3-17-171/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(15)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-171

Haldusasi

AS Glamox HE kaebus Maksu- ja Tolliameti 27.12.2016

maksuotsuse nr 12.2-3/037164-9, 27.12.2016 maksuotsuse

nr 12.2-3/037164-10 ja 27.12.2016 maksuotsuse nr 12.2-

3/037164-11 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AS Glamox HE, esindaja advokaat Ronald

Riistan

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Liisa

Nikkarinen

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse

avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 18.05.2017.

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 27.12.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/037164-9 (MO I)

kohustati AS-i Glamox HE ja Logistika Pluss OÜ-d tasuma solidaarselt lõplikku

dumpinguvastast tollimaksu 60 154,43 eurot.

MO I kohaselt deklareeris tolliagentuur Logistika Pluss OÜ enda nimel ja AS Glamox HE eest

tollideklaratsioonidega

15EE1310EE91805620-28/07/2015,

15EE1310EE90946759-

21/04/2015,

15EE1310EE92548195-19/10/2015,

15EE1310EE92968903-30/11/2015

ja

16EE1310EE90232519-01/02/2016 vabasse ringlusse MO I lisa 1 veerus J toodud TARIC

alamrubriikidega (kaubakoodidega) kaubad. Kaupade lähetus- ja päritoluriigiks oli Hiina

Rahvavabariik (Hiina). Viidatud MO I lisast 1 nähtuvalt klassifitseeris tolliagent valgustite

plastikust detailid (ilurõngad, fikseerimisdetailid) kaubakoodi 9405 92 00 90 alla, millisel juhul

kohaldunuks tollimaksumäär 4,7%. Kruvikeerajad valgusti kinnitamiseks klassifitseeriti

kaubakoodi 8205 40 00 00 alla, millisel juhul kohaldunuks tollimaksumäär 3,7%.

Nimetatud tollideklaratsioonidega imporditud kaupade deklareerimise, tollivormistuse ja

impordimaksude

tasumise

õigsuse

kontrolli

tulemusel

leidis

maksuhaldur,

et

2(15)

fikseerimisdetailide täpsem kirjeldus oleks „terasest kinnitusvahendist (kruvist) ja plastmassist

kinnitushoovast koosnev paigaldusklamber“ ning nende õige kaubakood on 7318 15 69 98.

MTA käsitles AS Glamox HE tellitud ekspertiisi, milles ekspert leidis, et paigaldusklambri

moodustavate kinnitusdetailide koostise näol on tegemist spetsiifiliste ja eritellimuse alusel

valmistatud detailidega, mis ei ole standardiseeritud ega üldotstarbelised (MO I p 2.3.4.1.1).

MTA leidis, et ekspertiisi tulemus ei mõjuta klassifitseerimist, sest standardsed ja

erikinnitusdetailid klassifitseeritakse samade reeglite alusel (MO I p 2.3.4.1.2.1). MO I p-s

2.3.4.1.4 põhjendas MTA paigaldusklambri ümberklassifitseerimist. MTA selgitas, et Nõukogu

12.10.1992 määrusega (EMÜ) nr 2913/92 kehtestatud ühenduse tolliseadustiku (ÜTS) art 20 lg

6 alusel klassifitseeritakse kaubad Euroopa Nõukogu määruse nr 2658/87 I lisas esitatud

kombineeritud nomenklatuuri (KN) põhjal. Kaupade klassifitseerimisel lähtutakse KN

klassifitseerimise üldreeglitest. Kaupade klassifitseerimise õigsuse ja ühtluse tagamiseks on

peale üldreeglite kasutusel veel harmoneeritud süsteemi (HS) selgitavad märkused (HSSM),

KN selgitavad märkused (KNSM), Euroopa Kohtu (EK) otsused, komisjoni määrused teatavate

kaupade klassifitseerimise kohta KN-is ja liikmesriikide poolt väljastatud siduva

tariifiinformatsiooni otsused. Tollideklaratsioonil deklareeriti paigaldusklambrid valgustite

plastist osadena. HSSM rubriigi 9405 kohta käivate märkuste osa II alamosa „osad“ sätestab

aga, et sellesse rubriiki kuuluvad mujal nimetamata lampide ja valgustite äratuntavad osad.

Paigaldusklambrid ei ole lampide ega valgustite selgelt äratuntavad osad. Mõiste „osad“ eeldab

sellise terviku olemasolu, mille töötamise seisukohalt on see osa hädavajalik (EK otsus C-

666/13

p-d

45,

46).

Paigaldusklambrid

ei

ole

hädavajalikud

elektrivalgustite

funktsioneerimiseks. KN grupi 94 märkusest 1d ja XV jaotise märkusest 2a tuleneb, et kruvi

eraldivõetuna ei saa valgusti osana klassifitseerida isegi siis, kui see on funktsionaalses mõttes

valgusti osaks. Paigaldusklamber on kombineeritud toode (terasest kinnitusdetail koos plastist

labaga), mille klassifitseerimisel rakendatakse üldreeglit 3b. Selle järgi tuleb kaup

klassifitseerida nii, nagu see koosneks komponendist, mis määrab selle põhiiseloomu.

Paigaldusklambri põhiiseloomu määrab kruvi/polt, sest see on vajalik valgusti õigel kõrgusel

paigaldamiseks-fikseerimiseks, samas kui plastist laba saab asendada mutri või muu sellisega.

Paigaldusklamber kuulub HS rubriiki 7318 „Rauast või terasest kruvid, poldid, mutrid, võtmega

keeratavad puidukruvid, kruvikonksud, needid, tüüblid, splindid, seibid (sh vedruseibid) jms

tooted“. Samuti leidis maksuhaldur, et ilurõngaste kirjelduseks oleks „plastist rõngad

(kattevõrud)“ ning nende õige kaubakood on 3926 90 97 90. Kattevõrud ei ole valgustite ja

lampide äratuntavad osad ja need ei mõjuta valgusti tööd. Samalaadse välimusega kattevõrusid

saab kasutada ka mujal. Kattevõru kuulub HS rubriiki 3926 „muud plastist ja teistest

rubriikidesse 3901-3914 kuuluvatest materjalidest tooted“. Deklareeritud kruvikeerajate

täpsem kirjeldus on tegelikult „kruvikeeraja otsik“, mille kaubakood on 8207 90 30 00.

Ümberklassifitseerimise tulemusel on paigaldusklambri õige tollimaksumäär 3,7% ning lõpliku

dumpinguvastase tollimaksu määr 74,1%, kattevõrude tollimaksumäär 6,5% ja kruvikeeraja

otsikute tollimaksumäär 2,7%. Kokkuvõtvalt oli kaupade vale klassifitseerimise tõttu tasutud

ettenähtust enam tollimaksu 664,32 euro võrra. Selle summa võrra vähendati tasumisele

kuuluva dumpinguvastase tollimaksu summat ning AS-ile Glamox HE pandi solidaarselt

tolliagentuuriga kohustus tasuda lõplik dumpinguvastane tollimaks 60 154,43 eurot.

2. MTA 27.12.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/037164-10 (MO II) kohustati AS-i Glamox

HE ja Kühne+Nagel AS-i tasuma solidaarselt maksusumma 50 104,61 eurot (lõplik

dumpinguvastane tollimaks 49 309,46 eurot ja tollimaks 795,15 eurot).

MO II kohaselt deklareeris tolliagentuur Kühne+Nagel AS enda nimel ja AS Glamox HE eest

tollideklaratsioonidega

15EE1310EE90410074-19/02/2015,

15EE1310EE92289104-

21/09/2015 ja 16EE1310EE90374652-16/02/2016 vabasse ringlusse MO II lisa 1 veerus J

toodud kaubakoodidega kaubad. Kaupade lähetus- ja päritoluriigiks oli Hiina. Viidatud MO II

3(15)

lisast 1 nähtuvalt klassifitseeris tolliagent „Osad valgustitele, valgustite kokkumonteerimiseks

(plastmassist kinnituskompl, ilurõngad)“ ja „Osad valgustitele – plastmassist ilurõngas

valgustile. Valgusti kinnitus (plastmassist laba + kruvi). Valgustite kokkumonteerimiseks“

kaubakoodiga 9405 92 00 90, millisel juhul kohaldunuks tollimaksumäär 4,7%, ning „Osad

valgustitele, valgustite kokkumonteerimiseks (terasest kinnitused)“ kaubakoodiga 9405 99 00

90, millisel juhul kohaldunuks tollimaksumäär 2,7%. Kruvikeeraja otsikud klassifitseeriti

kaubakoodiga 8207 90 30 00, kaitsekiled valgustitele kaubakoodiga 3919 90 00 99 ja polüestrist

kile kaubakoodiga 3920 69 00 90 (kahe viimase puhul oli tollimaksumääraks 6,5%).

Kaupade deklareerimise, tollivormistuse ja impordimaksude tasumise õigsuse kontrolli

tulemusel leidis maksuhaldur, et deklareeritud kaupade täpsemad kirjeldused ja õiged

kaubakoodid on järgmised: „terasest kinnitusvahendist (kruvist) ja plastmassist kinnitushoovast

koosnev paigaldusklamber“ – kaubakood 7318 15 69 98, „plastist rõngad (kattevõrud)“ –

kaubakood 3926 90 97 90, „kruvikeeraja otsik“ – kaubakood 8207 90 30 00 – ja „isekleepuvad

polüpropüleenist kaitsekiled valgustitele, virnas“ – kaubakood 3919 90 00 99.

Paigaldusklambrite ja kattevõrude ümberklassifitseerimist põhjendas MTA sarnaselt MO-s I

esitatud põhjendustega ning nende maksustamise määrad muutusid samuti sarnaselt MO-s I

kirjeldatuga. Kokkuvõtvalt oli kaupade vale klassifitseerimise tõttu jäänud tähtajaks tasumata

lõplik dumpinguvastane tollimaks 49 309,46 eurot ja tollimaks 795,15 eurot.

3. MTA 27.12.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/037164-11 (MO III) kohustati AS-i Glamox

HE ja DHL Estonia AS-i tasuma solidaarselt lõplikku dumpinguvastast tollimaksu 4499,99

eurot.

MO III kohaselt deklareeris tolliagentuur DHL Estonia AS enda nimel ja AS Glamox HE eest

tollideklaratsiooniga 15EE1310EE92956203-30/11/2015 vabasse ringlusse MO III lisa 1

veerus J toodud kaubakoodidega kaubad. Kaupade lähetus- ja päritoluriigiks oli Hiina. Viidatud

MO III lisast 1 nähtuvalt klassifitseeris tolliagent „valgustite osad (plastikust ilurõngad)“

kaubakoodiga 9405 92 00 90.

Kaupade deklareerimise, tollivormistuse ja impordimaksude tasumise õigsuse kontrolli

tulemusel leidis maksuhaldur, et deklareeritud kaupade täpsem kirjeldus on „terasest

kinnitusvahendist (kruvist) ja plastmassist kinnitushoovast koosnev paigaldusklamber“ ja õige

kaubakood 7318 15 69 98. Paigaldusklambri ümberklassifitseerimist põhjendas MTA sarnaselt

MO-des I ja II esitatud põhjendustega ning ka maksustamise määrad muutusid sarnaselt MO-

des I ja II kirjeldatuga. Kokkuvõtvalt oli kaupade vale klassifitseerimise tõttu jäänud tähtajaks

tasumata lõplik dumpinguvastane tollimaks 4561,55 eurot, kuid samas oli tollimaksu tasutud

enam 61,56 eurot. Seetõttu kohustati deklaranti ja AS-i Glamox HE tasuma solidaarselt

impordivastane tollimaks 4499,99 eurot (4561,55-61,56).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. AS Glamox HE palus 26.01.2017 kaebuses ning 17.03.2017 seisukohtades kõik kolm

MTA 27.12.2016 maksuotsust tühistada. Kaebaja põhjendused olid järgmised.

Maksusummade määramiseks puudub õiguslik alus. Vastustaja tõlgendas vääralt kehtivat

õigust ning klassifitseeris kaubad valesti.

Vaidlusaluseks kaubaks (kinnitusklambrid ja ilurõngad) on spetsiifilised kaebaja poolt välja

töötatud detailid, mida kasutab üle maailma ainult kaebaja kontsern ning ainult teatud tüüpi

valgustite tootmiseks. Deklarant lähtus kaupade klassifitseerimisel HSSM-ist. Valgustite

kinnitusklambrid ja ilurõngad klassifitseeriti kaubakoodiga 9405 92 00 90, sest need tooted

kuuluvad grupis 9405 nimetatud toodete koostisesse ning neid saab kuju ja muude tunnuste

järgi identifitseerida nendes rubriikides klassifitseeritud toodete spetsiifilisteks koostisosadeks.

4(15)

MTA jõudis aga kaebajast erinevale järeldusele KN klassifitseerimise üldreeglite 1, 3b ja 6

alusel.

HS gruppi 39 kuuluvad plast ja plasttooted. Grupi 39 märkuse 2 punkt x sätestab analoogselt

KN-iga, et sellesse gruppi ei kuulu grupi 94 tooted (sh lambid ja valgustid). HSSM-i kohaselt

on rubriik 3926 jääkrubriik, millesse kuuluvad teistes rubriikides nimetamata või nendesse

mittekuuluvad plasttooted. HSSM grupi 73 märkustes (osas „üldine“) on toodud, et selle grupi

alla kuuluvad teatud hulk spetsiifilisi tooteid rubriikides 7301 kuni 7324 ja rubriikides 7325 ja

7326, mõningaid rauast (sh valumalmist, nagu see on defineeritud selle grupi märkuses 1) või

terasest tooteid, mis ei ole spetsifitseeritud gruppides 82 või 83 ja ei lange nomenklatuuri

teistesse gruppidesse. HSSM-i grupi 94 märkuste (osas „üldine p 3) järgi kuuluvad vastavalt

selle grupi selgitavates märkustes ära toodud välistavale loetelule igast materjalist (välja

arvatud 71. grupi märkuses 1 kirjeldatud materjalid) lambid, valgustid ja nende osad, mida ei

ole mujal nimetatud, sisevalgustusega sildid, valgustablood ja nende toodete mujal nimetamata

osad, mis omavad püsivat valgusallikat (rubriik 9405). Lisaks on grupi 94 juures osade kohta

selgitatud, et selles grupis käsitletakse ainult selliseid töödeldud või töötlemata osi, mis

kuuluvad rubriigis 9401 - 9403 ja 9405 nimetatud toodete koostisesse ja mida nende kuju ja

muude tunnuste järgi saab identifitseerida nendes rubriikides klassifitseeritud toodete

spetsiifilisteks koostisosadeks. Rubriigi 9405 selgitavates märkustes on osade kohta selgitatud

järgmist: „Siia rubriiki kuuluvad mujal nimetamata lampide, valgustite, sisevalgustusega

siltide, valgustabloode jne äratuntavad osad“. Samuti on esitatud näidisloetelu. Kuna KN ega

HS rubriikide ja märkuste kirjeldustes ei ole muid spetsiifilisi asjaolusid, mida tuleks

esmajärjekorras rakendada, võib kaaluda ka klassifitseerimist lähtuvalt üldreeglitest. Kaebaja

lähtus kaupade klassifitseerimisel reeglist 4, sest valgustite kokkumonteerimiseks kasutatavaid

osi ei saa kasutada teiste toodete juures ja nad on seetõttu rubriiki 9405 klassifitseeritavate

toodete spetsiifilised koostisosad.

Üldreegel 3 kohaldub kaupadele, mis esmapilgul klassifitseeruvad kahte või enamasse rubriiki.

MTA on KN üldreegli 3b alusel paigaldusklambri valesti klassifitseerinud, tõlgendades

ebaloogiliselt kaebaja selgitusi ja järeldades nende pinnalt, et kinnitusdetaili põhiiseloomu

määrab kruvi. MTA nentis ise, et ripplakke ei saa valgusteid kruvidega kinnitada, sest ripplaes

kruvi ei seisa. Kaebaja selgitas MTA-le korduvalt, et tehnilisest küljest määrab põhiiseloomu

plastist klamber, mis hoiab valgustit paigas. Metallist detail on vajalik tema kinnitamiseks ja

seadistamiseks vastavalt lae paksusele. Sama kinnitab kaebaja tellitud ekspertiis. Seega

valgustit hoiab laes kinnitushoob (plastikust laba) ja kruvi on vahend plastikust laba

kinnitamiseks vajalikus positsioonis. Kruvi ei kasutata klassikalise kinnitusvahendina. Kaebaja

tõi detailsed tehnoloogilised põhjendused eraldi paigaldusdetaili kruvi ja laba osas välja üksnes

selleks, et selgitada MTA järelduste põhjendamatust, kuid samas täidavad need detailid oma

ülesande ainult koospaigaldatuna. MTA viitas ise samuti EK otsuse C-558/11 p-le 21, millest

tulenevalt saab seda, milline toote koostisosa määrab toote põhiomadused, kindlaks teha

uurides, kas toode säilitab sellele iseloomulikud omadused, kui üks või teine koostisosa puudub.

Kaebaja paigaldusklambri juures ei suuda kumbki detail täita oma ülesannet ilma teise

olemasoluta ning ühe detaili puudumine muudab kogu terviku kasutuskõlbmatuks. Kohtuasjade

C-666/13 (p 46), C-450/12 (p 36) ja C-297/13 (p 35) kohaselt on kauba osana

klassifitseerimiseks oluline tõendada, et kõnealuse masina mehaaniline või elektriline

funktsioneerimine

sõltub

nimetatud

kaubast.

Glamox

D70

valgusti

mehaaniline

funktsioneerimine sõltub otseselt tervikliku paigaldusdetaili olemasolust. Kohtuasjas C-288/15

(p 28 – 29) selgitas EK, millal tuleb klassifitseerimisel arvesse võtta ka komponente, mis

määravad kauba põhiomadused. Viidatud otsuses on märgitud, et kui kaup osutub esmapilgul

klassifitseeritavaks kahte või enamasse rubriiki, siis tuleb esmalt kohaldada KN tõlgendamise

üldreegli 3 punkti a, mille kohaselt „kaupa täpsemalt kirjeldav rubriik on eelistatud üldisemat

5(15)

kirjeldust sisaldavate rubriikide ees“. Kaebaja on toonud viited HS gruppide ja rubriikide

märkustele, mille alusel on kaubad võimalik klassifitseerida valgustite spetsiifilisteks osadeks.

Seega on MTA kruvi rolli üle tähtsustanud ja ekslikult järeldanud, et KN kood 7318 15 69,

kuhu võib kruvi liigitada üksnes materjalist, keermestusest ja kuuskantpeast tulenevalt, määrab

kaheosalise paigaldusdetaili põhiiseloomu.

MTA järeldas ebaõigesti, et paigaldusklambrid ja kattevõrud on üldkasutatavad detailid ning

nende spetsiifilised omadused ei ole kaupade tariifsel klassifitseerimisel olulised. Spetsiifilisus

on KN grupi 94 märkuste kohaselt oluline. MTA on seisukohal, et kruvid koos plastikust labaga

tuleb klassifitseerida rubriiki 7318, kuna need koos moodustavad KN mõistes üldkasutatava

osa ehk üldkasutatavate osadena määratletakse kõik rubriiki 7318 klassifitseeritavad tooted

sõltumata sellest, kas nad on tehtud eritellimusel või on tegemist standardtoodanguga. HSSM-

i järgi on aga ilmne, et terminit „üldkasutatavad osad“ ei kasutata tähenduses, et kõik tooted,

mis võivad olla klassifitseeritavad rubriiki 7318, on üldkasutatavad. Vastupidi, HSSM-is on

rubriigi 9406 kohta (osas „Osad“ punkt d) välja toodud: „/…/ ja teised üldise kasutusega osad,

mida on nimetatud XV jaotise märkuses 2, mitteväärismetallist (XV jaotis) ja nendega sarnased

plastist tooted (grupp 39)“. Sõnastuse ühtelangevust arvestades on selge, et terminit

„üldkasutatavad“ tuleb mõista üldise kasutusega osade kohta käivana. Glamox D70 toote puhul

ei ole ei kruvi ega laba võimalik asendada ühegi teise teadaoleva detailiga (erinevalt muudest

valgusti tüüpidest, kus kruvi asendamise võimalus vedruga võib olla olemas). Asjaolule, et

(plast)detaili spetsiifiliseks koostisosaks identifitseerimine eeldab sisulise hinnangu andmist

sellele, kas vastav detail on konkreetse valgusti kui tervikliku toote spetsiifiline element või

mitte, viitas ka halduskohus haldusasjas nr 3-16-604 tehtud otsuses (vt p 20). Kaebaja tellis

ekspertiisi ja selgitas MTA-le korduvalt, et kruvi ja plastikust laba on tervik ja Glamox D70

valgustis ei ole kumbagi detaili võimalik asendada ühegi teise teadaoleva detailiga.

KN rubriikide kirjeldustes ega jaotiste ja gruppide märkustes ei ole imporditud

paigaldusdetailidega sarnanevaid kaupu kirjeldatud sellisel määral, et sellest võiks aru saada, et

valgusti paigaldusdetaili lahutamatud osad tuleb klassifitseerida erinevatesse kaubagruppidesse

(paigaldusklamber rubriiki 7318 ning kattevõru rubriiki 3926). Sellisele lähenemisele ei leia

viiteid ka KN selgitavatest märkustest ega HSSM-ist. KN grupi 94 märkustes puuduvad

välistavad või muid piiranguid seadvad tingimused osadele, mis liigituvad rubriiki 9405, v.a.

välistus üldkasutatavatele osadele. HSSM-i grupi 73 märkustes (osas „üldine“) on toodud

selgitus, millised tooted selle grupi alla kuuluvad, kuid seda mh tingimusega, et need ei ole

spetsifitseeritud gruppides 82 või 83 ja ei lange nomenklatuuri teistesse gruppidesse. Praegusel

juhul on kaubaks valgustite spetsiifilised äratuntavad osad, mis on eesmärgipäraselt disainitud

ainult kindlas kaebaja poolt toodetud valgusti tüübis kasutamiseks ning mida ei kasuta ükski

muu ettevõtte üle maailma millekski muuks.

MTA järeldus, et kõik HSSM rubriigi 9405 selgitavate märkuste osa II alamosas „Osad“

näidisloetelus nimetatud osad peavad olema välispidiselt nähtavad, et neid oleks võimalik

liigitada äratuntavateks osadeks, on ekslik. Arvestades loetelu üldsõnalisust ja avatust, ei ole

kinnitusdetaili äratuntavus niivõrd oluline ja selge kriteerium, et klassifitseerimisel muud

olulised kriteeriumid kõrvale jätta. Maksuotsustes ei ole analüüsitud ega selgitatud, mille

poolest on vaidlusalusest paigaldusdetailist funktsionaalselt erinevad HSSM-is rubriigi 9405

juures osas „Osad“ toodud äratuntavate osade näidisloetelus nimetatud riputatavad

konstruktsioonid (jäigad või keti tüüpi) rippuvate valgustite jaoks (p 1) või kerakujuliste

lambikuplite alused (hoidjad) (p 2). Menetluse käigus tõi MTA näidetena välja muid osi ja

nimetas nende ühise tunnusjoonena välispidise nähtavuse. On ilmne, et MTA huvi on suunatud

valgusti paigaldusdetaili eraldiseisvalt kruvina klassifitseerimisele, mis ei ole korrektne. Samuti

klassifitseeris MTA ümber kattevõru, mis katab kinni metallist tehnilised sõlmed ja on

välispidiselt nähtav valgusti osa. MTA käsitlus ei arvesta valgusti tüübist tulenevat eripära, kus

6(15)

nähtavaid osi ongi eesmärgipäraselt vähe. Hiljuti (11.11.2016) täiendati KN selgitavaid märkusi

rubriigi 9405 osas selgitusega, mille kohaselt on alamrubriigist 9405 50 00 välistatud tooted,

millel puudub hoidmisseade või spetsiaalne konstruktsioon küünla kindlaks paigal hoidmiseks.

Kuigi antud rubriik kohaldub mitteelektrilistele lampidele ja valgustitele, ilmneb sellest, et

konstruktsioon valgusallika paigal hoidmiseks on seda liiki toodete juures oluline ja võib olla

määrav klassifitseerimisel. Lisaks juhib kaebaja tähelepanu, et rubriiki 9405 kuuluvate

kaupadena on nimetatud ka „detailid“, mille kohta ei ole antud näidisloetelu. Seega kirjeldab

„osade“ kohta selgitatu rubriiki 9405 klassifitseeritavaid kaupu vaid osaliselt.

Praeguses kohtuasjas on üheks tõendiks Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-16-604. Viidatud

asjas möönis halduskohus, et vaidluse all on, kas detailide ühendamise tulemusena on detailid

saanud uue kvaliteedi nii, et detailid ei ole enam käsitletavad üldkasutatavate osadena (vt otsuse

p 20, 21). Kaebaja tellitud ekspertiis paigaldusdetaili osas on seisukohal, et tegemist on

spetsiifiliste detailidega. Samuti on kaebaja tõendanud, et detailide ühendamisest on saanud

detailid nn uue kvaliteedi ning ei ole üldkasutatavad. Kokkuvõtvalt on kaup, st kruvid ning

plastdetailid, spetsiifilise valgusti spetsiifilised äratuntavad osad, mis moodustavad nimetatud

valgustiga lahutamatu terviku ning ei ole üldotstarbelised e üldkasutatavad. Seetõttu tuleb kaup

klassifitseerida rubriiki 9405.

Otsused on seadusjärgselt põhjendamata ning rikutud on hea halduse tava ja õiguspärase ootuse

põhimõtet. MTA ei põhistanud seadusjärgselt, miks jäeti maksuotsuste tegemisel arvestamata

ekspertiisiakt. Kui MTA oleks ekspertiisis tuvastatuga õiguspäraselt arvestanud, poleks ta

detaile ümber klassifitseerinud. Kaebaja on sama kaupa samalt tootjalt varem korduvalt

tellinud, kuid MTA ei ole kaupu ümber klassifitseerinud. Olukorras, kus seadus muutunud ei

ole, on MTA seisukoha muutus hea halduse tava ja õiguspärase ootuse põhimõttega vastuolus.

