4-17-344/15 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-17-344 (940016001116) Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Diana Surkova Väärteoasi

M.H kaebus Keskkonnainspektsiooni 29.12.2016 otsuse peale väärteoasjas nr 940016001116 Menetlusalune isik M.H

, isikukood xxx, elukoht Xxxx,

Tallinn, Eesti Vabariigi kodakondsus, emakeel eesti keel, pensionär Väärtegu KPS § 75 lg 2 Asja läbivaatamise aeg ja koht 21.02.2017 Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja, Liivalaia 24, Tallinn, saal nr 305

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu

KPS § 75 lg 2 alusel rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200.00 eurot. Kaebuse esitaja taotlus Tühistada otsus ning lõpetada menetlus Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja Vaidlo Väino menetlusalune isik M.H kaitsja vandeadvokaadi abi Indrek Kukk tunnistajad Silver Nigu, Heikki Hioväin ja Valery Gura

Juhindudes V™S § 132 p 1 kohus

otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Jätta Keskkonnainspektsiooni 29.12.2016 otsus väärteoasjas nr 940016001116

muutmata ja M.H kaebus rahuldamata.

2. Jätta M.H taotlus hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu rahuldamata.

Rahatrahv tuleb tasuda 29.12.2016 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus 4-17-344

2

on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik 29.11.2016 koostas Keskkonnainspektsioon väärteoasjas 940016001116 väärteoprotokolli selle

kohta, et M.H teostas ajavahemikul 26.09.-27.09.2016 Harju maakonnas Padise vallas Paldiski lahes (väike püügiruut 156) kutselist kalapüüki Pedase küla rannikumeres nelja

nakkevõrgujadaga, mis koosnes 19 nakkevõrgust. Nakkevõrkude kogupikkus mõõdetuna mööda ülemist selist oli 753,51 m, so 53,51 meetrit pikem kui kaluri kalapüügiloa HA160004

alusel lubatud oli. Kaluri kalapüügiluba HA160004 andis M.H-le õiguse püügile paigaldada 10 nakkevõrku üldpikkusega kuni 700 m või üks või mitu võrgujada, mille ülemise selise pikkus ei ületa 700 m. Seega puudus M.H kalapüügiõigus 53,51 meetrise nakkevõrgujada osas. Kirjeldatud tegevusega rikkus M.H kalapüügiseaduse (KPS) § 32 sätestatud nõuet, mille kohaselt annab kutselise kalapüügi õiguse kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva püügiluba või kaluri kalapüügiluba. Kalapüügieeskirja § 6 lg 2 p 1 sätestab, et võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu suuruseks võrk,

mille ülemise selise pikkus on 70m või võrgujada üldpikkusega kuni 70 m. Väärtegu on kvalifitseeritav KPS § 75 lg 2 järgi.

29.12.2016 tegi Keskkonnainspektsioon otsuse, millega karistas M.H KPS § 75 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, so 200 eurot.

Menetlusalune isik vaidlustas otsuse 13.01.2017 kaitsja vahendusel Harju Maakohtule esitatud kaebusega, taotledes väärteomenetluse lõpetamist V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja

on seisukohal, et KPS § 32 lg 1 on defineeriv säte ning selle rikkumine ei ole faktiliselt

võimalik. Menetlusalusel isikul oli olemas kehtiv kalapüügiluba. Auto läbiotsimine on

toimunud ilma läbiotsimise määruse ja maakohtu loata. Fototabel ja sündmuskoha vaatlusprotokoll on lubamatud tõendid, kuivõrd ei ole koostatud protokolli koostajana märgitud

isiku poolt. Samuti on lubamatud tõendid Heiki Hiioväina ütlused, kuivõrd kohtuvälise

menetleja ametnik ei või olla tunnistajaks tema menetluses olevas asjas. Asitõendi vaatlusprotokoll on ebausaldusväärne tõend.

2. Kohtu seisukohad

2.1 V™S § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ( ). ab ovo

V™S § 87 kohaselt väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Käesolevas väärteoasjas võeti asitõendina kaasa

kutselise kaluri M.H tähistusega nakkevõrke Pedase küla rannikult, Pedase küla

rannikumerest ning Kakumäe lahest. Väärteoprotokollis heideti M.H-le ette

rikkumist üksnes nende võrkude osas, mis võeti asitõendina kaasa Pedase küla rannikult. Riigikohus on asunud seisukohale, et V™S § 87 kohaselt määrab väärteoasja arutamise piirid

3

väärteoprotokollis sisalduv teokirjeldus. Viimasega on seotud ka väärteoasja arutav kohus.1

Seega käesolevas otsuses ei analüüsita asjaolusid ja tõendeid, mis on seotud Pedase küla rannikumerest ja Kakumäe lahest ära võetud nakkevõrkudega.

2.2 Menetlusõiguslikud küsimused

V™S § 133 p 6 kohaselt kaebuse lahendamiseks selgitab kohus muuhulgas kas väärteo

menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Seega annab kohus kasutatava tõendibaasi kindlaks tegemiseks kõigepealt hinnangu vaidlustatud tõendite lubatavusele.

Kaebaja hinnangul toimus läbiotsimine õigusvastaselt, mistõttu on asitõendite äravõtmine ja

sellele järgnev menetlus lubamatu. V™S § 35 lg 1 kohaselt kohtuväline menetleja võib

väärteomenetluses läbi otsida oma määruse alusel, millel on resolutsioonina maakohtuniku

luba. V™S-ga reguleerimata küsimustes kohaldatakse KrMS sätteid. Kaebuse esitaja on

seisukohale, et Pedase küla rannikult kaasa võetud nakkevõrgud on saadud läbiotsimise tulemusena.

Valdaja tahte vastast sõiduki kontrollimist on võimalik läbi viia KorS § 49 kohaselt asja

läbivaatusena või KrMS § 91 kohaselt läbiotsimisena. Mõlemat toimingut on õigus teha

sõltumata isiku nõusolekust. Nimetatud tuleneb KorS § 49 regulatsioonist sõnaselgelt ning KrMS § 91 läbiotsimise regulatsiooni mõttest.

Tunnistaja Heiki Hioväina ütluste kohaselt võrkude ettenäitamise osas vaidlust ei tekkinud. Nimetatu on tuvastatav ka tunnistaja ülekuulamise lisaks olevalt salvestiselt – ametnik palub

avada pagasiruumi ning see avatakse. Seega ei ole tegemist isiku nõusolekuta tehtud

toiminguga, mistõttu puudub vajadus analüüsida isiku nõusolekuta tehtud toimingute vorminõuete täitmist.

Kaebuse kohaselt on fototabel ja sündmuskoha vaatlusprotokoll lubamatud tõendid, kuivõrd fototabeli koostaja, menetleja Silver Nigu, nähtub ühelt fotolt kus ta tõmbab mõlema käega võrke merest välja. Seega ei ole faktiliselt võimalik, et fototabeli koostas Silver Nigu. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Seadusest ei tulene, et kõik fototabelis olevad fotod peaks tegema menetleja. Menetleja on isik, kes vormistab menetlusdokumendid.

Kaebuse esitaja hinnangul on tunnistajate Heiki Hioväina ja Silver Nigu ütlused lubamatud tõendid tulenevalt Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-1-1-55-15.

KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või uurimisasutuse või kohtuvälise menetleja ametnik olla

tunnistajaks tema menetluses olevas asjas. Sellest üldreeglist teeb erandi V™S § 31 3 lg 1, lubades kohtuvälise menetleja ametnikul osaleda kohtuvõi kaebemenetluses tunnistajana tema

poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta juhul, kui ta on kirjeldanud neid asjaolusid väärteoprotokollis.

Käesolevas asjas on olnud menetlejaks Silver Nigu, kes koostas väärteoprotokolli ja kuulas üle tunnistajad, s.h Heiki Hioväina. Silver Nigu ja Heiki Hioväin on paarimehed ning Hioväina

ütluste kohaselt teevad nad menetlusi üle ühe. Heiki Hioväin ei olnud käesolevas asjas menetlejaks KrMS § 66 lg 2 tähenduses. Eeltoodust johtuvalt ning tuginedes Riigikohtu otsuse

1 Riigikohtu 03.03.2016 otsus

4

nr 3-1-1-83-15 p 13 on Silver Nigu ütlused rikkumise fakti tuvastamise osas käsitatavad lubatava tõendina. Samuti on lubatavaks tõendiks Heiki Hioväina tunnistajana antud ütlused.

2.3. Väärteo toimepanemine Kalapüügiõiguse teostamist reguleerib KPS 3. peatükk, eristades õngepüügiõigust ja kalapüüki eraomandis oleval veekogul (1. jagu), eripüügiõigust (2. jagu), harrastuskalapüügiõigust (3.

jagu) ja kutselise kalapüügi õigust (4. jagu). Vaidlus puudub selles, et M.H on

kutseline kalur ning talle on väljastatud kalapüügiluba HA160004. Nimetatud nähtub ka sündmuskoha vaatluse protokollist (t lk 8). Kutselise kalapüügi õiguse omajal on õigus kasutada kutselise kalapüügivahendeid, milleks KPS § 31 p 2 kohaselt on ka nakkevõrk.

KPS § 32 lg 1 kohaselt kutselise kalapüügi õiguse annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et tegemist on defineeriva sättega, mille rikkumine võimalik ei ole.

Kutselise kalapüügiõigust on lubatud teostada loas märgitud mahus. Väärteoprotokolli põhjal on üheselt arusaadav, et kutselise kalapüügi õiguse annab kalapüügiluba ning M.H-le

heidetakse ette tema poolt kasutatud püügivahendite loa puudumist 53, 51 m osas. Nakkevõrkusid oli püügile paigaldatud suuremas mahus kui menetlusalusele isikule väljastatud loaga lubatud oli. Selline tegevus on kvalifitseeritav KPS § 75 lg 2 järgi, mis sätestab vastutuse kalapüügi eest loata või loa nõudeid rikkudes või kalapüügi eest merel kalalaevatunnistuseta laevaga või sertifitseerimata mootorivõimsusega kalalaevaga.

Teo aset leidmine ja toime panemine M.H poolt on kohtu hinnangul tõendatud. M.H-le

on väljastatud kalapüügiluba HA160004 kehtivusega 01.01.2016 – 31.12.2016.

Loaga lubatud nakkevõrkude arv on 10. Kalapüügieeskirja § 6 lg 2 p 1 kohaselt lubatud nakkepüünised on nakkevõrk – püünis, mis koosneb ühest võrgutükist, mille ülemise selise pikkus on kuni 70 m, või üksteise külge ühendatud lühemate võrkude jadast, mille kogupikkus on kuni 70 m, ja mida hoitakse ujukite ja raskustega vees vertikaalasendis. Seega oli M.H lubatud püügile paigaldada võrke kogupikkusega kuni 700 m.

Tunnistaja Heiki Hioväina sõnul 27.09.16 hommikul teostas ta koos Silver Niguga Läänemerel

Pakri lahes järelevalvet, kontrollides merel püügil olevaid kalapüügivahendeid. Hommikul

enne kella 9 kontrollisid nakkevõrku, mille tähis oli HA 023. Läbi mobiili andmebaasist

kontrollides selgus, et tähis kuulub M.H-le ja selle loale on välja antud 10 nakkevõrku. Edasi liikudes nägid vees samade tähistega nakkevõrke. Kokku oli rannikumeres 5 jada, milles tähised oli HA 023. Binokliga kaugusmõõtjaga võtsid hinnangulise nakkevõrkude

pikkuse ja tekkis kahtlus, et 10 lubatud nakkevõrku on ületatud. Otsustati kontrollida seda piirkonda maa pealt, randuti ja sõideti autoga lähemale. Liikudes autoga Pedase küla rannikule nägi tunnistaja merele vaadates kuidas paat koos kahe isikuga oli vee peal ning võttis välja neli nakkevõrgu jada. Heiki Hioväin ootas kuni isikud maabusid, tõstsid oma kastid ja asjad autosse

ja käivitasid auto. Siis läks nende juurde kontrollima nende kalapüügi õigust. Kohapeal

fikseeriti nelja nakkevõrgu olemasolu. Sama kinnitab asjas tunnistajana üle kuulatud kohtuväline menetleja Silver Nigu.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt Pedase küla rannikul ära võetud nakkevõrke ei

loendatud. Nakkevõrgud olid musta ja punast värvi anumas mis pakendati rohelist värvi kilekotti ja suleti plommiga. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt avati pakend, milles oli musta värvi anum nakkevõrkudega. Kahes jadas olevad nakkevõrgud eraldati üksteisest. Tulemuseks saadi 12 nakkevõrku. Jadades olnud nakkevõrkude pikkused kokku liites saadakse võrgujada

5

üldpikkuseks 355,66 +134,66 m. Punast värvi anumast kahes jadas oleva 7 nakkevõrgu

üldpikkuseks on 115,32 + 147,87 m. Mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTLL-13/00010 kohaselt taadeldud mõõdulindiga teostatud mõõtmistulemused on fikseeritud kalapüügivahendi pikkuse mõõtmise protokollis, kus mõõtemääramatust arvestades saadi Pedase küla rannikult ära võetud nakkevõrkude kogupikkuseks mõõtemääramatust +/-0,5 % arvestades 753,51 m.

Menetlusaluse isiku kaitsja hinnangul esineb kahtlus selles, et sündmuskoha vaatluse käigus Pedase küla rannikult kaasa võetud nakkevõrgud ei olnud püügil, kuivõrd M.H olid nagu tavaliselt kaasas tagavaravõrgud. Kohus nimetatuga ei nõustu. Esiteks näitas juba merel teostatud esialgne mõõtmine, et neljas jadas olnud nakkevõrkude kogupikkus on tõenäoliselt

suurem lubatust. Teiseks nägi tunnistaja kahte isikut (kelleks hilisemalt tuvastatu kohaselt

osutusid M.H ja Valentin Petrov) nõudmas 4 nakkevõrgu jada. Tunnistajana üle kuulatud Valentin Petrov täpset võrgujadade arvu ei mäleta. Kõik autost välja võetud võrgud olid märjad. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus isiku süüdiolekus tema kasuks. Kohtu hinnangul on tõstatatud kahtlus eeltooduga kõrvaldatud. Ka M.H ise andis ütlusi selle kohta, et ta pani sisse 10 võrku, mille täpses pikkuses ta eelnevalt ei veendunud. Tavaliselt paneb ta vähem võrke, et mitte eksida. Samuti on salvestiselt kuulda, kuidas küsimusele, kas kõik auto pagasiruumis olevad võrgud olid püügil vastatakse jaatavalt.

KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et M.H pani talle etteheidetava teo toime vähemalt ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Isikule oli teada püügile lubatavate

nakkevõrkude kogupikkus, samuti asjaolu, et erinevate tootjate nakkevõrgud on faktiliselt erineva pikkusega. Arvestades, et lubatud nakkevõrkude pikkuse ületamise vältimiseks paneb ta oma sõnul püügile tavaliselt vähem võrke, pidas ta võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning KarS 3. jaos nimetatud süüd välistavad asjaolud puuduvad.

2.4 Karistus

KPS § 75 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Riigikohus on 30.03.2016. a otsuses nr 3-1-1-27-16 p 12 selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku

eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas ülesvõi allapoole

sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

Kohtuvälise menetleja otsusega on M.H-le karistuseks määratud rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so 200 eurot. Nimetatu on sanktsiooni alumisest neljandikust väiksem.

6

Otsuses sisalduvad põhistused sellises määras karistuse mõistmise kohta. Kohus nõustub karistusega leides, et see vastab süü suurusele ning selle puhul on arvestatud kõiki KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvaid asjaolusid.

Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlustel alusel puuduvad.

2.5 Menetluskulud Menetlusaluse isiku kaitsja esitas taotluse valitud kaitsjale makstud tasu summas 1650.00 eurot hüvitamiseks.

V™S § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest.

Kuivõrd väärteomenetlus ei kuulu V™S § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel lõpetamisele, siis puudub alus kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks riigi poolt.

( ) allkirjastatud digitaalselt

Ingrid Kullerkann kohtunik