1-17-1523/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1-16-5674

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2017, Narva kohtumaja Toimiku number 1-16-5674 (16233000355) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen, Egle Nigulist Tõlk Irina Galnykina Asi

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse

kriminaalhooldusametnik Natalja Maikova erakorraline ettekanne nr 8-3/973-1 S.S suhtes

Hooldusalune S.S

isikukood ; püsivat elukohta pole; Eesti XXX Vabariigi kodakondsus; keskharidus; emakeel vene keel; töötu;

kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati:

- 23.08.2016 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi 1 kuu 15 päeva vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3

võrra, § 68 lg 1, § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel mõisteti

liitkaristus 2 kuud 28 päeva vangistust, mis § 69 lg 1 alusel asendati 88 tunni üldkasuliku tööga.

Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik Viktoria Semjonova Kriminaalhooldusalune S.S

Kohtuistungi toimumise aeg 18.01.2017, 06.02.2017, 23.02.2017 RESOLUTSIOON

KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele S.S-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.08.2016 kohtuotsusega nr 1-16-5674 mõistetud karistus – 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Lugeda antud karistusest kantuks süüdimõistetu S.S-i poolt tehtud

üldkasulik töö 12 (kaheteistkümne) tunni ulatuses, s.o 12 (kaksteist) päeva vangistust,

1-16-5674

2 ärakandmisele kuulub 2 (kaks) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 23.02.2017.

S.S-ile valitud tõkend, vahistamine, jätta kuni kohtumääruse jõustumiseni või vangistustähtaja saabumiseni muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.08.2016 kohtuotsusega nr 1-16-5674 tunnistati S.S süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 kuu ja 15 päeva vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning S.S-ile mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.12.2013 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 kuud vangistust) ning S.S-ile mõisteti liitkaristuseks

2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, § 69 lg 3 alusel asendati S.S-ile

mõistetud karistus üldkasuliku tööga 88 tunni ulatuses ning üldkasuliku töö tegemise

tähtajaks määrati 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati

S.S üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75

lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 sätestatule. Ta on kohustatud: 1) elama kriminaalhooldusametnikuga

kooskõlastatud aadressil; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte

tarvitama alkoholi. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.08.2016 kohtuotsus jõustus 31.08.2016.

06.01.2016 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule S.S-i kohta

erakorralise ettekande põhjusel, et hooldusalune on korduvalt rikkunud kohustusi: 1) ei ela

kindlaks määratud elukohas; 2) ei taotle luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15

päevaks; 3) ei taotle luba elukoha vahetamiseks; 4) ei ilmu registreerimisele; 5) hoidub kõrvale üldkasulikust tööst.

Ettekande kohaselt oli 12.09.2016 koostatud üldkasuliku töö ajakava üldkasuliku töö

sooritamiseks Iisaku Hooldekodus ajavahemikul 19.09.2016-17.10.2016. S.S sooritas antud üldkasuliku töö ajakava järgi 8 tunni asemel4 tundi. 07.11.2016 koostati üldkasuliku töö ajakava 14 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Sillamäe

Laste Hoolekandeasutuses Lootus ajavahemikul 14.11.2016-12.12.2016. S.S sooritas antud ajakava järgi vaid 8 tundi üldkasulikku tööd.

S.S on 88 tunnist üldkasulikust tööst, sooritatud erakorralise ettekande koostamise ajaks 12 tundi üldkasulikku tööd, sooritamata on 76 tundi üldkasulikku tööd.

1-16-5674

3 02.10.2016 lahkus S.S omavoliliselt oma alalisest elukohast – xxx. 21.10.2016

kirjutas avalduse elukoha vahetamiseks, nimetades uueks elukoha aadressiks xxx (öömaja). Seega S.S ei taotlenud eelnevalt luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ja elukoha vahetamiseks, millega rikkus kontrollnõudeid.

07.11.2016 kirjutas S.S avalduse elukoha vahetamiseks - aadressile xxx.

Elukoha vahetamist põhjendas sellega, et eelnev elukoht xxx oli ajutine. Alates 05.12.2016

S.S ei ela aadressil xxx ning ta pole taotlenud luba elukohast lahkumiseks

kauemaks kui 15 päevaks ja elukoha vahetamiseks. 15.12.2016 läbiviidud telefonivestlusest xxx, s.o korteri omanikuga, kelle juures S.S elas, selgus et alates 05.12.2016 ei

ela S.S aadressil xxx. Kriminaalhooldusametnikul puudub informatsioon S.S-i asukoha kohta.

17.10.2016 ja 14.12.2016 on S.S rikkunud registreerimiskohustust. Viimane registreerimine S.S-iga viidi läbi 07.11.2016.

07.11.2016 antud kirjalikus seletuses põhjendas S.S

17.10.2016

registreerimisele mitteilmumist ning 04.10.2016 ja 17.10.2016 üldkasulikust tööst kõrvalehoidumist sellega, et 02.10.2016 lahkus ta Iisaku Rehabilitatsioonikeskusest ning kuna

kindlat elukohta tal ei olnud, asus ta elama Narva öömajja ning seoses sellega ei saanud üldkasulikku tööd teha Iisaku Hooldekodus. Käesolevaks ajaks puudub seletus ajavahemikul

14.11.2016-12.12.2016 sooritamata jäänud üldkasuliku töö tundide ning 14.12.2016 registreerimisele mitteilmumise kohta.

