1-16-11520/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-11520

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2017, Tallinn Kohtuasja number 1-16-11520 Kohtukoosseis Meelika Aava, Ivi Kesküla, Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 9. märtsi 2017. a otsus Mihhail Jašovi süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja advokaat Merike Allikmäe Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1) Jätta süüdistatava Mihhail Jašovi kaitsja advokaat Merike Allikmäe apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada.

2) Välja mõista Mihhail Jašovilt Eesti Vabariigi kasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot määratud kaitsjale advokaat Merike Allikmäele makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3) Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

4) Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2(4) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 9. märtsi 2017. a otsusega lühimenetluses tunnistati Mihhail Jašov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi. Teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 5. septembri 2014. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 2 aasta kuu 14 päeva vangistuse võrra ja mõistis liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi 2 aastat 5 kuud 14 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks on süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldati M. Jašovi suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist üheks aastaks.

2. M. Jašov tunnistati süüdi selles, et ta 5. augustil 2016 kella 08.30 ajal, Tallinnas Ristiku tänaval, juhtis tahtlikult mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (joove narkootilistest ainetest: fentanüül, akrüülfentanüül, amfetamiin, klonasepaami metaboliit) ning põhjustas liiklusõnnetuse.

Sellise käitumisega rikkus M. Jašov liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja advokaat Merike Allikmäe, kes vaidlustab kohtuotsust M. Jašovile mõistetud karistuse osas, sest see ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. M. Jašovi karistamisel on võimalik piirduda rahalise karistusega.

M. Jašov on oma süüd tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud. Enne juhtima asumist võis ta veel joobes olla, kuid tundis end adekvaatselt. Kuritegu oli toime pandud juhuslikult. Lubab edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panna. Ta on juba niigi karistada saanud, sest hüvitada tuleb liiklusõnnetusega põhjustatud kahju. Lisaks sellele kuulub deformeerunud auto mahakandmisele, ehkki liisingu maksmist tuleb jätkata. Liiklusõnnetuses ükski inimene vigastada ei saanud.

Karistamine reaalse vangistusega ei vasta kuriteo raskusele ega süüdimõistetu isikule. Kuigi kohus on tuvastanud kergendava asjaoluna süü tunnistamise, siis tegelikult sellega arvestatud ei ole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku

11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud

3(4) seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui on tuvastatav selge materiaalvõi menetlusõiguslik rikkumine nimetatud küsimuse lahendamisel, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Seda seisukohta on korranud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma hiljutises 20. märtsi 2017. a otsuse nr 3-1-1-6-17 punktis 7.

Kohtukolleegium leiab, et praeguses asjas tehtud maakohtu otsuses sellised eksimusi ei esine.

KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui paragrahvi sanktsioon võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Praeguses asjas on maakohus seda nõuet järginud. Maakohus ei pidanud võimalikuks karistada

M. Jašovit rahalise karistusega, sest seda ei võimalda süü suurus ega tema isik.

Maakohus leidis põhjendatult, et M. Jašovi süü ei ole väike. Ta oli tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid, kuid vaatamata sellele asus juhtima mootorsõidukit. Ta juhtis sõiduautot hommikusel tipptunnil, s.o ajal, mil inimesed ruttavad tööle või kooli. Pealinna tänavatel, eriti veel tööpäeva hommikuti, on liiklustihedus suur, mistõttu M. Jašov ei seadnud oma käitumisega ohtu mitte ainult enda, vaid ka kaasliiklejate elu, vara ja tervise. Joobe tõttu sõitis ta vastu ülekäigurada tähistavat posti ja paiskas selle koos valgustiga pikali. Avarii tagajärjel muutus auto kasutamiskõlbmatuks. On vaid juhus, et jalakäijad vigastada ei saanud.

M. Jašovil ei olnud see rikkumine esmakordne. Praeguse kuriteo pani ta toime katseajal, s.o ajal mil talle oli mõistetud tingimisi vangistus mootorsõiduki korduva narkojoobes juhtimise ning varguste toimepanemise eest. Selle kohtuotsusega oli M. Jašovile pandud kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. Vaatamata sellele karistati teda 14.03.2016 väärteomenetluse korras rahatrahviga narkootiliste ainete tarvitamise eest.

Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et rahaline karistus ei vastaks M. Jašovi süü suurusele ega isikule. Samuti ei mõjutaks selline karistus teda mitte panema uusi süütegusid ega oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.

Seega on kaitsja M. Allikmäe apellatsioon karistuse mõistmise peale ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 läbi vaatamata.

5. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel.

KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid.

4(4) Kaitsja advokaat M. Allikmäe esitas taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga kokku 48 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu apellatsiooni koostamises 2 pooltunni ulatuses.

Kohtukolleegiumi hinnangul on tasu hüvitamine selles ulatuses põhjendatud.

Kohtukolleegium rahuldab KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale advokaat M. Allikmäele tasu väljamaksmise pabertaotluse pealdisena ja määrab talle välja maksta 2 pooltunni eest 48 eurot, sealhulgas käibemaks 8 eurot.

KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud.

Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse M. Jašovi suhtes muutmata, siis jääb apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu süüdistatava kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/