5. Maksu- ja Tolliamet palus 27.02.2017 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

MTA on maksuotsustes põhjalikult klassifitseerimist selgitanud ning vastanud ka kaebaja

seisukohtadele, mistõttu palub vastustaja lähtuda haldusaktides esitatud põhjendustest.

Klassifitseerimise seisukohalt on oluline, milline paigaldusklambri detail annab tootele

põhiomaduse (üldreegel 3b). Ehkki kruvi ja laba mõlemat kasutatakse paigaldusklambri

osadena

valgusti

paigaldamiseks,

annab

kruvi

maksuotsustes

toodud

põhjustel

paigaldusklambrile

põhiomadused.

Maksuhaldur

on

maksuotsustes

selgitanud,

et

tooteperekonda kuuluvaid valgusteid saab tänu paigaldusklambri üheks osaks olevale

reguleeritavale kruvile paigutada erineva paksusega ripplagedele. Seega on metallist kruvi

vajalik valgusti kinnitamiseks ettenähtud tasandile lae suhtes. Sel viisil teeb paigaldusklambri

kruvi üldse võimalikuks valgusti kinnitamise ettenähtud kohale ja samuti teeb võimalikuks

valgusti kinnitamise erineva paksusega ripplagedesse. Seejuures ei tulene kaebaja seletustest,

et kinnistusklambri plastikust laba eesmärk oleks muu kui hoida (eelnevalt kruvi kasutades

valgusti ettenähtud kõrgusele seadistades) valgustit paigas.

Kaebaja hinnangul ei saa spetsiifiline eritellimusel valmistatud vaid Glamoxi tooteperekonda

kuuluv toode olla üldkasutatav. Eraldivõetuna tootearenduse lähtekohalt võib selline seisukoht

olla õigustatud. Samas ei lange selline tõlgendus kokku klassifitseerimisealaste sätetega ega

HSSM-iga. Üldkasutatavus klassifitseerimise mõistes ei tähenda, et need osad oleksid igal pool

kasutatavad. XV jaotise märkus 2 loetleb, mida tähistatakse nomenklatuuris terminiga

„üldkasutatavad

osad“.

Maksuotsuses

on

selgitatud,

et

kinnitusvahendite

tariifse

klassifitseerimise puhul ei ole oluline, kas kinnitusvahendid on valmistatud eritellimusel või

tegemist on standardiseeritud ja üldotstarbelise detailiga. Metallikruvide puhul on HSSM

rubriigi 7318 osas a) „Kruvid, poldid, mutrid“ vajalikuks peetud rõhutada, et see rubriik hõlmab

kõiki liiki kinnituspolte ja metallikruvisid, olenemata nende kujust ja kasutamisest. Ehkki kuigi

otsesõnu on vaid rubriigi 7318 metallikruvide puhul ära toodud, et see hõlmab kõiki liiki

7(15)

kruvisid, siis rubriikide sõnastust arvestades on selge, et mistahes kruvid kuuluvad rubriiki

7318. Samas välistavad kaupade klassifitseerimise abistamiseks ja suunamiseks antud HSSM

grupi 94 rubriigi 9405 seletavad märkused paigaldusklambrite klassifitseerimise valgustite

osadena. Erinevalt kaebaja seisukohast on HSSM rubriigi 9405 selgitavate märkuste osa II

alamosas „osad“ olev loetelu just näide äratuntavate osade kohta, st kõik näidisloetelus

nimetatud (sh valgustiklaasid, traadist karkassid lambivarjude tegemiseks) osad on äratuntavad

osad. Äratuntavus ei ole ainuke kriteerium paigaldusklambri välistamiseks rubriiki 9405

klassifitseerimisele kuuluvate valgustite osade hulgast (sest XV jaotise märkus 2 loetleb, mida

tähistatakse nomenklatuuris terminiga „üldkasutatavad osad“ ja KN-is toodud rubriigi ja

alamrubriigi kirjeldusest selgub, et KN-kood 7318 15 69 kirjeldab paigaldusklambrit

täpsemalt). Samas annab äratuntavus selged suunised välistamaks paigaldusklambri

klassifitseerimise valgusti osana. Eeltoodust tulenevalt ei ole oluline, kas tegemist on

spetsiifilise detailiga, ning maksuotsuste punktis 2.3.4.1.4 on põhjalikult selgitatud

paigaldusklambri klassifitseerimist.

Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et MTA lähtus vaid järeldusest, et ainult välispidiselt nähtavaid

osasid on võimalik liigitada äratuntavateks osadeks. MTA on maksuotsustes selgitanud, et

arvestades HSSM-is toodud sõnastust, milles on rubriiki 9405 klassifitseerimise eelduseks

valgusti osade äratuntavus ja valgusti osade loetelu, on selge, et äratuntavana tuleb käsitleda

sellised valgusti osi, mis on valgusti osadena üldiselt äratuntavad (nagu näiteks HSSM rubriigi

9405 selgitavates märkustes toodud reflektorid), mitte vaid valgusti tootja/importija/vms isiku

jaoks äratuntavad. Seega on HSSM-is toodud loetelu põhjal valgustite äratuntavate osadega

tegemist siis, kui on selgelt arusaadav, et tegemist on valgusti osaga ja seda ei saa pidada

mingiks muuks plastikust detailiks või kinnitusvahendiks. Seejuures ei ole MTA seadnud

äratuntavuse eelduseks asja välispidiselt nähtavust.

Kaebaja viited haldusasjas nr 3-16-604 tehtud otsuse lõikudele ei ole praegusel juhul

asjakohased. Haldusasjas nr 3-16-604 ei hinnanud kohus maksuotsuste õiguspärasust ning ei

omanud kogu ülevaadet maksuotsuste tegemise hetkeks tehtud järeldustest ja põhjendustest,

miks deklareeritud kaubakood on vale ning milline on õige kaubakood. Seejuures on MTA

maksuotsustes analüüsinud vastava plastdetaili olemust konkreetse valgusti kui tervikliku toote

suhtes selliselt, nagu halduskohus oma otsuses viitas.

MTA on maksuotsustes põhjalikult kajastanud kaebaja ekspertiisiakti ning selgitanud, miks ei

muuda aktis esitatud väited maksuhalduri seisukohta klassifitseerimise kohta. Seega on

etteheide põhistamata jätmisele asjakohatu. Samuti ei ole kaebaja konkreetselt välja toonud,

milline oleks kaebaja hinnangul seadusjärgne põhistamine. Asjaolu, et kaebaja MTA

põhjendustega ei nõustu, ei anna alust väitmaks, et maksuhaldur on jätnud ekspertiisiaktiga

arvestamata.

MTA ei ole rikkunud õiguspärase ootuse põhimõtet ja hea halduse tava. Kaebaja on küll varem

sama kaupa soetanud, kuid MTA ei ole tema suhtes kontrolli läbi viinud. Tulevikus toimuv

maksuhalduri järelkontroll nende kaupade suhtes, mis on imporditud viimase kolme aasta sees

ehk maksu määramise tähtaja sees, ei ole välistatud. Kaebajal ei teki õiguspärast ootust pelgalt

seetõttu, et maksuhaldur on kaubad minevikus vabastanud ilma täiendavaid samme astumata.

Sisulist järelkontrolli nende suhtes läbi viidud ei ole. Maksuhaldur ei ole siduvalt kinnitanud

varasemate importide õigsust ning hilisemat kontrolli läbi viimist ei saa pidada hea halduse tava

ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumiseks. Seda seisukohta on kinnitanud ka Tallinna

Halduskohus haldusasjas nr 3-16-604.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Vaidlus käib kõigi maksuotsuste puhul selle üle, kas MTA on kaebaja poolt Hiinast

imporditud kaubad kirjeldusega „terasest kinnitusvahendist (kruvist) ja plastmassist

8(15)

kinnitushoovast koosnev paigaldusklamber“ ja „plastist rõngad (kattevõrud)“ õigesti ümber

klassifitseerinud. Sellest oleneb, kui palju pidi kaebaja kaupade impordil makse tasuma.

Kaebaja tollideklaratsioonidel olid mõlemad kaubad deklareeritud kaubakoodiga 9405 92 00

90 kui valgusti osad, millisel juhul kohaldunuks tollimaksumäär 4,7% (v.a ühel juhul, mil

terasest kinnitused deklareeriti valgusti osana kaubakoodiga 9405 99 00 90 ja

tollimaksumääraga 2,7%). Vastustaja hinnangul on paigaldusklambri õige kaubakood aga 7318

15 69 98, millega kaasneb tollimaksumäär 3,7% ja dumpinguvastase tollimaksu määr 74,1%,

ning kattevõrude õige kaubakood on 3926 90 97 90, millega kaasneb tollimaksumäär 6,5%.

7. Pooled ei vaidle asjas kohalduvate õigusaktide üle. MO I lk-l 24, MO II lk-l 25 ja MO III

lk-l 22 on viidatud, et kaubad klassifitseeritakse Euroopa Nõukogu määruse nr 2658/87 I lisas

esitatud kombineeritud nomenklatuuri (KN) põhjal. Viidatud määruse I lisa muutmiseks on

Euroopa Komisjon andnud välja rakendusmäärusi – 2015. a KN on kehtestatud komisjoni

rakendusmäärusega nr 1101/2014 ja 2016. a KN komisjoni rakendusmäärusega nr 1754/2015.

Kaupade klassifitseerimisel lähtutakse KN klassifitseerimise üldreeglitest. Samuti pole vaidluse

all, et kaupade klassifitseerimise õigsuse ja ühtluse tagamiseks on peale üldreeglite kasutusel

mh harmoneeritud süsteemi selgitavad märkused (HSSM) ja KN selgitavad märkused (KNSM),

samuti tuleb lähtuda asjakohastest Euroopa Kohtu otsustest.

8. Nii 2015. a kui ka 2016. a KN klassifitseerimise üldreeglid sätestavad analoogselt, et:

„1. Jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud suunaval eesmärgil;

ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste

ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused

ei näe ette muud.

/…/

3. Kui reegli 2 punkti b kohaldamisel või mõnel muul põhjusel kaup osutub esmapilgul

klassifitseeritavaks kahte või enamasse rubriiki, toimub klassifitseerimine järgmiselt:

a) kaupa täpsemalt kirjeldav rubriik on eelistatud üldisemat kirjeldust sisaldavate rubriikide ees.

Kui aga kaks või enam rubriiki kirjeldavad vaid osa ainetest või materjalidest, mis sisalduvad

segatud või kombineeritud tootes, või ainult osa jaekaubanduse jaoks mõeldud komplekti

kuuluvatest üksikesemetest, siis vaadeldakse neid rubriike nende kaupade suhtes kui võrdselt

sobivaid, isegi kui üks rubriikidest kirjeldab kaupa täielikumalt või täpsemalt;

b) segud, erinevatest materjalidest või komponentidest koosnevad kaubad ja jaekaubanduse

jaoks mõeldud komplektina esitatud kaubad, mida pole võimalik klassifitseerida reegli 3 punkti

a järgi, klassifitseeritakse materjali või komponendi järgi, mis määrab nende põhiomadused,

kui selline kriteerium on rakendatav;

c) kaubad, mida ei saa klassifitseerida reegli 3 punkti a või b järgi, klassifitseeritakse rubriiki,

mis on neid võrdsel määral kirjeldavate rubriikide numbrilises järjestuses kõige viimane.

4. Kaubad, mida ei saa klassifitseerida vastavalt eespool nimetatud reeglitele,

klassifitseeritakse rubriiki, milles kirjeldatakse nendega kõige sarnasemaid kaupu.

/…/

6. Kaupade ametlik klassifitseerimine toimub iga rubriigi alamrubriikidesse nende

alamrubriikide kirjelduste ja alamrubriikide kohta käivate märkuste põhjal, kasutades eespool

toodud reegleid vajalike muudatustega ning arvestades, et omavahel on võrreldavad vaid sama

taseme alamrubriigid. Selle reegli kohaldamisel kasutatakse ka vastavaid märkusi jaotiste ja

gruppide kohta, kui kontekst ei nõua teisiti.“

9. Asjakohane väljavõte 2015. a ja 2016. a KN-idest on:

9(15)

GRUPP 39

PLASTID JA PLASTTOOTED

CN-kood Kauba kirjeldus

Kokkuleppeline tolli-

maksumäär (%)

Täiendav

mõõtühik

3926

Muud plastist ja teistest rubriikidesse 3901-3914

kuuluvatest materjalidest tooted:

3926 90

– muud:

3926 90 97 – – – muud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6,5 (2)

—

GRUPP 73

RAUD- JA TERASTOOTED

CN-kood Kauba kirjeldus

Kokkuleppeline tolli-

maksumäär (%)

Täiendav

mõõtühik

7318

Rauast või terasest kruvid, poldid, mutrid, võtmega

keeratavad puidukruvid, kruvikonksud, needid,

tüüblid, splindid, seibid (sh vedruseibid) jms tooted:

–

keermestatud tooted:

7318 15

– – muud kruvid ja poldid, nende juurde kuuluvate

mutrite või seibidega või ilma nendeta:

– – – muud:

– – – – – peadega:

– – – – – – kuuskantauguga:

7318 15 69 – – – – – – – muud…………………………………………….

3,7

—

GRUPP 94

MÖÖBEL;

MADRATSID,

MADRATSIALUSED,

PADJAD

JA

MUUD

TÄISTOPITUD MÖÖBLILISANDID; MUJAL NIMETAMATA LAMBID JA

VALGUSTID; SISEVALGUSTUSEGA SILDID, VALGUSTABLOOD JMS;

KOKKUPANDAVAD EHITISED

CN-kood Kauba kirjeldus

Kokkuleppeline tolli-

maksumäär (%)

Täiendav

mõõtühik

9405

Mujal

nimetamata

lambid

ja

valgustid,

sh

prožektorid, ning nende osad; mujal nimetamata

sisevalgustusega

sildid,

valgustablood

jms,

külgeühendatud valgusallikaga, ja nende detailid:

– osad:

9405 92 00 – – plastist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4,7

—

9405 99 00 – – muud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2,7

—

10(15)

10. Puudub vaidlus, et selliseid kaupu nagu „terasest kinnitusvahendist (kruvist) ja plastmassist

kinnitushoovast koosnev paigaldusklamber“ ja „plastist rõngad (kattevõrud)“ ei ole sõnaselgelt

nimetatud ei KN-i rubriikide sõnastuses ega ka KN-i jaotise või grupi kohta toodud märkustes.

11. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb õiguskindluse ja kontrolli

hõlbustamise huvides kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavat kriteeriumi üldiselt otsida

nende kaupade objektiivsetest omadustest ja tunnustest, nagu need on määratletud KN rubriigi

ning jaotise või grupi märkuste sõnastuses (vt nt Euroopa Kohtu 08.12.2016 otsus nr C-600/15,

Staatssecretaris van Financiën vs Lemnis Lighting BV, p 36 ja seal viidatud praktika).

Objektiivseks klassifitseerimiskriteeriumiks võib olla ka toote kasutuseesmärk, juhul kui see on

nimetatud tootele omane ja seda saab hinnata selle toote objektiivsete tunnuste ning omaduste

alusel (nt Euroopa Kohtu 12.07.2012 otsus nr C-291/11, Staatssecretaris van Financiën vs TNT

Freight Management (Amsterdam) BV, p 33 ja seal viidatud praktika). Vaatamata sellele, et

HSSM ei ole õiguslikult siduv, on ka see oluline vahend tollitariifistiku ühetaolise kohaldamise

tagamiseks, andes asjakohaseid juhiseid HS-i tõlgendamiseks (vt Euroopa Kohtu otsus nr C-

600/15, p 37 ja seal viidatud praktika).

12. Kattevõru on plastmassist rõngas, mille küljes on plastmassist nagad (vt foto tl 14). Kaebaja

poolt 27.06.2016 antud selgituse kohaselt kasutatakse seda tehnoloogiliste detailide katmiseks

pärast valgusti (Glamox D70) paigaldamist (vt MO I lk 27, MO II lk 28). Paigaldusklamber

koosneb aga terasest kinnitusvahendist (kruvist) ja plastmassist kinnitushoovast, mida kaebaja

nimetab maksuotsustest nähtuvalt ka plastmassist kanduriks või labaks (vt ka fotod tl 12, 13, 15,

17, joonised tl 18-20 ning MTA 02.03.2017 esitatud vastuse lisad 14, 73, 74). Maksuotsustes

(MO I lk 18-21, MO II lk 19-22, MO III lk 16-19) kajastatud kaebaja poolt tellitud ekspertiisis

on märgitud: „Kruvi ülesanne on fikseerida ja reguleerida kinnitushooba, millega valgusti

kinnitatakse ripplakke. Kruvi mõlemas otsas asuvad silindrilised juhikud (kruvi pea ja kruvi ots),

mis võimaldavad fikseerida kruvi asendi ja samas reguleerida kinnitushoova asendit kruvi

keerates. Kruvi asetseb juhikutega valgusti metallist korpuse ja korpuse taha kinnituva välimise

võru (Outer Ring) vahele, vastavatesse avadesse/…/“. Kruvi keerme kohta on ekspert selgitanud,

et seda kasutatakse hoova asendi reguleerimiseks, mitte klassikalise kinnitusvahendina, ning

seepärast on tootjalt saadud informatsiooni põhjal valitud harv keermesamm, et kiirendada hoova

asendi reguleerimist. Kruvi ots on aga silindriline, et fikseerida selle asend kinnitushoova

reguleerimisel. Tootjalt saadud informatsiooni põhjal toetub kruvi silindriline ots korpuse

plastmassist võru pesasse. Kinnitushoova osas on ekspert märkinud, et selle kuju juures on

oluline välja tuua selle raadius, mis peab vastama valgusti korpuse raadiusele, et paigaldamisel

liibuks see piisavalt korpuse ligi ja võimaldaks valgusti asetamise läbi vastava mõõtmega ava.

Samuti on oluline hoova stopper-kand. Selle nurk ja kaugus kruvi avast, mis fikseerib valgusti

paigaldamisel hoova õige asendi korpuse suhtes ja samas võimaldab sellel kruvi keeramisel

liikuda vastu korpust, toetudes vastu ripplage. Kohus märgib täiendavalt, et valgusti Glamox

D70-R LED paigaldamisest ja ripplaes asetsemisest saab ülevaate Glamoxi veebilehel

kättesaadavast hooldusjuhendist (http://glamox.com/ee/products/d70-led, hooldusjuhendist

avaneva kasutusjuhendi „Glamox D70 User Manual“ lk-d 4-5, 13.04.2017).

13. Kohus leiab, et kattevõru ega paigaldusklambrit ei saa klassifitseerida valgusti osadena

(rubriik 9405).

14. HSSM-is on grupi 94 kohta märkuse nr 1 punktis d märgitud, et sellesse gruppi ei kuulu XV

jaotise märkuses 2 määratletud üldkasutatavad osad, mitteväärismetallist (XV jaotis),

samalaadsed tooted plastist (grupp 39), seifid (rubriik 8303). Viidatud XV jaotise märkuse 2 järgi

tähistatakse kogu nomenklatuuris terminiga üldkasutatavad osad: a) rubriikide 7307, 7312, 7315,

7317 ja 7318 tooteid ning samalaadseid tooteid muudest mitteväärismetallidest. HSSM-is on

grupi 94 kohta osa „üldine“ selgitatud: „Siia gruppi kuuluvad vastavalt selle grupi selgitavates

märkustes äratoodud välistavale loetelule järgmised tooted: /…/ 3) Igast materjalist (välja arvatud

11(15)

71. grupi märkuses 1 kirjeldatud materjalid) lambid, valgustid ja nende osad, mida ei ole mujal

nimetatud, sisevalgustusega sildid, valgustablood ja nende toodete mujal nimetamata osad, mis

omavad püsivat valgusallikat (rubriik 9405)“. HSSM-is selgitatakse grupi 94 „osade“ kohta aga,

et selles grupis käsitletakse ainult selliseid töödeldud või töötlemata osi, mis kuuluvad rubriigis

9401 - 9403 ja 9405 nimetatud toodete koostisesse ja mida nende kuju ja muude tunnuste järgi

saab identifitseerida nendes rubriikides klassifitseeritud toodete spetsiifilisteks koostisosadeks.

Osad klassifitseeritakse siia gruppi ainult siis, kui neid ei ole mujal täpsemalt kirjeldatud.

Rubriigi 9405 kohta on HSSM pealkirja all „osad“ märgitud järgmist:

„Siia rubriiki kuuluvad mujal nimetamata lampide, valgustite, sisevalgustusega siltide,

valgustabloode jne äratuntavad osad. Näiteks:

1) Riputatavad konstruktsioonid (jäigad või keti tüüpi) rippuvate valgustite jaoks.

2) Kerakujuliste lambikuplite alused (hoidjad).

3) Alused, käepidemed ja korpused käsilampide jaoks.

4) Lampide jaoks mõeldud põletid; gaasilambi hõõgsuka hoidjad.

5) Laternate raamid.

6) Reflektorid.

7) Lambiklaasid või -silindrid ("pudelikael"jne ).

8) Paksust klaasist väikesed silindrid kaevurite lampide jaoks.

9) Valguse hajutajad (ka alabaster valguse hajutaja).

10) Kausid, karikad, lambivarjud (k.a traadist karkass lambivarjude tegemiseks), kerad ja

nendega sarnased tooted lambikupliteks.

11) Kroonlühtri kaunistused, näiteks kuulid, pärlikujulised tilgad, lillekujulised detailid,

ripatsid, väikesed plaadid ja analoogsed tooted, mis on identifitseeritavad nende suuruse,

fikseeringu ja kinnitusvõtete järgi.

Siia rubriiki kuuluvate toodete mitteelektrilised osad, mis on elektrilistega kokku

kombineeritud, klassifitseeritakse siia rubriiki. Eraldi esitatud elektriline varustus (näiteks

lülitid, lambitoed, juhtmed, pistikud, trafod, starterid, ballast) siia ei kuulu. (grupp 85).“

15. Euroopa Kohus on eespool viidatud otsuses nr C-600/15 käsitlenud valgusdioodlampide

(LED) klassifitseerimist ning mh hinnanud ka võimalust klassifitseerida valgusdioodlambid

rubriiki 9405 kui valgusti osad (otsuse p-d 51-53). Otsuse p-s 52 on märgitud järgmist: „Ühise

tollitariifistiku sidusa ja ühetaolise kohaldamise huvides tuleb nimelt mõistele „osad“ KNi

rubriigi 9405 tähenduses anda samasugune määratlus kui see, mis tuleneb teisi KNi gruppe

käsitlevast Euroopa Kohtu praktikast, mida on meenutatud käesoleva otsuse punktis 48“. Otsuse

p 48 kohaselt tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et mõiste „osad“ eeldab sellise terviku

olemasolu, mille funktsioneerimise seisukohalt on need osad hädavajalikud. Selle kohtupraktika

kohaselt ei piisa toote klassifitseerimiseks „osaks“ mainitud gruppide tähenduses sellest, kui

tõendada, et ilma selle tooteta ei saa masin või seade täita ülesannet, mille jaoks see on mõeldud.

Lisaks tuleb tõendada, et kõnealune toode on selle masina või seadme mehaanilise või

elektroonilise toimimise eelduseks (12.12.2013 otsus nr C-450/12, HARK GmbH & Co KG

Kamin- und Kachelofenbau vs Hauptzollamt Duisburg, p 36 ja seal viidatud kohtupraktika).

16. Valgustid on mõeldud valgust kiirgama. Kaebaja valgusti Glamox D70 kiirgab valgust ka

ilma paigaldusklambri ja kattevõruta, mida kasutatakse vastavalt vaid valgusti paigaldamiseks ja

kinnitamiseks ning valgusti tehnoloogiliste detailide katmiseks. Seega ei ole vaidlusalused

detailid valgusti funktsioneerimise seisukohalt hädavajalikud. Kaebaja väidab kaebuse p-s

4.1.2.4, et Glamox D70 mehaaniline funktsioneerimine sõltub otseselt tervikliku paigaldusdetaili

olemasolust. Kui mehaanilise funktsioneerimise all peab kaebaja silmas seda, et valgusti on

mõeldud ripplakke kinnitamiseks ning paigaldusklambri puudumine kujutaks endast seetõttu

valgusti mehaanilist puudust, siis ei tingi ka see paigaldusklambri klassifitseerimist valgusti

12(15)

osana. Paigaldusklambri puudumisel ei saaks küll valgustit ripplakke kinnitada nii, nagu see on

konkreetse valgusti puhul ette nähtud, kuid see ei mõjuta siiski valgusti töötamist/toimimist.

17. Kaebaja leiab, et vaidlusalused kaubad on spetsiifilised äratuntavad valgusti osad ning et

vastustaja on HSSM-is rubriigi 9405 „osade“ kohta antud näidisloetelu ebapiisavalt analüüsinud

(näidisloetelu p-d 1 ja 2). Samuti on kaebaja seisukohal, et äratuntavuse kriteerium ei ole kauba

valgusti osana klassifitseerimisel niivõrd oluline ja selge kriteerium, et muid olulisi kriteeriume

kõrvale jätta.

Kohus nõustub maksuotsustes vaidlusaluste kaupade valgusti osadena äratuntavuse kohta antud

hinnanguga ning HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes maksuotsuste põhjendusi ei korda. Täiendavalt

märgib kohus, et vaidlusalused kaubad ei ole rubriigi 9405 „osade“ kohta HSSM-is toodud

näidetega võrreldavad. Näitlik loetelu kinnitab, et valgusti äratuntavad osad on sellised osad,

mida vaadates on näha, et need on iseloomulikud just valgustitele/lampidele. Näiteks kaebaja

poolt kaebuse p-s 4.1.4.1 eraldi välja toodud näidisloetelu p-s 1 nimetatud „riputatavad

konstruktsioonid rippuvate valgustite jaoks“ sõnastus viitab sellele, et konstruktsioonist peab

olema nähtav, et see on kasutatav just (rippuvate) valgustite jaoks. Ilmselt ei piisaks valgusti

osana klassifitseerimiseks sellest, kui imporditakse kette, mida võiks kasutada ka näiteks

koeraketina, öeldes, et neid plaanitakse kasutada rippuvate valgustite jaoks. Teisisõnu peab

ketikonstruktsioon olema piisavalt iseloomulik selleks, et tõdeda, et konstruktsiooni ei kasutata

millegi muu kui valgusti riputamiseks. Samuti viitab näidisloetelu p 2 sõnastus „kerakujuliste

lambikuplite alused (hoidjad)“, et tegemist ei saa olla mistahes alusega, mille peal on võimalik

midagi hoida, vaid tegemist ongi kerakujuliste lambikuplite hoidmiseks mõeldud alustega.

Vaidlusalused kattevõrud ja paigaldusklambrid ei ole sellised detailid, millest oleks näha, et need

oleks iseloomulikud just valgustitele. Vastustaja on ka õigesti rõhutanud, et äratuntavus ei ole

ainuke kriteerium, mille alusel kaebaja imporditud kaupade rubriiki 9405 kuuluvuse

võimalikkust hinnati.

18. Kaebaja arvates on MTA valgusti osa äratuntavuse kriteeriumi sidunud ekslikult asjaoluga,

kas osa on välispidiselt nähtav või mitte. MTA väidab aga, et ei ole seadnud äratuntavuse

eelduseks välispidist nähtavust, vaid selgitanud, et valgusti osad peavad olema üldiselt

äratuntavad, mitte äratuntavad vaid tootja/importija vms isiku jaoks.

Maksuhaldur on kõikide vaidlustatud maksuotsuste lk-l 8 vastuseks kaebaja vastuväidetele MTA

22.09.2016 vaheaktide osas märkinud: „/…/HSSM grupi 94 märkuses on äratuntavate

valgustiosade näidisena loetletud osadel üks ühine tunnusjoon, nimelt ei ole ükski valgustiosa

selline, milline ei oleks välispidiselt nähtav. Ehk siis loetelus puuduvad oma kohale paigutatud

valgustite vaatlejale/kasutajale mittenähtavad osad – valgusti sees olevad mikroskeemid, mutrid,

paigaldusklambrid-kinnitusdetailid vms. Samuti ei sisalda loetelu Glamox HE AS poolt

imporditud plastist rõngastele sarnaseid detaile. HSSM-is ei ole äratuntavust sõnastatud viisil, et

valgusti osa äratuntavana käsitlemiseks on piisav kui valgusti tootja/importija/vms isiku jaoks on

tegemist äratuntava valgusti osana/…/“. Seega on MTA kõigest nentinud, et näidisloetelus

nimetatud valgusti osad on välispidiselt nähtavad, kuid ei ole kategooriliselt väitnud, et ükski

välispidiselt mittenähtav detail ei saakski olla valgusti osa. Eespool tsiteeritud, maksuotsuste lk-

l 8 toodud käsitluse mõte on lõppkokkuvõttes see, et valgusti osad peavad olema nendena üldiselt

äratuntavad ning lähtuda ei saa teatud isiku teadmisest, et konkreetse disainiga detail kuulub tema

toodetava valgusti juurde. Kohus nõustub selle käsitlusega.

19. Kohus leiab ka, et HSSM selgituses grupi 94 „osade“ kohta ei peeta „spetsiifiliste

koostisosade“ (vt kaebuse p 4.1.1.11) all silmas seda, et eritellimuse alusel valgustite jaoks

toodetud detailid on spetsiifilised koostisosad. Arvestades, et koostisosade spetsiifilisust on

nimetatud HSSM osas „osad“ rubriigis 9401 - 9403 ja 9405 nimetatud toodete osade kohta

käivana ning et HSSM-is on rubriigi 9405 „osade“ kohta täpsem selgitus ja näitlik loetelu, siis

13(15)

ongi rubriigi 9405 koostisosade spetsiifilisus hinnatav äratuntavuse kriteeriumi alusel, mida

kohus käsitles juba eespool. Seega ei ole paigaldusklambri eritellimuse alusel tootmine selliseks

asjaoluks, mis tingiks selle klassifitseerimise valgusti osana. Seda, miks ei mõjuta

paigaldusklambri eritellimusel tootmine kauba klassifitseerimist, on põhjalikult selgitatud ka

maksuotsustes, ning kohus nõustub nende põhjendustega neid üle kordamata (HKMS § 165 lg

2).

20. Kaebaja tugineb veel sellele, et 11.11.2016 täiendati KNSM-i rubriigi 9405 osas selgitusega,

millel kohaselt on alamrubriigist 9405 50 00 välistatud tooted, millel puudub hoidmisseade või

spetsiaalne konstruktsioon küünla kindlaks paigal hoidmiseks. Kuigi antud rubriik kohaldub

mitteelektrilistele lampidele ja valgustitele, ilmneb sellest, et konstruktsioon valgusallika paigal

hoidmiseks on seda liiki toodete juures oluline ja võib olla määrav klassifitseerimisel. Lisaks

juhib kaebaja tähelepanu, et rubriiki 9405 kuuluvate kaupadena on nimetatud ka „detailid“, mille

kohta ei ole antud näidisloetelu. Seega kirjeldab „osade“ kohta selgitatu rubriiki 9405

klassifitseeritavaid kaupu vaid osaliselt.

Kohus leiab, et ka need argumendid ei anna alust klassifitseerida paigaldusklambreid valgusti

osadena. Kaebaja viitab asjakohaselt, et alamrubriik 9405 50 00 kohaldub mitteelektrilistele

lampidele ja valgustitele. Täpsemalt puudutab muudatus aga ainult küünlaid ja

küünlajalgu/hoidikuid. Kaebaja viidatud KNSM muudatust kajastavas Euroopa Liidu Teatajas

11.11.2016 avaldatud dokumendis Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavad

märkused (2016/C 415/05) on osundatud komisjoni määrusele (EÜ) nr 141/2002 ja komisjoni

rakendusmäärusele (EL) nr 774/2011. Viimati viidatud määrusest ja rakendusmäärusest

järelduvalt oli KNSM muudatuse tegemise põhjuseks mh asjaolu, et eri materjalidest ja eri kujuga

nn teeküünlaalused ilma hoidmisseadme või spetsiaalse konstruktsioonita küünla või teeküünla

kindlaks paigal hoidmiseks ei ole üldse käsitatavad küünlajalgadena, sest neil puuduvad

küünlajala omadused. Küünalde ja küünlajalgade spetsiifikat arvestades ei saa kaebaja viidatud

KNSM muudatusest praeguses vaidluses midagi järeldada.

Kaebaja viide, et rubriiki 9405 kuuluvate kaupadena on nimetatud ka „detailid“, on ebatäpne.

Vastab tõele, et rubriigi 9405 kirjeldus on nii 2015. a kui ka 2016. a eestikeelse KN-i järgi „Mujal

nimetatamata lambid ja valgustid, sh prožektorid, ning nende osad; mujal nimetamata

sisevalgustusega sildid, valgustablood jms, külgeühendatud valgusallikaga, ja nende detailid“.

Inglisekeelsetes KN-ides on rubriigi 9405 kirjelduseks aga „Lamps and lighting fittings including

searchlights and parts thereof, not elsewhere specified or included; illuminated signs, illuminated

nameplates and the like, having a permanently fixed light source, and parts thereof not elsewhere

specified or included“. Seega on eestikeelne KN tõlge eksitav, sest tegelikult ei ole lause teises

pooles kasutatud väljendit „ja nende detailid“, vaid sarnaselt lause esimese poolega „ja/ning

nende osad“ (and parts thereof). Sarnaselt on ka KN-ide prantsusekeelses versioonis kasutatud

mõlemas lausepooles üht ja sama väljendit (et leurs parties). Teiseks, isegi kui rubriigi kirjelduse

teises pooles oleks õige kasutada sõna „detailid“, puudutab see ainult kirjelduse teist,

semikoolonile järgnevat, osa (sisevalgustusega sildid, valgustablood jms, külgeühendatud

valgusallikaga), mitte lampe ja valgusteid.

21. Kaebaja ei nõustu, et KN grupi 94 märkuse 1 alapunkti d ja XV jaotise märkuse 2 alapunkti

a alusel tuleb paigaldusklamber KN mõistes üldkasutatava osana klassifitseerida rubriiki 7318

sõltumata sellest, kas nad on tehtud eritellimusel või on tegemist standardtoodanguga. Kaebaja

arvates on HSSM-i järgi ilmne, et terminit „üldkasutatavad osad“ ei kasutata tähenduses, et kõik

tooted, mis võivad olla klassifitseeritavad rubriiki 7318, on üldkasutatavad. Vastupidi, HSSM-is

on rubriigi 9406 kohta (osas „Osad“ punkt d) välja toodud: „/…/ ja teised üldise kasutusega osad,

mida on nimetatud XV jaotise märkuses 2, mitteväärismetallist (XV jaotis) ja nendega sarnased

plastist tooted (grupp 39)“.

14(15)

KN grupi 94 märkuse 1 alapunkt d sätestab, et sellesse gruppi ei kuulu XV jaotise märkuses 2

määratletud osad mitteväärismetallist (XV jaotis), samalaadsed tooted plastist (grupp 39), seifid

(rubriik 8303). Viidatud XV jaotise märkuse 2 järgi tähistatakse kogu nomenklatuuris terminiga

üldkasutatavad osad: a) rubriikide 7307, 7312, 7315, 7317 ja 7318 tooteid ning samalaadseid

tooteid muudest mitteväärismetallidest. Rubriigi 7318 kirjeldus on „Rauast või terasest kruvid,

poldid, mutrid, võtmega keeratavad puidukruvid, kruvikonksud, needid, tüüblid, splindid, seibid

(sh vedruseibid) jms tooted“. Kohtu hinnangul on eelneva põhjal selge, et mh on mistahes terasest

kruvid ja poldid üldkasutatavad osad.

Kohus märgib, et kaebuse p-s 4.1.1.3 tehtud viide HSSM-is rubriigi 9406 osas „osad“ p-s d

märgitule on ebatäpne, sest punkt d (nagu ka ülejäänud p-d a-c ja e-f) ei puuduta mitte eraldi

rubriiki 9406, vaid kogu grupi 94 osi. Selgitavad märkused grupi 94 „osade“ p-s d ei väära siiski

mingil määral järeldust, et terasest kruvid ja poldid on üldkasutatavad osad.

22. Kõike eelnevat kokku võttes on selge, et paigaldusklambreid ja kattevõrusid ei saa

klassifitseerida rubriiki 9405 kui valgusti osi.

23. Kohus nõustub MTA-ga, et objektiivsete omaduste ja tunnuste järgi on kattevõrule sobivaks

KN grupiks grupp 39 „Plastid ja plasttooted“ ning rubriigiks 3926 „Muud plastist ja teistest

rubriikidesse 3901–3914 kuuluvatest materjalidest tooted“. Teistes grupi 39 rubriikides ei ole

kaupa täpsemalt kirjeldatud (HSSM-is on grupi 39 osas „üldine“ märgitud, et rubriik 3926 on

jääkrubriik). Kohus nõustub MTA järeldusega, et kattevõru õigeks kaubakoodiks on 3926 90 97

90 (vt MO I lk 28, 30; MO II lk 29, 33 ja seal viidatud TARIC andmebaasi otsingu tulemus,

sisestades

kaubakoodi

lahtrisse

„39269097“,

http://ec.europa.eu/taxation_customs/dds2/taric/taric_consultation.jsp?Lang=et&redirectionDat

e=20110621, 13.04.2017).

Grupp 39 märkuste p 2 alapunkt x sätestab, et sellesse gruppi ei kuulu grupi 94 tooted (näiteks

mööbel, lambid ja valgustid, valgustablood, kokkupandavad ehitised). Kuna kohus põhjendas

eespool, et kattevõru ei saa klassifitseerida rubriiki 9405 (ega seega ka gruppi 94, sest ühegi teise

selle grupi rubriigi üle pole vaidlust olnud), ei välista ka grupi 39 märkuste p 2 alapunkt x

kattevõru klassifitseerimist grupi 39 rubriiki 3926.

24. Paigaldusklamber on kombineeritud toode, mille klassifitseerimisel rakendatakse eespool

otsuse p-s 8 tsiteeritud üldreegli 3 punkti b.

Euroopa Kohtu 15.11.2012 otsuse nr C-558/11, SIA Kurcums Metal vs Valsts ieņēmumu

dienests, punktis 37 on seoses KN-i klassifitseerimise üldreegli 3 punktiga b meenutatud, et toote

tariifseks klassifitseerimiseks on vaja kindlaks teha, milline selle toote koostisosa määrab toote

põhiomadused; seda saab kindlaks teha uurides, kas toode säilitab sellele iseloomulikud

omadused, kui üks või teine koostisosa puudub (vt ka 26.10.2005 otsus nr C-250/05, Turbon

International, p 21 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 18.06.2009 otsus nr C-173/08,

Kloosterboer Services, p 31). HSSM-i VIII punkt üldreegli 3 punkti b kohta nimetab, et

põhiomadusi määrav tegur võib erineda, sõltuvalt kauba liigist. Selle võib määrata näiteks

materjali või komponendi laad, selle maht, kogus, mass või väärtus või koostismaterjali tähtsus

kauba kasutusega seoses.

25. Kohus nõustub maksuotsustes toodud põhjendustega, et paigaldusklambri põhiomaduse

määrab nn terasest kruvi, sest kruvi võimaldab kaebaja valgustit Glamox D70 kinnitada erineva

paksusega ripplagedele ning just kinnitite reguleeritavus on see omadus, mis annab valgusti

paigaldamisel eelise. Kaebaja vastuväidetele on maksuotsustes vastatud. Seega juhindudes

HKMS § 165 lg-st 2 nõustub kohus paigaldusklambri klassifitseerimise põhjendustega, ega korda

neid. Niisiis on paigaldusklambri õigeks kaubakoodiks 7318 15 69 98.

15(15)

26. Kaebaja viide sellele, et paigaldusklambri kruvi ja laba täidavad oma ülesande ainult

koospaigaldatuna (kaebuse p 4.1.2.2) võiks viia järeldusele, et KN üldreegli 3 punkti b

kohaldamise kontekstis ei ole võimalik määrata, kumb detail annab tootele põhiomaduse (sest

kummagi detaili eemaldamisel paigaldusklamber ei toimi). Sellisel juhul tuleks kohaldada KN

üldreegli 3 punkti c, mis tähendaks, et paigaldusklamber tuleks ikkagi klassifitseerida nn terasest

kruvi kirjeldavasse rubriiki 7318, sest see asub KN-i numbrilises järjestuses plasttooteid

kirjeldavast rubriigist 3926 tagapool.

27. Kohus leiab, et kaebaja viited haldusasjas nr 3-16-604 tehtud halduskohtu 14.06.2016

otsusele (tl 101-104) ei ole määrava tähtsusega. Nimetatud haldusasjas oli vaidluse all kaebajale

tehtud 3-leheküljeline tagatise määramise otsus (tl 10-11), kus olid esitatud lakoonilised

põhjendused maksuhalduri kahtluse kohta, et ilurõngas (kattevõru) ja valgusti kinnitus

(paigaldusklamber) võivad olla deklareeritud vale kaubakoodiga. Selles haldusasjas ei hinnanud

kohus praeguses asjas vaidluse all olevate maksuotsuste õiguspärasust ega omanud kogu

ülevaadet maksuotsuste tegemise hetkeks tehtud järeldustest ja põhjendustest. Halduskohus

märkis otsuse p-des 20 ja 21 just, et kauba tariifse klassifitseerimise õigsuse kontrollimine ja

detailide hindamine võis eeldada täpsemat uurimist, ning maksuhaldur ongi maksuotsuste

andmisele eelnevas menetluses põhjalikuma uurimise läbi viinud.

28. Nõustuda ei saa ka kaebaja seisukohaga, et MTA pole maksuotsuste tegemisel kaebaja

tellitud ekspertiisiga arvestanud. MTA on ekspertiisi käsitlenud, kuid teinud sellest teistsugused

järeldused kui kaebaja. Asjaolu, et MTA ei teinud ekspertiisist kaebaja arvamusega ühtivaid

järeldusi, ei anna alust öelda, et haldusakt on ekspertiisi puudutavas osas põhjendamata.

29. Vastustaja ei ole rikkunud õiguspärase ootuse põhimõtet ega hea halduse tava. Olukorras,

kus kaebaja kaupade ja nende kaubakoodide õigsuse suhtes ei ole varem sisulist kontrolli läbi

viidud, ei saa hilisemat kontrolli läbiviimist ja selle tulemusel kaebajale maksude määramist

pidada hea halduse tava ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumiseks. Vastustaja ei ole kaebajale

varem siduvalt kinnitanud, et ta on vaidlusaluseid kaupu importinud õige kaubakoodiga.

30. Kõike eeltoodut kokku võttes jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

31. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse

kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise

taotlust ega kuludokumente. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit