2-17-1646/13 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Kohtunik Marge Tamme Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2017.a, Valga kohtumaja Tsiviilasi E.L.K. hagi M.-M.M. vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes Tsiviilasja number 2-17-1646 Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E.L.K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x; x) Hageja seaduslik esindaja: P.A.K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x; telefon xxx xxxx; e-post: x) Kostja: M.-M.M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x; telefon: xxxx xxxx; e-post: x) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu ja kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss, mis seisneb järgnevas: 1.1. Kostja tunnistab võlgnevust elatisnõudes 01.04.2017.a seisuga summas 770 eurot (2016. aasta detsember võlgnevus 150 eurot; 2017. aasta jaanuar võlgnevus 150 eurot; 2017. aasta veebruar võlgnevus 235 eurot; 2017. aasta märts võlgnevus 235 eurot). 2. Kuna kostjal puudub hetkel püsiv töökoht on pooled kokku leppinud, et: 2.1. Alates 2017. aasta aprillikuust (k.a) kohustub kostja tasuma E.L.K.le elatist summas 150 eurot kuus kuni töökoha leidmiseni, millest alates hakkab kostja tasuma hagejale igakuist elatist riiklikult kehtestatud miinimummäära ulatuses, milleks on alates 2017.a jaanuarist 235 eurot kuus ühe lapse kohta. 2.2. Alates aprillikuust tehtavate maksete jääk riiklikust miinimumäärast (235 miinus 150 võrdub 85 eurot kuus) liidetakse igakuiselt elatise võlgnevuse kogusummale. 2.3. Töö leidmisel kohustub kostja tekkinud võla kustutama tagasimaksegraafiku alusel, milles pooled kokku lepivad ning käesolevas punktis kokku lepitud summa 35 eurot lisandub igakuisele elatismaksele ning kostja kohustub seda tasuma, kuni elatisevõlg on tasutud.

2

2.4. Kostja tasub elatise ja elatise võlgnevuse (punktis 2.2. ja 2.3.) iga kuu 20. kuupäevaks P.A.K. arveldusarvele EExxxxxxxxxxxxxxxxxx (Swedbank), selgitusse märkida „E. L. elatis“. 2.5. Kostja kohustub hageja seaduslikku esindajat koheselt teavitama töö leidmisest ja mistahes muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada elatise maksmist ning mitte varjama oma sissetulekuid või majanduslikku olukorda. 3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-1646 – E.L.K. hagi M.-M.M. vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes. 4. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 5. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 467 lg 5). 6. Määrus toimetada kätte hageja esindajale ja kostja esindajale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD 1. E.L.K. esitas 01.02.2017.a seadusliku esindaja kaudu hagi M.-M.M. vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja sündis xx.xx.xxxx.a. Hageja seaduslik esindaja ja kostja otsustasid lapse sünnil isa nime lapse sünnitunnistusele mitte kanda. Lapse kasvades kattis kostja üksikuid kasvatamisega seotud kulusid - näiteks tasus lapse lasteaiaarveid või hiljem kooli toiduraha. 2009. aastal alustas hageja seaduslik esindaja kostjaga läbirääkimisi regulaarse elatise maksmise osas, mille tulemusena õnnestus saavutada kokkulepe summas 1300 krooni kuus, ehk 83 eurot, mis on vahelduva regulaarsusega 7-8 aasta jooksul ka laekunud. Maksetähtaegadest pole kostja sageli kinni pidanud, makseid tuleb meenutada, nende laekumata jäämise kohta järelepärimisi teha, maksed viibivad nädalate ja mõnel puhul ka kuu kaupa. Kostja väldib lapse ema telefonikõnedele, sõnumitele ja e-kirjadele vastamist. 2016. aasta augustis püüdis hageja seaduslik esindaja jõuda kokkuleppele kostja poolse makstava elatissumma tõstmises riiklikult kehtestatud miinimummäärani. Samuti palus isaduse seadustamist perekonnaseisuametis ning elatise suuruse ja kindla igakuise maksetähtaja omavahelise kirjaliku lepinguga fikseerimist. Lepingust kostja keeldus, isaduse seadustamise üle lubas mõelda, kuid mingit konkreetset vastust selle kohta ei andnud ei siis ega ka järgnevate kuude vältel. Uue elatisesummana sai kokku lepitud 150 eurot kuus ning maksetähtajaks iga kuu 10. kuupäev. Oktoobris ja novembris 2016 maksed ka selles summas laekusid, ehkki mitte kokkulepitud tähtajaks. Kokkulepitud elatismakseid pole 2016. a. novembrikuust alates laekunud. Jaanuaris 2017.a soostus kostja isadust seadustama Perekonnaseisuametis tingimusel, et põlvnemine leiab eelnevalt DNA-testiga kinnitamist. Test sai läbi viidud 17. jaanuaril Tartus Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi laboris ning selle

3

tulemused kinnitasid kostja isadust. Peale testi tulemuste saabumist ei õnnestunud siiski kostjaga Perekonnaseisuametisse minekuks aega kokku leppida. 2. 07.03.2017.a esitas kostja vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt tunnistab kostja hagi osaliselt. Kostja märgib oma vastuses, et lisaks ülekannetele on kostja toetanud ka vajalikke oste nii riiete kui koolivahendite vms ostudel. Kostja avaldab, et 2016.a lõpus kaotas töö ja seetõttu ka kogu oma sissetuleku. Kostja on registreeritud töötukassas töötuna. Veebruaris laekus esimene töötutoetus summas 150,66, mis on käesoleval ajal kostja ainuke sissetulek. Kostja väidab, et ta on valmis selle ka igakuiselt E. L. ülalpidamiseks andma. Samuti möönab kostja, et sellest ei piisa, sest elatisnõue on suurem. Kostja palub elatise suuruse määramisel arvestada sissetulekuga ning tal pole võimalust tagasiulatuvalt midagi maksta. Kostja on nõus elatise nõudega alates hagi esitamise hetkest ja palub seda mitte määrata tagasiulatuvalt, sest tal pole võimalust ja vahendeid selle nõude täitmiseks. Tal pole võimalik maksta suuremat elatist, kui on tema sissetulek, töö leidmisel see muutub, kuid praeguse nõude rahuldamiseks ei piisa. 3. 14.04.2017.a esitasid hageja seaduslik esindaja ja kostja kompromissi. Hageja seaduslik esindaja teavitas, et kostja on isaduse omaks võtnud 05.04.2017.a perekonnaseisuametis. KOHTU SEISUKOHT 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 5. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita, seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss ei kahjusta hageja Samuti on kohus tuvastanud, et kostja on kantud hageja isana rahvastikuregistrisse. 6. Kohus selgitab, et kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). 7. Kohus juhib hageja tähelepanu, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1-2 on hagejal õigus esitada hagi kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks, kui kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, näiteks kui lapse vajadused ja varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (vt RKTKo 3-2-1-69-13 p 14 või RKTKo 3-2-1-21-15 p 10).

4

MENETLUSKULUD 8. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. 9. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda kuna pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 10. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna vastavalt RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt on hagi esitamine elatise nõudes riigilõivu vaba, seega ei saa hageja taotleda riigilõivu tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik