1-09-2152/2 · 1-09-2152/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 29.aprill 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-09-2152 (kohtueelses menetluses nr 08284000138) riik J.G versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär Tatjana Moorats Prokurör Maiken Mardim

Süüdistatav J.G

(isikukood xxx; elukoht xxxxx x

xxxx xxxx xxxxx-xxxxx xxxxx xxxxxxxxxx ; ; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS §-de 266 lg 1; 121 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku

Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada J.G süüdi (KarS) §-de 266 lg 1; 121 järgi ja

karistusseadustiku

mõista talle karistusena vangistus 2 ( kaks) kuud; ning tunnistada J.G süüdi KarS 121 järgi ja mõista ja talle karistusena vangistus 8 ( kaheksa ) kuud. KarS § 64 alusel

kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista J.G-le liitkaristus vangistusena 8 ( kaheksa ) kuud; KarS § 74 lg 1 lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 8 ( kaheksa ) kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata J.G-le katseaeg 18 ( kaheksateist ) kuud ning mõistetud vangistust 8 ( kaheksa ) kuud ei pöörata täitmisele, kui J.G ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata J.G-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx x xxxx xxxxx xxxxxx-xxxxx xxxxx xxxxxxxx tühistada J.G-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahjude ja kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude

abinõude osas: 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes:

2.1.1 rahuldada täielikult Eve – Riina J.G tsiviilhagi ning välja mõista J.G-lt

3550 ( kolm tuhat viissada viiskümmend) krooni Eve – Riina J.G kasuks; 2.2 välja mõista J.G-lt sundraha 6525 ( kuus tuhat viissada kakskümmend viis ) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu kaitsjale toimiku paljundamise eest 104. 40 ( ükssada neli kr ja 40 s) krooni ja postikulu 60 ( kuuskümmend ) krooni riigi kasuks; Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

2

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus- osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid /või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtu-

täiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034800017 SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank. (Maksekorraldusele

märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „J.G, 1-09-2152, sundraha“, „J.G, 1-09-2152, kriminaalmenetluse kulud“); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta- misest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on J.G-le

mõistetavaks karistuseks (KarS) §-de 266 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena

vangistus 2 ( kaks) kuud; ning tunnistada J.G süüdi KarS 121 järgi ja mõista ja talle karistusena vangistus 8 ( kaheksa ) kuud. KarS § 64 alusel kergema karistuse raskemaga

kaetuks lugemisega mõista J.G-le liitkaristus vangistusena 8 ( kaheksa ) kuud;

KarS § 74 lg 1 lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 8 ( kaheksa ) kuud jääb täielikult

tingimisi kohaldamata; määrata J.G-le katseaeg 18 ( kaheksateist ) kuud ning

mõistetud vangistust 8 ( kaheksa ) kuud ei pöörata täitmisele, kui J.G ei pane

katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata J.G-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx x xxxxx

xxxx xxxxxx-xxxx xxxxx xxxxxxxx; tühistada J.G-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

J.G-le esitatud süüdistused

J.G süüdistatakse selles, et tema tungis 8.09.2007. a kella J.G 17.40 paiku omaniku tahte vastaselt ukse lõhkumise teel Viljandi maakonnas Suure-Jaani linnas xxxxxx x-x asuvasse korterisse.

Seega pani J.G toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise.

Veel süüdistatakse J.G selles, et tema tungis ajavahemikul 22. - 24.12.2007. a

Viljandi maakonnas xxxxxx-xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxx xxxx x asuvas elamus korduvalt kallale Eve-Riina J.G, keda tiris juustest, lõi klaasist tuhatoosiga mitmeid kordi pähe,

3

tõmbas kannatanu põrandale pikali ja peksis jalgadega pähe ning kehasse, millega tekitas füüsilist valu,

tungis ajavahemikul 19. - 20.04.2008. a Viljandi maakonnas xxxxxx-xxxxx xxxxxxx xxxxx

xxxxx xxxxx x asuvas elamus korduvalt kallale Eve-Riina J.G, keda tiris juustest, peksis jalgadega ja rusikatega näkku ning kehasse, millega tekitas kannatanule füüsilist valu; tungis 10.05.2008. a kella 19.30 paiku Viljandi maakonnas xxxxxx-xxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxx

xxxxx x xxxxxx x kallale Eve-Riina J.G, kelle tõukas vastu seina, millega tekitas kannatanule füüsilist valu.

Seega pani J.G toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo s. o teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes kannatanu löömises ning millega tekitati füüsilist valu ja kahjustati kannatanu tervist.

J.G teod on talle kvalifitseeritud KarS § -de järgi 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise ning 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes kannatanu löömises ning millega tekitati füüsilist valu ja kahjustati kannatanu tervist.

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga.

2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei

ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning J.G tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS §-de 266 lg 1; 121 järgi.

2.1.3.

Tsiviilhagi otsustamine

Tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS ( ) § 1043 alusel. Võlaõigusseaduse Eve – Riina J.G on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks

tsiviilhagi 3550 krooni Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

4 KarS §-de 266 lg 1; 121 näeb ette süüdlase karistamise KarS § 266 järgi rahalise karistusega

või kuni üheaastase vangistusega ja § 121 järgi rahalise karistusega või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid J.G karistamise

kokkuleppemenetluses. J.G karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt

kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse

kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsja

poolt kaitsealusele J.G-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 104.40 krooni.

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 60 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi- mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud

hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb J.G-lt

välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu kaitsjale koopia tegemise eest 104.40 krooni ja postikulu 60 krooni riigi kasuks.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5 5.

Muud põhjendused

Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Helle Tamm

Kohtunik