4-17-1365/9 · 4-17-1365/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-17-1365

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-1365 Kohtunik Orvi Tali Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 20. märts 2017. a määrus, millega jäeti E.K

kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri Tartu politseijaoskonna 03.02.2017 otsusele väärteoasjas nr 2780,17,000845 läbi vaatamata ning tagastati kaebus selle esitajale Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusaluse isiku E.K (ik XXX; elukoht X ) kaitsja Tarmo Pilv

XX , määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu märtsi . a määrus muutmata ja esitatud määruskaebus

Maakohtu 20. 2017 rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik (VTMS § 198) ega kuulu edasikaebamisele .

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 07.03.2017 saabus Tartu Maakohtule E.K kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilve

kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 03.02.2017 kiirmenetluse otsuse peale. Kaebuse lisadest nähtub, et menetlusalusele isikule E.K-le on 03.07.2017 koostatud kiirmenetluse otsus nr 2780,17,000845. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt

tuvastati E.K

04.04.2015

maakonnas Mäo külas Paide vallas Järva tetrahüdrokannabinooli tarbimise tunnused ohtuväline menetleja juhindudes KarS § 56 lg . K , -st 1

ja NPALS § 151

-st 1 E.K-le karistuseks rahatrahvi 80 eurot. Joobe lg määras tuvastamisega seotud kulud 36 eurot da. jäeti menetlusaluse isiku kan Koos kaebusega on esitatud taotlus ennistada kaebetähtaeg. Ennistamist taotles kaebuse esitaja põhjusel, et menetlusalune isik haige. Haigus oli sedavõrd oli perioodil 09.02.2017-20.02.2017 raske, et ei võimaldanud menetlusalusel isikul iseseisvalt kaebust koostada ega seda maakohtule esitada.

2. Tartu Maakohus 08.03.2017. a määrusega saadeti E.K kaitsja kaebus vastavalt kohtualluvusele Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja.

4-17-1365

2(3)

3. Pärnu Maakoh 20.03.2017 us jättis . a määrusega E.K kaitsja kaebuse läbi vaatamata ning tagastas kaebuse selle esitajale. Maakohus märkis, et väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 114 lg 1 p 1 ja lg 3 kohaselt esitatakse kiirmenetluses tehtud otsuse peale kaebus maakohtule 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest.

03.02.2017. a kiirmenetluse otsusele kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 20.02.2017. Kaebus

on esitatud Tartu Maakohtule 07.03.2017. Kaebuse esitaja on kaebuses kinnitanud, et sai vaidlustatava otsuse kätte 03.02.2017, seega algas kaebetähtaeg alates 04.02.2017. Vastavalt OÜ

E -20.02.2017, millist perioodi luges maakohus tõendile haigestus E.K 09.02. kaebetähtaja mittearvestamisel mõjuvaks ja kaebetähtaja kulg jätkus alates 21.02.2017. Viimaseks kaebuse esitamise tähtajaks 08.02.2017, s.o 5 päeva + 21.02. oli 02.03.2017 (04.02.- -02.03.2017, s.o

10 päeva).

Kuivõrd kaebus esitati pärast § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja

V™S kaebetähtaega ei ennistatud, jättis VTMS § 118 lg 2 p 1 kaebuse läbi vaatamata. maakohus alusel

4. Pärnu määrusele esitas määruskaebuse Maakohtu 20.03.2017. a menetlusaluse isiku kaitsja Tarmo Pilv, kes palub ennistada kaebetähtaeg ja lugeda kaebus tähtaegselt esitatuks ning vaadata E.K kaitsja 07.03.2017 esitatud kaebus sisuliselt läbi. Kaebuse esitaja märgib, et VTMS § 19 lg 1 p 3 kohaselt on isikul õigus kaitsja abile. E.K

