4-17-1503/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-17-1503

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.04.2017.a, Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-17-1503 (2315,17,001152) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi

A.U 13.03.2017.a kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 01.03.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2315,17,001152. Kaebuse esitaja A.U , isikukood: xxx; elukoht: xxxx; e-mail: xxxx. Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

A.U kaebus rahuldada, tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 01.03.2017.a otsus väärteoasjas nr 2315,17,001152 ning teha uus otsus millega: Tunnistada A.U LS § 224

1 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises süüdi ja mõista talle põhikaristuseks rahatrahv 100 (ükssada) trahviühikut, s.o summas 400 (nelisada) eurot. Rahatrahv peab olema tasutud V™S § 204 lg 3 sätestatud korras.

Rahatrahv tuleb tasuda Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 01.03.2017.a otsuses väärteoasjas nr 2315,17,001152 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220175033358. Kohtuotsuse ärakiri saata A.U-le ning Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele.

4-17-1503

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu

30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU

Kaevatava otsusega karistati A.U Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 224 lg 1 alusel

rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et A.U

12.02.2017.a kell 13:45 ajal Linnamäe tee 36 viis mootorsõiduki juhendajana läbi sõidupraktikat Xxxxseisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,24 mg.

Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, A.U on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Karistust kergendav asjaolu on kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Oma sellise tegevusega rikkus A.U LS § 109 lg 2

1 /Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõidukijuhi õpetaja ja lõikes 2 nimetatud juhendaja ei tohi õppesõidu või sõidupraktika läbiviimise ajal olla joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Käesolevas lõikes nimetatud joobeseisund või käesoleva seaduse § 69 lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 2241 lg 1 /Mootorsõidukijuhi õpetaja või juhendaja poolt õppesõidu või sõidupraktika läbiviimise eest joobeseisundis või käesoleva seaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut/ järgi. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja A.U-le karistuseks LS § 2241 lg 1 alusel rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot. KAEBUSE SISU

13.03.2017.a esitas A.U kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant

Kairi Palits’i 01.03.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2315,17,001152 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning kergema karistuse määramiseks. Kaebuse kohaselt tunnistab kaebaja oma süüd ning kahetseb. Kaebaja selgitab, et autosse istudes oli ta täiesti veendunud, et on kaine. Kaebuse kohaselt pole teda varem karistatud kriminaalega väärteokorras. Kaebaja palub määratud trahvi vähendada või asendada see üldkasuliku tööga. Kaebaja soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses.

4-17-1503

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 24.03.2017.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et alused otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Arvestades isikul tuvastatud alkoholi sisaldust ühes liitris väljahingatavas õhus, tulemus 0,24 mg, on isiku süü keskmine. Kohtuväline menetleja on seisukohal, antud tegu on võimalik toime panna ainult tahtlikult, kuna tarvitades alkoholi, viis kaebaja end teadlikult sellisesse terviseseisundisse, mis on sõidupraktika juhendajale keelatud. Juhul kui isik endal keelatud seisundi möödumist ei kontrolli ja asub juhendama õppesõidul juhti, kelle teadmised ja kogemused ei toeta iseseisvalt mootorsõiduki juhina liikluses osalemist, tegutseb ta vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isiku süüd suurendab asjaolu, et tema poolt läbiviidav sõidupraktika toimus pühapäevase päeva pärastlõunal teel, mida ääristavad suured kortermajad ja ettevõtete teeninduspunktid, ning mille liiklustihedus jalakäijate ja sõidukite näol on suur.

Kohtuväline menetleja arvestades isikul tuvastatud alkoholi sisaldust väljahingatavas õhus ja inkrimineeritud väärteo ohtlikkust, samuti kergendava asjaolu esinemist kahetsuse näol, on seisukohale, et isiku karistamine rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses on põhjendatud ja proportsionaalne isiku süü suurusega ning alused karistuse vähendamiseks puuduvad. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et A.U kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 01.03.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2315,17,001152 tuleb rahuldada ning seda järgnevatel põhjustel.

V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused.

V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse

(p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti

kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas

väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, kas A.U 12.02.2017.a kell 13:45 ajal Linnamäe tee 36 viis mootorsõiduki juhendajana läbi sõidupraktikat Xxxxseisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,24 mg. Väärteotoimikus olevast tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati A.U alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARBK-0032, mille lugemiks oli 0,29 mg/l kohta, laiendmääratus oli 0,05 mg/l kohta ning lõplikuks mõõtetulemuseks saadi 0,24 mg/l kohta. Alkomeetri taatlustunnistuse nr TTRC-16-00186, mis kehtib kuni mai 2017.a, seega antud seade oli taadeldud ja töökorras. A.U alkoholijoove nähtub ka indikaatorvahendi kasutamise protokollist.

Tunnistaja Aleksei Prijomõšev ütlustest nähtub, et Cherokee juhil toimus õppesõit, juht oli kaine, kuid juhendaja A.U, kes istus kõrval, puhus indikaatorvahendiga kontrollimisel joobeks 0,25 mg/l.

See, et A.U võib olla juhendada sõidupraktikat nähtub ka Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest.

4-17-1503

Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus, et A.U viis läbi väärteootsuses näidatud ajal ja kohas sõidupraktikat ning ta oli sellel ajal alkoholijoobes, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina.

Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et A.U viis läbi sõidupraktikat, olles samal ajal ise alkoholijoobes. Kohus on seisukohal, et A.U poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 2241 lg 1 /Mootorsõidukijuhi õpetaja või juhendaja poolt õppesõidu või sõidupraktika läbiviimise eest joobeseisundis või käesoleva seaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut/. Kohus leiab, et A.U viis läbi sõidupraktikat alkoholijoobes vähemalt kaudse tahtlusega, kuna tema jättis eelnevalt kontrollimata, kas tema terviseseisund vastab seaduses sõidupraktika juhendajale sätestatud nõuetele, ta oli eelnevalt tarvitanud alkoholi, jättis kontrollimata, kas ta on kaine. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja

üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks.

Kohus arvestab kohtuotsuse tegemisel, et A.U kahetseb, et selline sündmus aset leidis ning asjaoluga, et väärteotoimikusse lisatud karistusregistri väljavõtte kohaselt pole isikut karistatud varasemalt väärteokorras. Samuti märgib kohus, et peale politsei poolt alkoholijoobes mootorsõiduki sõidupraktika juhendamise eest kinni pidamist ei ole kaebuse esitajal olnud uusi liiklusalaseid rikkumisi, mida kinnitab ka karistusregistri väljavõtte. Kohus märgib, et kohtuvälise menetleja otsuses on küll faktiliselt märgitud, et esineb karistust kergendav asjaolu, kuid kohtu hinnangul pole sellega tegelikkuses arvestatud, otsusest antud asjaolu ei nähtu. Kohus jõudis sellisele järeldusele, kuna A.U-le määrati karistus üle sanktsiooni keskmise, s.o 200 trahviühikut, kusjuures maksimaalne võimalik karistus antud väärteo eest on 300 trahviühikut. A.U tuvastati lõplikuks alkoholijoobeks 0,24 mg/l, mis vastab LS § 224 lg 1. Tuvastatud joove on §

224 lg 1 ülemises määras. Seega on A.U süü keskmine, millele on kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohast ka viidanud. Kohtuväline menetleja on oma seisukohas märkinud: „ … isiku süüd suurendab asjaolu, et tema poolt läbiviidav sõidupraktika toimus pühapäevase päeva pärastlõunal teel, mida ääristavad suured kortermajad ja ettevõtete teeninduspunktid, ning mille liiklustihedus jalakäijate ja sõidukite näol on suur.“ Kusjuures kohtuvälise menetleja 01.03.2017.a otsuses nähtub, et karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohtu hinnangul on seisukohast väljendatud arusaam isiku süü suurendamisest ilmselgelt karistust raskendav asjaolu ning seda ei ole võimalik arvestada käesoleval ajahetkel, kuna see raskendaks isiku olukorda. Kuivõrd kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et raskendavaid asjaolusid ei esine, ei saa

4-17-1503

kohtuväline menetleja ootamatult leida, et tegelikkuses oli isiku süü ikkagi suurem, kui algselt arvati. See oleks väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine V™S § 150 tähenduses.

Vastavalt LS § 2241

lg 1 /Mootorsõidukijuhi õpetaja või juhendaja poolt õppesõidu või sõidupraktika läbiviimise eest joobeseisundis või käesoleva seaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut/. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Seega keskmiseks karistusemääraks oleks 150 trahviühikut ehk 600 eurot. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole A.U ühtegi varasemat karistust, isik kahetseb, tunnistab oma süüd, isiku süü on alla keskmise. Seega leiab kohus, et määratud karistus ei vasta isiku süü suurusele, rahatrahv peab olema alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtu hinnangul on A.U süüle vastavaks karistuse määraks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Sellest tulenevalt leiab kohus, et A.U-le mõistetud karistus ei ole proportsionaalne isiku süü suurusega ja sellepärast otsustab kohus vähendada karistust ja seda just sellel põhjusel, et isikut pole varem karistatud ja ta on avaldanud puhtsüdamliku kahetsust toime pandud teo osas, algusest peale tunnistanud oma süüd. Kohus on seisukohal, et rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot annab isikule selge signaali ja tulevikus ta enam ei otsusta viia läbi sõidupraktikat keelatud seisundis.

Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et A.U kaebus tuleb rahuldada ning Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 01.03.2017.a otsus väärteoasjas nr 2315,17,001152 tuleb tühistada. Uueks karistuseks tuleb A.U-le mõista LS § 224

1 lg 1 alusel rahatrahv 100 (ükssada) trahviühikut, s.o summas 400 (nelisada) eurot. Kohus juhindus V™S § 132 p 2, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/