1-15-3053/80 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2017 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-3053

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 16. märtsi 2017 määrus

V. (ik

P

XXX) vangistuse täitmisele

pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu V.

kaitsja vandeadvokaat

P

Rein Napa, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 16. märtsi 2017 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroole Rein Napa 72

eurot (sh käibemaks 12 eurot) V.

le määruskaebemenetluses vandeadvokaat Rein Napa poolt

P-

osutatud õigusabi eest.

3. Välja mõista V.

lt menetluskulu 72 eurot Eesti Vabariigi kasuks kaitsjale makstud tasu

P-

katteks

4.

V. lt väljamõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul määrusele lisatud makseinfo

P-

lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 18.05.2015 otsusega karistati V. KarS § 184 lg 2 p 2, § 25 lg 1, 2

P

- § 200 lg 2 p 8 ja § 120 lg 1 järgi ning § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 3 aastat 6 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka V.

eelvangistuses viibitud aeg ning

P

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74

alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 5 kuud 28 päeva

vangistust. Ülejäänud 3 aasta pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui V. ei pane 3

P

aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud

käitumiskontrolli nõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 21 sätestatud lisakohustust mitte omada ja

tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohtuotsus jõustus 03.06.2015.

2. 20.02.2017 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande, milles palus

pöörata V. -le mõistetud karistus täitmisele, kuna V.

ei täida temale

P

P

kohtuotsuse alusel määratud kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või

psühhotroopseid aineid ning on teinud seda pikaajaliselt.

Maakohtu määrus

3. Tartu Maakohtu 16.03.2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja taotlus ja pöörati V. -le

P

Tartu Maakohtu 18.05.2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistus, 3 aastat

vangistust, täitmisele.

4. Kohtutoimikust nähtuvalt on süüdimõistetul varasemalt olnud probleeme katseajaga kaasnevate

kontrollnõuete täitmisega. Ta on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ning ei ole

teavitanud nõuetekohaselt kriminaalhooldusametnikku ka oma elukohavahetusest. Seetõttu on

kriminaalhooldusametnik esitanud juba varasemalt kohtule erakorralise ettekande temale

mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramiseks, kuid maakohus jättis V.P

ärakandmata karistusosa täitmisele pööramata ning määras talle lisakohustuse mitte tarvitada

alkoholi ning pöörduda alkoholi sõltuvusravile. Käesolevast erakorralisest ettekandest ei nähtu,

et süüdimõistetu oleks nimetatud lisakohustusi rikkunud. Samuti ei nähtu erakorralisest

ettekandest, et süüdimõistetul esineks jätkuvalt probleeme kontrollnõuete täitmisega.

Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on aga olnud asjaolu, et peale eelmise erakorralise

ettekande arutamist on süüdimõistetule esitatud kahtlustus uues kriminaalasjas muuhulgas

narkootilise aine amfetamiini käitlemises 2016 septembris, oktoobris ja novembris. Nimetatud

kriminaalasjas on ta võetud alates 19.01.2017 ka vahi alla. Seda arvestades on

kriminaalhooldusametniku hinnangul alust järeldada, et süüdimõistetu on rikkunud temale

kohtuotsusega määratud lisakohustust mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid

aineid, tehes seda pikaajaliselt ja kontrollnõudeid rikkudes.

5. Kuigi kohtute infosüsteemist nähtub tõepoolest, et V. -le on esitatud 19.01.2017

P

kahtlustus uues kriminaalasjas narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises ajal,

mil ta oli Tartu Maakohtu 18.05.2015 otsusega allutatud katseajale, siis tuleb maakohtu

hinnangul siiski arvestada sellega, et tegemist on üksnes kuriteokahtlustusega ning selle põhjal ei

saa isiku vastavat käitumist siiski veel tõendatuks lugeda. Küll aga saab lisakohustuse rikkumist

lugeda tõendatuks kriminaalhooldusametniku poolt kohtuistungil erakorralise ettekande lisana

esitatud 19.01.2017 V.

suhtes koostatud joobeseisundi tuvastamise saatekirja ning

P

süüdimõistetu enda selgituste põhjal. Kuigi kohus ei saa teha kindlaks süüdimõistetu poolt

narkootilise aine tarvitamise kindlat aega, tuleb arvestada, et katseajal viibib ta juba alates 2015

juunikuust ning seega on eluliselt igati usutav, et amfetamiini pidi ta tarvitama katseajal (mitte

enne seda), kuna vastasel korral uriiniproov narkootilise aine sisaldust ilmselt enam ei näitaks.

Seega tuleb lisakohustuse rikkumine lugeda V. puhul igati tõendatuks ning kuivõrd

P

süüdimõistetu enda selgituste põhjal ei saa rikkumise toimepanemist lugeda ka kuidagi mõjuvalt

põhjendatuks, siis võib olla alust temale mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele

pööramiseks.

6. Maakohus leiab, et arvestades V.

senise õigusvastase käitumise pidevat jätkumist

P

vaatamata temale varasemalt mõistetud karistuste kandmisele ning asjaolu, et süüdimõistetu ei

ole osanud hinnata ka temale käesolevalt antud võimalust kanda oma karistus ära vabaduses,

täites temale katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi, ei ole alust arvata, et

süüdimõistetu suudaks oma käitumist nõuetekohaselt muuta ka edasiselt. Senini on

süüdimõistetu näidanud üles üksnes hoolimatut suhtumist temale mõistetud karistuse kandmisse

ning on alust kahelda, et ta oleks motiveeritud oma suhtumist muutma ka edasiselt.

Süüdimõistetu on allutatud käitumiskontrollile muuhulgas seoses narkokuriteo toimepanemisega.

2

2

Ka enne nimetatud kuriteo toimepanemist on teda korduvalt karistatud narkootikumidega seotud

süütegude eest. Seega on alust arvata, et narkootikumidega on seotud ka peamised süüdimõistetu

õigusvastase käitumise riskitegurid, mistõttu on äärmiselt oluline, et süüdimõistetu

narkootikumidest eemale hoiaks. Seda arvestades on kohus pannud talle katseajaks lisakohustuse

mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, kuid keelust hoolimata on

süüdimõistetu siiski narkootilist ainet katseajal edasi tarvitanud. Seetõttu ei ole kohtul enam

piisavalt usku, et ta suudaks narkootikumidest eemale hoida ka edasiselt, mistõttu ei oleks

kriminaalhoolduse jätkamine tema suhtes enam otstarbekas ega karistuse eesmärke arvestades

võimalik ning ainsaks põhjendatud võimaluseks rikkumisele reageerimisel on pöörata temale

mõistetud karistus täitmisele. Kuna kohus ei ole seejuures tuvastanud ka ühtegi asjaolu, mis

karistuse täitmisele pööramist takistaks, seda enam, et praeguseks ei viibi V.

uue

P

kahtlustusega seoses enam ka vabaduses, siis on karistuse täitmisele pööramine tema suhtes igati

põhjendatud ning kriminaalhooldusametniku vastav taotlus tuleb rahuldada.

Määruskaebus

7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu V. kaitsja vandeadvokaat R.

P

Napa, kes taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja uue kohtumääruse tegemist, millega

mitte pöörata temale mõistetud karistust täitmisele.

8. Kokkuvõttes on maakohus leidnud, et keelust hoolimata on süüdimõistetu siiski narkootilist ainet

katseajal edasi tarvitanud ning seetõttu ei ole kohtul enam piisavalt usku, et ta suudaks

narkootikumidest eemale hoida ka edasiselt, mistõttu ei oleks kriminaalhoolduse jätkamine tema

suhtes enam otstarbekas ega karistuse eesmärke arvestades võimalik ning ainsaks põhjendatud

võimaluseks rikkumisele reageerimisel on pöörata temale mõistetud karistus täitmisele.

9. V. ei nõustu maakohtu kokkuvõtvate järeldustega selles, et ta on katseajal tarvitanud

P

narkootilisi aineid. Tuvastatud ei ole, et 19.01.2017 V.

uriiniproovist leitud

P

amfetamiin on sattunud tema organismi tema enda tahtliku tegevuse tagajärjel. Ettevaatamatusest

ei ole võimalik katseaja kontrollnõudeid ja katseajaks pandud lisakohustusi rikkuda.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

10. KarS § 74 lg 4 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata

täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe

aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

11. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtuga selles, et kuigi ei ole võimalik kindlaks teha

süüdimõistetu poolt narkootilise aine tarvitamise täpset aega, siis tuleb arvestada sellega, et V.P

viibib katseajal juba 2015 juunikuust. Seega on eluliselt usutav, et V. pidi

P

amfetamiini tarvitama katseajal, kuna vastasel korral uriiniproov narkootilise aine sisaldust

ilmselt enam ei näitaks. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole usutav, et narkootiline aine on

sattunud V.

organismi tema tahte vastaselt. Seda eelkõige arvestades V.

P

P

isikut ning varasemat elukäiku. Nimelt on V. varasemalt korduvalt narkootilise aine

P

käitlemise eest karistatud (Tartu Maakohtu 01.06.2011, 13.06.2011 ja 18.05.2015 otsuste alusel).

Lisaks eeltoodule viibib V. käesoleval ajal vahi all, kuna teda on järjekordselt alust

P

kahtlustada narkootilise aine käitlemises. Seega on V.

varasemalt korduvalt

P

narkootilise ainega kokku puutunud ning sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et tuvastamist

on leidnud, et V.

tarvitas narkootilist ainet ajal, mil temale oli kohtuotsuse alusel

P

määratud narkootilise aine tarvitamise keeld (joobeseisundi tuvastamise saatekiri V kd, tl 107).

3

3

12. Eeltoodut arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et süüdlane ei suhtu täie tõsidusega temale

mõistetud karistusse. Seega ei ole karistusest tingimisi vabastamine V. -le soovitud

P

mõju avaldanud ning talle mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele. Süüdlane on rikkunud ilma

mõjuva põhjuseta olemasolevat kohustust ning näitanud enda käitumisega lugupidamatut

suhtumist õiguskorda. Seda eriti olukorras, kus kriminaalhooldusametniku poolt esitatud esimene

erakorraline ettekanne jäi Tartu Maakohtu 05.01.2017 määruse alusel rahuldamata, kuid sellest

hoolimata jätkas V.

kriminaalhooldusnõuete rikkumist. Sellest tulenevalt tuleb V. -le

P

P

mõistetud karistus täitmisele pöörata.

13. Kaitsja vandeadvokaat R. Napa on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi

kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu

määrusega tutvumiseks ning määruskaebuse koostamiseks 1,5 tundi, mille eest taotletakse tasu

72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja

tuleb RÕS § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7 ja § 21 lg-st 3 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb

KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel

V. kanda.

P

14. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et

Tartu Maakohtu 16.03.2017 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

4

4