pöördus lepingulise kaitsja poole 01.03.2017, mil allkirjastati ka kliendileping õigusabiteenuse osutamiseks. 02.03.2017, mis oli reedene päev, ei olnud kaitsjal veel kõiki väärteoasja materjale ega olnud võimalust koostada kaebust, mis oleks VTMS § 115 nõuetele vastanud. Kaitsja sai kõik vajalikud väärteoasja materjalid enda valdusesse alles 06.03.2017 (esmaspäev), seega oli kaitsja

hinnangul igati mõistlik, et kaitsjal oli oma töökoormust arvestades võimalik kaebus koos menetlustähtaja ennistamise taotlusega esitada 07.03.2017. Menetlusalune isik ei ole kuidagi tahtlikult menetlusest kõrvale hoidnud ega selle kulgu tahtlikult pikendanud (pigem vastupidi, sest tänaseks päevaks on väärteo toimepanemisest möödunud kaks aastat ning tegu on VTMS 81 lg 3 alusel aegunud ja väärteomenetlus tuleb VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel lõpetada). Menetlusalusel isikul ei olnud võimalik va ja seejäre rem haigestumise l kaitsjal dokumentatsiooni puu

dulikkuse tõttu kaebust enne 07.03.2017 esitada. Kaitsja leiab, et k .03.2017 ohus ei ole põhjendanud, miks 02 oli parem päev kaebuse esitamiseks

kui 07.03.2017. Seejuures ei ole kohus arvestanud, et nimetatud kuupäevade vahel oli nädalavahetus, mis ei võimaldanud kaitsjale vajalikke dokumente kaebuse koostamiseks esitada ja sellest johtuvalt ei olnud kaitsjal võimalik ka kaebust koostada ja esitada. Samuti ei ole kohus arvestanud, et advokaatide töökoormus võib väga suur olla, mida see käsitletaval ajaperioodil ka oli.

Eeltoodut arvesse võttes leiab määruskaebuse esitaja, et kohus on jätnud põhjendamatult kaebetähtaja VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 172 alusel ennistamata. Määruskaebuse esitaja palub seega kaebetäht esitatud kaebus sisuliselt läbi vaadata. aeg ennistada ning 07.03.2017

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja väärteotoimiku materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.

6. Vastavalt VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 172 lg 1 ennistab kohus kaebetähtaja, kui see on mööda

lastud mõjuval põhjusel. Mõjuv põhjus KrMS § 172 tähenduses eeldab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selleks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Maakohus on lugenud menetlusaluse isiku

haigestumist perioodil 09.02.2017-20.02.2017 mõjuvaks põhjuseks ning luges kaebetähtaja selleks perioodiks peatunuks. Seega oli menetlusalusel isikul 15 päeva aega esitada kaebus või

4-17-1365

3(3)

leida endale kaitsja, kelle kaudu kaebus esitada. Menetlusaluse isiku poolt eelviimasel päeval kaitsja poole pöördumist ei saa kuidagi lugeda kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks.

Eeltoodust tulenevalt ei esinenud nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et E.K objektiivset takistust, mis oleks tal kaebuse tähtaegse esitamise võimatuks teinud.

7. VTMS § 199 lg 1 kohaselt jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Sama paragrahvi lõige 2

1 sätestab, et kui kohtuvälises menetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse esitamise tähtaeg ennistatakse, loetakse, et kohtuvälises menetluses tehtud otsus ei ole jõustunud. Ringkonnakohus on eelnevalt

tuvastanud, et maakohus jättis põhjendatult kaebetähtaja ennistamata, seega oli kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise viimaseks päevaks . Kuivõrd eelnimetatud 02.03.2017 tähtajaks kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebust ei esitatud, siis jõustus kiirmenetluse otsus 03.03.2017 ning jõustunud kohtuotsuse vaidlustamine on välistatud. Seega jättis VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel kaebetähtaja möödalaskmise tõttu kaebuse maakohus põhjendatult läbi vaatamata.

8. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p st 1, § st 194, § 196 lg - - - st 1, 2 ja te § st 198 jätab ringkonnakohus Pärnu määruse muutmata ja - vaidlustatud Maakohtu 20.03.2017. a määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)