1-98-3/3 · 1-98-3/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Krim.asi 1-98-3

K O H T U M Ä Ä R U S

22. aprillil 2009.a. Tallinnas

Tallinna Linnakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretäri Moonika Rubizova juuresolekul prokuröri Eve Soostar kaitsja Eva Rivis osavõtul arutas avalikul kohtuistungil

Aleksandr Lavrentjev i.k. 35808150281, keskeriharidusega, ei tööta, asukoht teadmata

-süüdistusasjas KrK § 141 lg 2 p 4, § 185 lg 2 ja § 195 lg 2 järgi

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus

tuvastas:

Aleksandr Lavrentjevit süüdistatakse selles, et tema 08. veebruaril 1998.a. ajavahemikus kella 00.45-01.00, olles alkoholijoobes, Tallinnas Ristiku 84 maja juures, kasutades vägivalda, mis oli ohtlik elule ja tervisele, mis väljendus selles, et lõi rusikaga AK näo piirkonda, tekitades talle füüsilist valu, nööpis lahti kannatanu jope ja jope sisetaskust võttis välja rahatasku hinnaga 50 krooni, milles oli raha summas 270 krooni, töötõend nr XXX, juhiload nr EE XXX, haigekassa kaart nr XXX, relvaluba nr XXX, tekitades kahju summas 320 krooni.

Seega võõra vara hõivamisega vägivalla abil isiku kallal, mis oli ohtlik elule ja tervisele, vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamise teel pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KrK § 141 lg 2 p 4 järgi.

Peale selle 08. veebruaril 1998.a. ajavahemikus kella 00.45-01.00 olles alkoholijoobes, Tallinnas Ristiku 84 juures ülalnimetatud asjaoludel hõivas dokumendid AK nimele töötõend nr XXX, juhiload nr EE XXX, haigekassa kaart nr XXX, relvaluba nr XXX.

Seega dokumendi hõivamisega, mis tõendab isikut ja muus ametliku dokumendi hõivamisega pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KrK § 185 lg 2 järgi.

Peale selle 08.veebruaril 1998.a. kella 01.00 paiku, olles alkoholijoobes, Tallinnas Ristiku 84 juures oos Valeri Onjanovi ja Gennadi Markoviga põhjuseta, huligaansetel ajenditel lõi mitu

korda näo-ja kehapiirkonda rusikate ja jalgadega AK, tekitades talle nahamarrastusi ja verevalumeid näol ning ülahuule limaskestahaava s.t. kergeid kehavigastusi, aga samuti VK, tekitades talle nahaalused verevalumeid, vere pundumise ülahuule limaskestal s.t. kergeid kehavigastusi.

Seega tahtliku tegevusega, mis rikub jõhkralt ühiskondliku korda ja väljendab ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, mis oma sisult oli eriti küüniline s.t pani toime KrK § 195 lg 2 järgi kvalifitseeritava kurieo.

Prokurör taotleb Aleksandr Lavrentjevi suhtes lõpetada menetluse seoses aegumisega , põhistades taotlust sellega, et 1998.a. kehtinud Kriminaalkoodeks sätestas vastutuse § 141 lg 2 p 4 võõra vara röövimise eest elule ja tervisele ohtliku vägivallaga isiku kallal või ähvardusega kasutada vahetult sellist vägivalda, süüdistusest nähtuvalt lõi A.Lavrentjev ühel korral rusikaga näkku AK, sellist vägivalda ei saa käsitleda elule ja tervisele ohtlikuks, A.Lavrentjevi tegevus tulnuks kvalifitseerida KrK § 140 lg 2 p 1 võõra vara avaliku vargusena, kui sellega kaasnes vägivald isiku kallal, mis ei olnud ohtlik elule või tervisele. Kuivõrd 1.09.2002.a. jõustunud Karistusseadustiku § 218 lg 1 sätestas vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, väljaarvatud röövimine ja väljapressimine, kui puuduvad süüteokooseisu raskendavad asjaolud. Seega kuulub A.Lavrentjevi tegevus kvalifitseerimisele KrK § 195 lg 1 järgi huligaansusena, milline oli aga kolmanda astme kuritegu, seega käesolevaks ajaks aegunud. Samuti on aegunud A.Lavrentjevile inkrimineeritud teod KrK § 195 lg 2 ja KrK § 185 lg 2 järgi, kuivõrd A.Lavrentjevi süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, mille aegumistähtaeg on viis aastat. Vastavalt KarS § 81 lg 6 kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest. Isikut ei tohi kuriteo toimepanemises siiski süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg.

Kaitsja taotlusele vastu ei vaidle ja leiab, et A.Lavrentjevi poolt toimepandust on möödunud üle 10 aastat, seega menetlus kriminaalasjas kuulub lõpetamisele KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 6 alusel.

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud arvamusi, leiab, et prokuröri poolt esitatud taotlus on seaduslik ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Süüdistuskokkuvõtte kohaselt süüdistati A.Lavrentjevit selles, et tema 08. veebruaril 1998.a. ajavahemikus kella 00.45-01.00, olles alkoholijoobes, Tallinnas Ristiku 84 maja juures, kasutades vägivalda, mis oli ohtlik elule ja tervisele, mis väljendus selles, et lõi rusikaga AK näo piirkonda, tekitades talle füüsilist valu, nööpis lahti kannatanu jope ja jope sisetaskust võttis välja rahatasku hinnaga 50 krooni, milles oli raha summas 270 krooni, töötõend nr BR 010708, juhiload nr EE 138092, haigekassa kaart nr 4248469, relvaluba nr K-85 , tekitades kahju summas 320 krooni. Süüdistusest nähtuvalt A.Lavrentjev lõi ühel korral rusikaga kannatanu AK näkku, millega põhjustas füüsilist valu, süüdistuse sõnastus iseenesest välistab teo kvalifitseerimise KrK § 141 lg 2 p 4 järgi, kuivõrd 1998.a. kehtinud Kriminaalkoodeks sätestas vastutuse § 141 lg 2 p 4 võõra vara röövimise eest elule ja tervisele ohtliku vägivallaga isiku kallal või ähvardusega kasutada vahetult sellist vägivalda, seega tulnuks A.Lavrentjevi käitumine kvalifitseerida KrK § 140 lg 2 p 1 võõra vara avaliku vargusena, kui sellega kaasnes vägivald isiku kallal, mis ei olnud ohtlik elule või tervisele. Kuigi käesoleval ajal kehtiv Karistusseadustiku § 200 sätestab vastustuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toimepandud vägivallaga, siis vastavalt KarS

§ § 5 lg 3 seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistus või muul viisil halvendab isiku olukorda ei ole tagasiulatuvat jõudu. 1.09.2002.a. jõustunud Karistusseadustiku § 218 lg 1 sätestas vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, väljaarvatud röövimine ja väljapressimine, kui puuduvad süüteokooseisu raskendavad asjaolud. Väheväärtuslikuks asjaks loetakse asja , mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevmäära. AK tekitatud kahju oli 320 krooni. Seega A.Lavrentjevi poolt toimepanud kuulub kvalifitseerimisele KrK § 195 lg 1 järgi – huligaansusena. 1998.a. kehtinud kriminaalkoodeksi kehtimse ajal oli KrK § 195 lg 1 ettenähtud tgeu kolmanda astme kuritegud. A.Lavrentjevile inkrimineeritud teod KrK § 195 lg 2 ja KrK § 185 lg 2 järgi olid teise astme kuriteo Kriminaalkoodeksi kehtimise ajal kui ka Karistusseadustiku kehtimise ajal. Aleksander Lavrentjevi süüdistatakse ühe kolmanda ja kahe teise astme kuriteo toimepanemises, mille aegumistähtaeg on viis aastat. Vastavalt KarS § 81 lg 5 kuriteo aegumine katkeb kriminaalmenetluses järgmiste menetlus toimingutetegemisega: kahtlustatavale või süüdistatavale tõkendi kohaldamisega või tema vara või rahapesu objektiks oleva vara arestimisega; 2) süüdistatava kohtu alla andmisega; 3) kohtuliku arutamise edasilükkamisega süüdistatava ilmumata jäämise korral; 4) kohtulikul arutamisel süüdistatava ülekuulamisega; 5) kohtulikul arutamisel ekspertiisi või täiendavate tõendite kogumise määramisega. Vastavalt KarS § 81 lg 6 kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest. Isikut ei tohi kuriteo toimepanemises siiski süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg, seega on Aleksandr Lavrentjevi pool toimepandud teod aegunud ja kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §. 274 lg 1, §199 lg 1 p 2 kohus

määras

Lõpetada menetlus kriminaalasjas 1-98-3 Aleksandr Lavrentjevi süüdistuses KrK § 195 lg 1, § 195 lg 2 ja § 185 lg 2 järgi seoses aegumisega.

Tõkend- vahistamine- Aleksandr Lavrentjevil tühistada.

Määrusele võib 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

kohtunik