Arvestades, et S.S ei täida talle kohtu poolt määratud kohustusi ning tuginedes

KarS § 69 lg 6 ja KrHS § 31 lg 1 alusel taotleb kriminaalhooldusametnik S.S-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist sooritamata üldkasuliku töö 76 tundide

arvu võrra. Juhul, kui S.S ma mõjuva põhjuseta ei ilmu erakorralise ettekande kohtulikule läbivaatamisele, siis vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 429 lg 1 p 1 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku, võtta S.S vahi alla.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

18.01.2017 ja 06.02.2017 kohtuistungitele S.S ei ilmunud. Kohtul ei

õnnestunud S.S-ile kohtukutset kätte anda. Kohtule teadaolevatel aadressitel, xxx ja xxx, ta kohal ei viibinud. Kohus saatis kohtukutse edasi andmiseks aadressile xxx, kuid selgus, et S.S nimetatud aadressil ei ela. Viru Vangla kriminaalhooldusametnik esitas 03.02.2017 kohtule politseilt saadud täiendava

informatsiooni, mille kohaselt oli S.S 24.01.2017 kella 09.50 paiku aadressil Kerese 14 Narva, alkoholijoobe seisundis.

Kriminaalhooldusametnik taotles viimasel istungil S.S-i tagaotsitavaks kuulutamist ning vahi alla võtmist.

13.02.2017 kohtumäärusega kuulutati S.S tagaotsitavaks ning kohus määras võtta ta tabamisel vahi alla. S.S peeti kinni 23.02.2017.

23.02.2017 toimunud kohtuistungil kandis kriminaalhooldaja ette erakorralise ettekande ning palus pöörata S.S-ile mõistetud karistus täitmisele.

S.S selgitas, et tal ei olnud võimalik teatada kriminaalhooldusametnikule

elukoha muutumisest ega ilmuda registreerimisele, kuna ta kaotas dokumendid ning tal

polnud võimalust helistamiseks. S.S palus, et teda saadetaks uuesti rehabilitatsioonikeskusesse.

1-16-5674

4

Maakohtu seisukoht

Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et

kriminaalhooldusametniku ettepanek S.S-i suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda

kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva

seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele

mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel

arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

Kohus tuvastas, et käesoleva hetke seisuga on S.S sooritanud üksnes 12 üldkasuliku töö tundi. Sooritamata on 76 tundi.

Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja S.S-i seletusi, on kohus veendunud,

et S.S hoidus tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning tal puudus

selleks mõjuv põhjus. Tal ei esinenud mingit objektiivset takistust, mis ei võimaldanud

üldkasulikku tööd teha. Rikkumise kohta ei esitanud S.S kohtuistungil ühtki mõjuvat põhjendust.

Lisaks sellele ei ole S.S täitnud kohtu poolt määratud kohustust ilmuda

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

Kriminaalhooldusalune S.S

ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele 17.10.2016 ja 14.12.2016 ning ei esitanud kriminaalhooldusametnikule

dokumenti, mis tõendaks, et hooldusalusel oli mõjutav põhjus registreerimisele mitteilmumiseks, rikkudes sellega KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust.

Samuti tuvastas kohus, et kriminaalhooldusalune S.S rikkus kohtu määratud

kohustust elada aadressil, mis on kriminaalhooldusametnikuga kooskõlastatud. Alates

05.12.2016 S.S ei ela kriminaalhooldusametnikuga kooskõlastatud aadressil ega ole teatanud oma uut elukohta. Pärast 07.11.2016 ei ole ta kordagi käinud registreerimisel ega teostanud üldkasulikku tööd. Eelnevast lähtuvalt on olemas alused vangistuse täitmisele pööramiseks.

S.S on korduvalt eiranud üldkasuliku töö sooritamise ning registreerimise

kohustust. Lisaks ei ole ta teavitanud oma elukoha muutumisest, ei taotlenud luba elukoha

vahetamiseks ning lahkus elukohast kauemaks kui 15 päevaks ilma

kriminaalhooldusametniku loata. Seega tegemist ei ole ühekordse juhuslikku laadi

rikkumisega vaid kohtuotsusega pandud kohustuste järjepideva ja täieliku eiramisega. S.S eiras kohtuotsusega pandud nõuete täitmist enam kui kolme kuu jooksul. Talle anti kohtuotsusega võimalus kanda karistust vabaduses olles, kuid eelnevast nähtub, et ta ei ole teinud mingeid jõupingutusi, et asenduskaristust täita. Neil asjaoludel puudub kohtul

igasugune alus arvata, et S.S asuks edaspidi asenduskaristust ja käitumiskontrolli nõudeid korrektselt täitma. Nimetatud järeldust kinnitab ka tõik, et kohtul ei õnnestunud S.S-ile kohtukutseid kätte toimetada, kuivõrd ta ei viibinud ühelgi aadressil, mida ta on ise eelnevalt oma elukohaks nimetanud.

Võttes arvesse kriminaalhooldusaluse senist käitumist, leiab kohus, et kriminaalhoolduse

edasine teostamine S.S-i suhtes ei ole otstarbekas. Seetõttu tuleb pöörata

täitmisele Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.08.2016 kohtuotsusega nr 1-16-5674

1-16-5674

5

mõistetud karistus – 2 kuud ja 28 päeva vangistust (ehk 88 tundi üldkasulikku tööd). Arvestades, et S.S on jäänud täitmata 76 üldkasuliku töö tundi ning üks tund võrdub ühe päeva vangistusega, siis ärakandmisele kuulub 2 kuud ja 16 päeva vangistust.

Kuivõrd S.S hoidus kohtumenetlusest ja kohtuotsuse täitmisest kõrvale, peab kohus

vajalikuks jäta tõkend (vahistamine) muutmata, kuna S.S-i varasem käitumine annab alust arvata, et ta ei ilmu vabatahtlikult karistuse kandmisele.

Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427 lg-st 2, 432 lg-st 3.

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi kohtunik