Tara OÜ maksuvõla
tekkimise vahel on põhjuslik seos ning isik võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt
äriühinguga.
4) Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt on A.K.i 2017. a keskmiseks
sissetulekuks 539,36 eurot (bruto) kuus. Seega ei saa olla kindel, et isikul on piisav sissetulek
vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus
tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Eelnevast tulenevalt on haldustoiminguks loa andmine
vajalik ja proportsionaalne. Täitmist tagavate toimingute sooritamine on prognoosotsus, mille
tegemisel on oluline arvesse võtta isiku varasemat käitumist. A.K.i käitumine, mis seisnes
äriühingu esindajana käibe ja töötasu väljamaksete deklareerimata jätmises ning alusetu
sisendkäibemaksu kajastamises, jättes samal ajal maksukohustused täitmata, iseloomustab
A.K.i suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. On tõenäoline, et sarnaselt võib isik suhtuda
ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse.
3-17-826
3(6)
5) Käesolevas asjas algab maksusumma määramise aegumistähtaeg 10.02.2014. Võttes
aluseks kolmeaastast aegumistähtaega, algas maksuvõla sissenõudmise aegumine veebruaris
2017. a. Võttes aluseks viieaastast aegumistähtaega, algab maksuvõla sissenõudmise aegumine
veebruaris 2019. a. Seega MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise maksimaalne
tähtaeg ei ole möödunud. Tara OÜ-l on tekkinud maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole
aegunud ja maksuvõlg ei ole kustutatud ning säilinud on ka äriühingu õigusvõime.
6) Maksuhalduri poolt sooritatud päringutest e-kinnistusraamatust, ehitisregistrist ja
Maanteeameti liiklusregistrist nähtuvalt ei kuulu A.K.ile kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega
väikelaevu. Maksuhaldurile teadaolevalt puudub A.K.il ka muu register- või vallasvara, millele
sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlga sisse nõuda.
Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud A.K.i pangakonto(de) arestimine MKS § 130 lg 1 p 3 ja
§ 131 lg-te 1 ja 2 alusel. Põhjendatud on seada arest ka A.K.i võimalikele hoiustele. Hoiukonto
omanikul on õigus taotleda krediidiasutuselt, kelle juures hoiukonto avatud on, rahaliste
vahendite väljastamist kolmandate isikute kasuks. Seega ei ole välistatud, et juhul, kui A.K.il
on lisaks pangakonto(de)le ka hoiukonto(d), milledel olevaid rahasid soovib isik kasutada, ei
kanta automaatselt neid A.K.i pangakontole.
Maksuhaldurile ei ole teada, millistes krediidiasutustes on A.K.il avatud panga- ja/või
hoiukontod. Seega palub maksuhaldur, et kohus annaks loa väljastada panga- ja hoiukontode
arestid kõikides krediidiasutustes. Täitetoimingu sooritamisel väljastatakse korraldus panga- ja
hoiukontode arestimiseks kõikidesse Eesti krediidiasutustesse. Korraldustega kohustatakse
krediidiasutust teatama panga- ja hoiukontode olemasolust või nende puudumisest ning nende
jääk arestimise hetkel. Nii on võimalik saada informatsiooni, mille alusel teha vastavad
toimingud (nt panga- ja hoiukonto arestitava summa vähendus), et tagada maksuhalduri nõue.
Juhul, kui A.K.il on mitu panga- ja hoiukontot, milledel aresti hoidmise ajal koguneb ühele või
mitmele neist võimaliku vastutusotsusega nõutav summa, on tal võimalus anda maksuhaldurile
sellest teada, misläbi on maksuhalduril võimalik jooksvalt vabastada kontod, milledel olevad
rahalised vahendid võivad hakata üle tagama maksuhalduri nõuet.
MKS § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema
pangakonto arestimisel igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa
võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Maksuhaldurile teadaolevalt on
A.K.il kolm ülalpeetavat.
7) Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur A.K.i vastu suunatud täitetoimingud,
kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Asendustagatise esitamisel
tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka
sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Maksuhaldur hindab
kooskõlas kohtutäituri seaduse (KTS) § 34 lg 3 p-ga 4 ja § 35 lg 2 p-ga 7 käesoleval juhul
piisavaks asendustagatise väärtuseks 17 220,20 eurot. Kui A.K. soovib tagatissumma kanda
deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 15 652,36 eurot.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu
tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab
selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja
otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või
seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult
kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase
seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna
3-17-826
4(6)
antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks
loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis
otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
3. MKS § 1361 lg 1 kohaselt kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud
kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle
sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,
võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks,
et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus
pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega
sätestatud korras, sh anda krediidiasutusele korraldus arestida võlgniku pangakonto või kanda
tema pangakontolt raha üle selleks määratud kontole maksuvõla summa suuruses (MKS § 130
lg 1 p 3 ja § 131 lg 1).
4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi
viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine
ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise
nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu
osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda,
kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav
maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik
pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel
saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse
rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava
maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab
maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb
tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on
tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise
võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1)
põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või
võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise
kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1
või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur
peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
6. MKS § 1361 lg 1 sõnastusest võib järeldada, et maksuhalduril on õigus taotleda haldus-
kohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, kui maksukontrolli menetluse käigus
on tekkinud kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes. Seega peab
olemas olema menetlus, kus selline kahtlus saab tekkida. Käesoleval juhul taotleb maksuhaldur
luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks seoses A.K.i suhtes planeeritava
vastutusotsusega, lugedes maksumenetluse alguseks / esimeseks menetlustoiminguks kohtule
esitatud taotluse. Vastutusmenetluse korral on maksuhaldur kontrollinud eelnevalt juriidilise
isiku (käesoleval juhul Tara OÜ) suhtes läbi viidud maksumenetluse käigus maksukohustusega
seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete võimalikku vastutust juriidilisele isikule maksuvõla
tekkimisel. Seega võib vastutusmenetlus alata ka halduskohtule loa taotluse esitamisega (vt
selle kohta Riigikohtu otsus nr 3-3-1-7-13 p 12). Seega on täidetud MKS § 1361 lg-st 1 tulenev
tingimus, et täitmist tagavate toimingute sooritamist enne rahalise nõude või kohustuse
määramist saab maksuhaldur taotleda juhul, kui maksuhaldur kontrollib maksude tasumise
õigsust.
3-17-826
5(6)
7. Tara OÜ kontrollimenetluse käigus on maksuhaldur tuvastatud, et perioodil jaanuar kuni
märts 2014. a on Tara OÜ jätnud deklareerimata 20% määraga maksustavat käivet summas
833,33 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu summas 166,67 eurot ning töötajatele tehtud
väljamaksetelt arvestatud tööjõumaksusid summas 4311,78 eurot. Lisaks on Tara OÜ
nimetatud perioodil kajastanud alusetult sisendkäibemaksu summas 10 828,39 eurot (MTA
taotluse lisana 2 on esitatud MTA 27.03.2015 maksuotsus Tara OÜ-le).
Kuna perioodil 02.05.2012 kuni 02.05.2014 oli äriühingu juhatuse liikmeks A.K., siis oli tema
kohustus (tulenevalt MKS §-st 8) tagada maksustamisperioodil jaanuar kuni märts 2014. a
äriühingu maksudeklaratsioonidel kajastatud andmete õigsus ja maksude tasumine. Kohus
nõustub maksuhalduriga, et Tara OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele
tuginedes esineb põhjendatud kahtlus, et A.K.i tegevuse ja Tara OÜ maksuvõla tekkimise vahel
esineb põhjuslik seos ning isik võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga
(MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1). Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude
või kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1). Vastutusmenetluse võimalikuks tulemuseks on
A.K.i solidaarne vastutus Tara OÜ maksuvõla tasumise eest summas 15 306,84 eurot (s.o
Tara OÜ maksukohustus, mis on tekkinud A.K.i juhatuse liikmeks oleku ajal), millele lisandub
maksuvõlalt arvestatud intress summas 345,52 eurot.
8. Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku
maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (MKS § 1361 lg 2 p 1).
Tara OÜ maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi. Äriühingu
pangakontol puuduvad rahalised vahendid (MTA taotluse lisad 4-6) ning teadaolevalt puudub
äriühingul ka muu register- või vallasvara, millele oleks võimalik pöörata sissenõue. Puudub
ühtlasi alus eeldada, et äriühingu majanduslik olukord võiks paraneda - maksuhalduri hinnangul
sai pärast A.K.it äriühingu juhatuse liikmeks (alates 02.05.2014) variisik ja omanikuks (alates
30.04.2014) viimasega seotud äriühing.
Maksuhaldur on põhjendatult esile toonud, et Tara OÜ maksumenetluses tuvastatud asjaolud
viitavad teadlikule maksukohustuse vältimisele äriühingu poolt, mille tegevuse korraldamise
kohustus oli A.K.il. Seega viitab olemaoslev teave, et Tara OÜ poolsed maksuseaduste
rikkumised taanudvad A.K.i tegevusele. Olukorras, kus Tara OÜ tegevus on olnud suunatud
muu hulgas maksukohustuse täitmise vältimisele, on kohtu hinnangul põhjendatud eeldada ka
A.K.i soovimatust tasuda isiklikult Tara OÜ poolt tasumata jäänud maksukohustust. Selle
tõenäoliseks väljundiks on vastutusmenetluse kestel meetmete rakendamine, mis muudavad
hilisema sundtäitmise oluliselt raskemaks või võimatuks.
Seega on põhjendatud eeldada, et pärast vastutuskohustuse tuvastamist võib selle sundtäitmine
maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg
1).
9. Praeguses asjas ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistab vastutusotsuse
tegemise: Tara OÜ maksuvõlg on tuvastatud MTA 27.03.2015 maksuotsusega, maksuvõla
sissenõudmine ei ole aegunud (MKS § 132 lg 2) ja maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti ei
esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid (Tara OÜ õigusvõime ei ole lõppenud). MKS
§-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud.
10. Maksuhalduri poolt sooritatud päringutest e-kinnistusraamatust, ehitisregistrist ja
Maanteeameti liiklusregistrist nähtuvalt ei kuulu A.K.ile kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega
väikelaevu. Maksuhaldurile teadaolevalt puudub A.K.il ka muu register- või vallasvara, millele
sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlga sisse nõuda. Seega on
põhjendatud MKS § 130 lg 1 p 3 ja § 131 lg-te 1 ja 2 alusel A.K.i panga- ja hoiukonto(de)
3-17-826
6(6)
arestimine kokku summas 15 652,36 eurot (Tara OÜ-le 27.03.2015 maksuotsusega määratud
15 306,84 euro ning sellelt arvestatud intressi 345,52 eurot).
MKS § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema
pangakonto arestimisel igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa
võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta (töölepingu seaduse § 29 lg-st 5 ja
töötasu alammäära kehtestamise määruse § 1 lg-st 2 tulenevalt on 2017. a kuupalga alammäär
470 eurot). Maksuhaldurile teadaolevalt on A.K.il kolm ülalpeetavat, seega ei kuulu
arestimisele kokku 1880 eurot kuus.
11. MKS § 1361 lg 3 sätestab, et kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud
või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse
tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.
Maksuhaldur on selgitanud, et taotluse esitamise seisuga puudub teave A.K.i panga- ja
hoiukontode olemasolu ja nendel asuvate vahendite kohta. Maksuhalduri korraldustega
kohustatakse krediidiasutust teatama panga- ja hoiukontode olemasolust või nende puudumisest
ning nende jääk arestimise hetkel. Nii on võimalik saada informatsiooni, mille alusel teha
vastavad toimingud (nt panga- ja hoiukonto arestitava summa vähendus), et tagada maksu-
halduri nõue. Juhul, kui A.K.il on mitu panga- ja hoiukontot, milledest ühele või mitmele
koguneb aresti hoidmise ajal võimaliku vastutusotsusega nõutav summa, on tal võimalus anda
maksuhaldurile sellest teada, misläbi on maksuhalduril võimalik jooksvalt vabastada kontod,
milledel olevad rahalised vahendid võivad hakata ületagama maksuhalduri nõuet.
Halduskohtule esitatud taotluses on MKS § 1361 lg 2 p 3 kohaselt märgitud ka andmed tagatise
kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3
on maksuhaldur loataotluses selgitanud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui A.K. on
esitanud MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 ning KTS § 34 lg 3 p 4 ja § 35 lg 2 p 7 kohaselt 17
220,20 euro suuruse tagatise (sissenõutav maksuvõlg 15 652,36 eurot + täitemenetluse
alustamise tasu 120 eurot + kohtutäituri põhitasu 1447,84) või deposiidikande summas
15 652,36 eurot.
12. Kohtu hinnangul on seega põhjendatud loa andmine MTA-le Eesti Vabariigi kasuks (MTA
kaudu) aresti seadmiseks A.K.i panga- ja hoiukonto(de)le kogusummas 15 652,36 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Kruusvee
Kohtunik