4-17-1313/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi nr. 4-17-1313

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18. aprillil 2017.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-17-1313 Kohtukoosseis Sekretär Kohtunik Margot Mikler Sigrid Dikker Väärteoasi R.I väärteoasi LS § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi

Menetlusalune isik R.I, isikukood: xxx, elukoht: xxxx, EV kodanik, ei tööta Kohtuvälise menetleja esindaja

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse esindaja Triinu Riigor

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada R.I LS § 201 lg 2 järgi ja karistada arestiga 15 päeva.

Vastavalt KarS § 69 asendada R.I-le mõistetud arest 15 päeva üldkasuliku tööga 15 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 2 kuud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni

juhtivpiirivalvuri Urmas Viigisalu poolt on 12.02.2017.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1523365 selles, et R.I 12.02.2017.a. kella 09:40 ajal juhtis Harjumaal Tallinna linnas Tuukri tänaval maja nr 4 juures suunaga Nafta tänava poole mootorsõidukit Honda Civic reg.nr xxxxomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eenevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti puudus liiklusjärelevalve teostajale esitamiseks juhtimisõigust tõendav dokument või isikut tõendav dokument.

Sellise tegevusega R.I rikkus liiklusseadus § 90 lg 1 p 1,3 ja § 88 lg 1 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärteod.

Menetlusalune isik tunnistas end kohtuistungil süüdi ja andis ütlusi, et juhtis mootorsõidukit omamata juhtimisõigus, kuna auto oli vaja sadamast viia tanklasse. On nõus tegema üldkasulikku tööd.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et R.I tuleks karistada LS § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ning karistada KarS § 63 lg 1 alusel 15 päevase arestiga, millise võib asendada üldkasulikku tööga.

Kohus, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on 12.02.2017.a. väärteos tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: tunnistaja Kerli Pilv ülekuulamise protokolliga, milles ametnik andis ütlusi, et täites tööülesandeid 12.02.2017.a. kell 09:40 märkasid ning peatasid kontrolliks sõiduki Honda Civic reg.nr xxxxaadressil Tuukri

4, mis liikus Nafta tänava suunas, Tallinnas. Sõidukit juhtis R.I ik xxx. Sõiduki juhti kontrollides selgus, et isikul puudus juhtimisõigus ja puudus ka isikut tõendav dokument (tl. 4); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt 12.02.2017.a. kell

09:40 kõrvaldati R.I sõiduki Honda Civic reg.nr xxxxroolist, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 5); isikusamasuse tuvastamise protokolliga

(tl. 6); Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et R.I kehtivad juhiload puuduvad (tl. 7); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt 21.08.2010.a. kell 01:10 kõrvaldati R.I sõiduki BMW reg.nr xxxxroolist, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning oli alust arvata, et isik on joobeseisundis (tl. 8 -9) ning toimiku teiste materjalidega.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. R.I-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada R.I edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isikut on varem väärteokorras karistatud 1-l korral (tl. 10) rahatrahviga. Isikule ei ole mõistlik määrata rahatrahvi, kuivõrd karistusregistri andmete kohaselt on varasem rahatrahv tasumata ning isikul puudub kindel sissetulek. Varasemalt määratud karistus ei ole avaldanud karistusena soovitud mõju ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, seega leiab kohus, et isikule tuleb määrata arest, millise võib asendada üldkasulikku tööga.

Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik