4-16-3823/77 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasja number 4-16-3823

Otsuse kuupäev 28.03.2017

Kohtunik Tiit Kullerkupp

Kohtui

stungi sekretär Merle Kaegas

Väärteo väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi asi K. K

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 28.03.2017, Rakvere kohtumaja

Istungil osalenud isikud menetlusalune isik K. K, tema kaitsja Silver Reinsaar ning

kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue

Lõpposa

Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 kohus otsustas:

Tunnistada K. K (isikukood xxxx, viibib Viru Vanglas, kus kannab vangistust Pärnu

Maakohtu 01.03.2017 kohtuotsuses alusel kohtuasjas nr.1-16-10697 )

201 lg 2 süüdi LS §

järgi ning karistuseks mõista ) päeva arest 15 (viisteist .

K. K tema vangistusest vabanemist. le mõistetud arest kuulub ärakandmisele koheselt peale Kohtuotsus saata Viru Vanglale ja Ida Prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 18.04.2017.

Asjaolud ja menetluse käik

Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2016.a. otsusega tühistati Viru Maakohtu 17.08.2016.a. otsus käesolevas väärteoasjas ja väärteoasi saadeti Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja arutamiseks teises kohtukoosseisus.

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik T.

Lille koostas 22.04.2016 menetlusalusele isikule K. K r 2590,16,001901 le väärteoasjas n

väärteoprotokolli AB1461226 selle kohta, et 22.04.2016 kell 20.29 Lääne

K. K -Viru

maakonnas Rakvere linnas xxxx tänava maja nr tänava ja tänava xxxx juures, xxxx xxxx

vahel, liikudes Vallikraavi tänava suunas, juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga xxxx xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg

2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja p 3

K. K nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 201 lg 2 järgi.

Kohtuistung

28.03.2017 kohtuistungil K. K tunnistas ennast süüdi. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et

22.04.2016 juhtis ta vennale kuuluvat sõiduautot, soovis minna poodi ja ei viitsinud jalgsi minna, oli autos üksi. Ta kinnitas, et mootorsõiduki juhtimise õigust pole tal kunagi olnud, on varem korduvalt karistada saanud juhtimisõiguseta sõitmise eest..

Tunnistaja, politseiametniku T. Lille 2.04.2016. kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 2 patrullis olles märkas tänaval sõiduautot mille roolis talle teadaolevalt võis olla xxxx

juhtimisõiguseta isik, ta andis peatumismärguande, auto peatus parklas, autost väljus xxxx

juht, kelleks osutus K. K, kellega ta on varem tööalaselt kokku puutunud. Nad läksid politseijaoskonda vormistasid protokolli, K. K ennast süüdi ei tunnistanud.

Tunnistaja, politseiametnik R. Koppel andis kohtuistungil T.Lille ütlustega sisuliselt kokkulangevaid ütlusi.

Kohus uuris koh

tuistungil ka kirjalikke tõendeid

- amise otsus 13.10.2014, mille kohaselt on K. K sõiduki juhtimiselt kõrvald sõiduki

juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 3 alusel 13.10.2014 kell 01.50 kuni juhtimisõiguse omandamiseni;

-

rvaldamise otsus 15.03.2015, mille kohaselt on K. K sõiduki juhtimiselt kõ sõiduki

juhtimiselt

kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 3 alusel 15.03.2015 kell 14.50 kuni juhtimisõiguse saamiseni.

Kohtuvälise menetleja esindaja A.Uue leidis kohtuistungil, et menetlusalune isik on teo toime pannud teadlikult ja tahtlikult. Teda on varasemalt karistatud samaliigiliste rikkumiste eest, millest ta järeldusi teinud ei ole. Kohtuväline menetleja palus karistada K. Kd arestiga 30 päeva.

K. K kaitsja leidis, et tuleks

kohaldada lühemaajalist aresti.

Kohtuotsuse põhjendused

Liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

LS § 90 lg 1 p 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse § le 91. LS § 91 lg 1 sätestab, et sõiduki juhtimiselt - kõrvaldamine on liiklusjärelvalve teostaja otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

LS § 201 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse sama teo eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud.

LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu K. K tegevuses loeb kohus tõendatuks enda ütlustega, tunnistajate R

K. K . Koppeli ja T. Lille ütlustega, samuti varasemate sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. K. K teadis, et ta ei oma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning et ta on eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud kuni juhtimisõiguse saamiseni ütlustest ja väärteo tehioludest nähtuvalt . K. K

pani

ta

K. K tegevuse LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega. õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

K. K karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistam Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse ist. liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. K. Kd on ude toimepanemise eest 13 korral karistatud, sh on teda varem väärteg

korduvalt karistatud ka mootorsõiduki juhtimise ees olukorras kus tal juhtimisõigus puudus.

Temale väärtegude eest määratud rahatrahvid on valdavalt tasumata. Kuna varasemad karistused ei ole avaldanud K. Kle positiivset eripreventiivset mõju ning ta on jätkanud väärtegude toimepanemist, siis ei ole käesoleval juhul põhjendatud kergemaliigilise karistuse mõistmine teda tuleb karistada väärteo toimepanemise eest ja arestiga sanktsiooni keskmises määras. Arest kuulub ärakandmisele koheselt peale K. K vangistuselt vabanemist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiit Kullerkupp Kohtunik