2-16-17721/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-16-17721

Määruse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Krista Kirspuu

Tsiviilasi

Le.D Büroo OÜ avaldus OÜ Professionals pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.02.2017 määrus ajutise halduri

nimetamata jätmise kohta ja 09.02.2017 täiendav määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Le.D Büroo OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlausaldaja): Le.D Büroo OÜ (registrikood

12611192), lepinguline esindaja Tatjana Kostrõkina

Puudutatud isik (võlgnik): OÜ Professionals

(registrikood 11343401), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Klen Laus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 06.02.2017 määrus ja 09.02.2017 täiendav määrus

muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Le.D Büroo OÜ

kanda.

4. Välja mõista Le.D Büroo OÜ-lt ringkonnakohtu menetluskulud 650 (kuussada

viiskümmend) eurot OÜ Professionals kasuks.

5. Le.D Büroo OÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda OÜ-le

Professionals viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

6. Kohtumääruse resolutsiooni punktides 4 ja 5 märgitud menetluskulud ja viivis

tuleb Le.D Büroo OÜ-l tasuda Advokaadibüroo TRINITI OÜ (registrikood

11984324)

pangakontole EE781010220192873229 (SEB), märkides

maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri 2-16-17721.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise ning määruse täitmise

viisi osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates. Muus osas ei saa määruskaebust esitada (pankrotiseaduse

§ 5 lg 2, § 15 lg 5).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Pankrotiavaldus

1. Le.D Büroo OÜ (avaldaja, võlausaldaja) esitas 23.11.2016 Harju Maakohtule avalduse

OÜ Professionals (puudutatud isik, võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

2. Avaldaja sõlmis OÜ-ga Passion Group (peatöövõtja) 15.04.2015 töövõtulepingu, mille

kohaselt pidi OÜ Passion Group ehitama avaldajale kolm hoonet vastavalt lepinguga

määratud ajagraafikule. Võlgnik oli alltöövõtja, kes ehitustöid reaalselt teostas.

18.02.2016 sõlmis avaldaja võlgnikuga töövõtulepingu, millega sisuliselt toimus

kohustuste ülevõtmine, kus võlgnik astus senise töövõtja OÜ Passion Group asemele.

Töövõtulepingu raames tasus avaldaja OÜ-le Passion Group ja võlgnikule kokku

534 452,55 eurot. Poolte vahel tekkis vaidlus nii teostatud tööde mahu kui ka kvaliteedi ja

tähtaegade osas, mistõttu avaldaja peatas maksete tegemise kuni puuduste kõrvaldamiseni.

Ekspertiisiga tuvastati puudused ehitustöödes, ning et tehtud tööde kogumaksumus on

221 749,26 eurot. Avaldaja esitas lepingust taganemise avalduse. Võlgnik sai ettemaksuna

kokku 534 425,55 eurot. Enammakstud 303 049,10 eurot ei ole võlgnik avaldajale

tagastanud.

3. Avaldaja palus 19.07.2016 taganemisavaldusega töövõtulepingu alusel saadud 303 049,19

eurot võlgnikul tagastada hiljemalt 01.08.2016. Kuna võlgnik raha ei tagastanud, esitas

avaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik võlgnevust ei likvideerinud. Võlgnikul

puudub registrivara ning tema kohustused ületavad tunduvalt tema vara. Enamuse

võlgniku varast moodustavad nõuded kolmandate isikute vastu ning nende rahuldamine

võib olla raskendatud või võimatu.

Võlgniku vastuväited

4. Võlgnik palus jätta pankrotiavalduse rahuldamata ja ajutise halduri nimetamata.

5. Avaldaja on jätnud kajastamata mitmed olulised asjaolud – et võlgnik ütles töövõtulepingu

esimesena üles; et lepingu täitmine oli võimatu avaldaja ja lõpptellija käitumise tõttu; et

võlgnik on esitanud avaldajale hagihoiatuse. Avaldaja rikkus korduvalt töövõtulepingust

tulenevate maksete tasumise ja tööfrondi ettevalmistamise kohustust. Avaldaja võlgneb

puudutatud isikule töövõtulepingu alusel 745 331,60 eurot, mis ületab kordades avaldaja

väidetavat nõuet. Kui avaldaja nõue oleks põhjendatud, siis nõuete protsessuaalse

tasaarvestamise tulemusena võlgneks avaldaja võlgnikule ikkagi ca 440 000 eurot.

6. Avaldaja nõue on ebaselge. PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt tuleks jätta ajutine haldur

nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus

nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Avaldaja tugineb asjatundja

koostatud tööde tabelile, kus on kajastatud tegelikult tehtud tööde maht. Tabeli puhul on

ebaselge valminud tööde maht ja nende väärtus. Lisaks on avaldaja esitatud andmed

vastuolulised selles osas, kui palju on avaldaja tasunud töövõtulepingu raames võlgnikule

ja eelmisele töövõtjale.

7. Puudutatud isik ei ole maksejõuetu. Puudutatud isikul ei ole maksuvõlga, tema suhtes ei

ole täitemenetlusi, majandusaasta aruanded on korrektselt esitatud, omakapital on

positiivne. Tegemist on jätkuvalt tegutseva ettevõttega, kellel on 2017 kavas erinevate

elamute rajamine Tallinnas, Pärnus ja Viimsis.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 06.02.2017 määrusega avalduse pankroti

väljakuulutamiseks rahuldamata ning ajutise pankrotihalduri nimetamata.

Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt võlgniku kasuks

välja menetluskulud summas 1350 eurot. 09.02.2017 määrusega täiendas maakohus

06.02.2017 määruse resolutsiooni ning kohustas avaldajat maksma menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates määruse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 1 alusel peab võlausaldaja pankrotiavalduses

põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Võlausaldaja

nõue võlgniku vastu tuleneb töövõtulepingu alusel enammakstu tagasinõudest.

Võlgnik on võlausaldaja nõudele vastu vaielnud pidades nõuet ebaselgeks.

Töövõtulepingu ütles üles ka võlgnik, kellel on võlausaldaja vastu töölepingu

rikkumisest tulenev nõue, mistõttu on võlgnik juba esitanud võlausaldajale

hagihoiatuse. Kohus leidis, et võlgniku vastuväited on põhjendatud ning ajutine

pankrotihaldur tuleb jätta nimetamata nõude ebaselguse motiivil PankrS § 15 lg 3 p

1alusel. Viidatud sätte kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel

ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus

leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.

10. Asjaolu, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada hagimenetluses, tuleneb ka

avaldaja enda pankrotiavaldusest. Avalduses on üksikasjalikult kirjeldatud

töövõtulepingusse puutuvaid asjaolusid, võlgniku poolt töövõtulepingu täitmisega

seonduvat, seda et lepingupoolte vahel tekkis vaidlus nii teostatud tööde mahus,

kvaliteedis kui ka tähtaegade täitmise osas. Kohus järeldas sellest, et võlgniku

seisukoht nõude ebaselguse kohta on põhjendatud. Pankrotimenetluses ei ole kohtu

ülesanne lahendada töövõtulepingu täitmisse puutuvat lepingupoolte vahelist vaidlust,

sh tuvastada, kas võlgnik rikkus lepingut või rikkus lepingut avaldaja, nagu väidab

võlgnik.

11. Käesoleval juhul ei oleks põhjendatud puudutatud isiku maksejõuetuse

kindlakstegemiseks määrata ajutist pankrotihaldurit. Ajutise pankrotihalduri

määramine mõjuks negatiivselt vähemalt võlgniku mainele kolmandate isikute silmis,

mis võib tagajärjena kaasa tuua võlgniku makseraskused. Avaldaja poolt esile toodust

ei saa järeldada puudutatud isiku maksejõuetust. Maksejõuetus ei tulene puudutatud

isikul registervara puudumisest. Registervara ei ole alust pidada ainsaks näitajaks

juriidilise isiku maksevõime hindamisel. Kui lähtuda avaldaja poolt viidatud

puudutatud isiku 2015.a majandusaasta aruandest, siis ületab aruandest nähtuv vara

(401 965 eurot) kohustused (181 386 eurot). Arvesse ei saa võtta avaldajale väidetavalt

võlgnetavat kohustust (303 049,10 eurot), kuna see on vaidlusalune nõue.

12. TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt jättis maakohus menetluskulud avaldaja kanda.

Puudutatud isiku menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 1350 euro suuruses.

Kohus leidis, et esindaja tunnitasu määr 115,88 eurot ei ületa kohtupraktika kohast

keskmist tunnitasumäära ning et esindaja poolt tehtud toimingutele kulunud aeg on

kogu ulatuses mõistlik ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus avaldajalt

võlgniku kasuks välja menetluskulu summas 1350 eurot.

Määruskaebus

13. 21.02.2017 esitas avaldaja Harju Maakohtu 06.02.2017 määruse peale määruskaebuse,

millega palub maakohtu määruse tühistada ning määrata ajutise pankrotihalduri.

Alternatiivselt palub avaldaja saata pankrotiavalduse uueks läbivaatamiseks maakohtule.

14. Määrus on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et

võlausaldaja nõude olemasolu ja selle ulatus ning selgus ei ole pankroti väljakuulutamise

otsustamise staadiumis tähtsusetud. Olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest

isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse, võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur

leiab, et võlgnik on PankrS § 2 või 3 tähenduses maksejõuetu, tuleb kohtul hinnata

võlgniku maksejõulisust ilma vaidlusaluse nõudeta. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-

14 leidnud, et ekslik on seisukoht, et juriidilisest isikust võlgniku pankroti saab jätta välja

kuulutamata, kui võlausaldaja nõue või nõude kuulumine võlausaldajale ei ole selge.

Juriidilisest isikust võlgniku puhul hinnatakse nõude tõendatust ja selgust PankrS § 15 lg 3

p-de 1 ja 4 järgi üksnes ajutise halduri määramisel. Nõude olemasolu või kuuluvus on

võimalik selgeks vaielda nõuete kaitsmise ja tunnustamise käigus (PankrS §-d 100–107).

Võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine on ajutise halduri ülesanne.

15. Võlgniku poolt menetluses esitatud selgitused ja tõendid ei tõenda, et võlgnik on

maksevõimeline. Kuna kohus ei nõudnud ja võlgnik ei esitanud äriühingu bilansis varana

kajastatud nõuete aluseks olevaid dokumente, siis ei saa olla kindel, kas ka olemasolevate

nõuete rahuldamiseks vara piisab.

16. Pankrotiavalduses toodud nõue võlgniku vastu on selge ja põhjendatud. Põhjendamatu on

maakohtu seisukoht, et nõue on ebaselge ja asi tuleb lahendada hagimenetluses, kuna

määruskaebuse esitaja on pankrotiavalduses üksikasjalikult kirjeldanud töövõtulepingusse

puutuvaid asjaolusid. Riigikohus on asjas 3-2-1-61-13 selgitanud, et pankrotiavalduse

põhistamiseks või nõude olemasolu tõendamiseks ei piisa ainult nõude suuruse

märkimisest. Pankrotiavaldusest peab nähtuma võlausaldaja ning nõude koosseis ja

suuruse kujunemine. Just eeltoodule tuginedes oli pankrotiavalduses kirjeldatud kõik

asjaolusid üksikasjalikult.

17. Avaldaja vaidleb vastu väidetele, et ta võlgneb võlgnikule 745 331 eurot. Võlgnik ei ole

tõendanud, et avaldaja on jätnud võlgniku arved õigusliku aluseta tasumata. Võlausaldaja

on kohtule edastanud arved 16013 ja 16018 ja tõendid, et arved on tasutud. Avaldaja

selgitas, et keeldus arve 16019 tasumisest, kuna võlgnik ei olnud töid ja materjale, mille

eest oli ettemaksud tasutud, avaldajale üle andud. Lisaks ettemaksu nõudmise õigusele oli

töövõtjal ka kohustus töid etappide kaupa üle anda. Seda aga tehtud ei ole. Enamus

võlgniku nõudest moodustab viivis (väidetavalt 670 903,68 eurot). Sellises ulatuses

viivise arvestus on alusetu. VÕS § 113 lg 4 sätestab, et võlgnik ei pea tasuma viivist aja

eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuste täitmisest.

Vastus määruskaebusele

18. Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Menetluse edasine käik

19. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

20. TsMS § 448 lg 5 sätestab, et täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et

vaidlustatakse ka täiendavat otsust. Tulenevalt TsMS § 463 lg 2 kohaldatakse määrusele

vastavalt otsuse kohta sätestatut. Seega tuleb eeldada, et avaldaja vaidlustas ka maakohtu

09.02.2017 täiendava määruse.

21. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust

Harju Maakohtu 06.02.2017 määruse ja 09.02.2017 täiendava määruse tühistamiseks.

Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määrused

muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

22. Maakohus jättis ajutise halduri PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel nimetamata, kuna leidis, et

vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 15 lg 3 p 1

sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata,

kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb

lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et

avaldaja nõue on ebaselge. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-17-02 p-st 10 tuleneb, et

pankrotiavalduse aluseks olev nõue ei ole selge ja seda tuleb tõendada hagimenetluses, kui

nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute

andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Käesoleval juhul on pooltel

sisuline vaidlus töövõtulepinguga seotud asjaolude üle. Muuhulgas heidavad pooled

teineteisele ette töövõtulepingu rikkumist, vaidlevad tööde mahtude ja väärtuse üle,

samuti selle üle, kas avaldaja on töövõtulepingust taganenud, või on võlgnik selle üles

öelnud, lisaks leiab võlgnik, et hoopis avaldaja on temale võlgu. Kuna ebaselged on nii

asjaolud kui ka nõude suurus, siis tuleb selline vaidlus lahendada hagimenetluses.

Avaldaja nõude kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist, mis väljub

pankrotimenetluse raamest.

23. Seoses määruskaebuses esitatud väidetega, et puudutatud isik on maksejõuetu, märgib

ringkonnakohus järgmist. Ajutise halduri nimetamise otsustamisel ei analüüsi kohus, kas

võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus hindab, kas esinevad PankrS § 15 lõikes 3

sätestatud ajutise halduri nimetamata jätmise alused või mitte. Seda, kas võlgnik on

püsivalt maksejõuetu, analüüsib kohus pankroti väljakuulutamise otsustamisel. Pankroti

väljakuulutamine otsustatakse pärast ajutise halduri nimetamist. Avaldaja viitatud

Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-57-14 esitatud seisukohad käsitlesid olukorda, kus ajutine

haldur oli juba nimetatud ja küsimus oli pankroti väljakuulutamises. Käesoleval juhul oli

maakohtus otsustamisel aga ajutise halduri nimetamise küsimus.

24. Ülaltoodule tuginedes tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.

Menetluskulud

25. Arvestades, et määruskaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu

menetluskulude jaotust. Samuti ei ole põhjust muuta maakohtu määrust menetluskulude

rahalise kindlaksmääramise osas.

26. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta

samuti avaldaja kanda. Kuna maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse,

siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsiooniastmes kantud

menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3). Võlgnik palus avaldajalt välja mõista

ringkonnakohtu menetluskulud summas 650 eurot (käibemaksuta) ning viivise

menetluskuludelt. Võlgniku menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulisel esindajal

kulunud kirjavahetusele kliendiga 10 minutit, määruskaebusega tutvumisele ja suhtlusele

kliendiga 35 minutit ja määruskaebusele seisukohtade koostamisele 4 tundi ja 30 minutit

(kokku 5 tundi ja 15 minutit). Õigusteenust on osutatud tunnihinnaga 123,81 eurot.

Avaldaja ei esitanud võlgniku menetluskulude nimekirjale seisukohta.

27. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Arvestades vaidluse keerukust ning määruskaebuse vastuse mahtu, peab ringkonnakohus

võlgniku esindaja poolt määruskaebuse menetluses tehtud toimingute ajakulu 5 tundi ja 15

minutit kogu ulatuses põhjendatuks. Esindaja töötasu tunnihind 123,81 eurot

(käibemaksuta) ei ületa keskmist turuhinda. Eeltoodule tuginedes tuleb avaldajalt

võlgniku kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud summas 650 eurot ning

TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.

28. Võlgnik palus määrata, et menetluskulude hüvitamise korral kohustub avaldaja kandma

menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole EE781010220192873229

(SEB) ning märkima maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri. Tulenevalt TsMS §

445 lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra.

Tulenevalt TsMS § 463 lg 2 kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut.

Kolleegium leiab, et võlgniku taotlus kohtumääruse täitmise viisi kindlaksmääramiseks

tuleb rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Soots

Gaida Kivinurm

Krista Kirspuu