Legislator Case Law & Legislation
1-17-517/17 AI generated

1-17-517/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-17-517/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1(6)

Legislator headnote

AI generated

1-17-517/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1(6)

Keywords

AI generated
substance use disorder alcohol dependence danger of relapse alcohol abuse deportation despite health issues repeated drink-driving
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(6)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprillil 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-17-517 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid V.Z-i tingimisi

enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.04.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu V.Z, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § ja KrMS § 426, § 432 , määras 76 :

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise V.Z järelevalve alla vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt V.Z-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest

48 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 40 8 eurot, käibemaks eurot).

Välja mõista V.Z-ilt kriminaalmenetluse kul

ud: 48

eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest.

V.Z tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003

2(6)

Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „ 99917700003993 V.Z 1-17-517 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, 15 mil isik sai va

idlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 28.03.2017 Viru Maakohtule materja kinnipeetava V.Z-i lid tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla.

V.Z Viru Maakohtu 18.01.2017 kohtuotsusega

tunnistati süüdi § 121 lg 1

järgi § 65 lg 2

KarS ja alusel karistati vangistusega 1 aasta 1 . Karistuse kuu 19 päeva kandmise algus 31.10.2016 19.12.2017. ja lõpp

Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse v anemise võimaluse avanemine ab 17.03.2017.

V.Z andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik lk 30 ).

Kinnipidamisasutusest V.Z-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetava puuduvad distsiplinaarkaristus . l ed Võimaliku vabanemise korral soovib V.Z elama asuda aadressile xxx. Tegu on 3 toalise ahiküttega eramuga, mis kuulub isiku ve nimetatud pinnal kinnipeetava vend oma elukaaslasega ja nnale. Igapäevaselt elavad nende ühine laps. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vend ja tema

elukaaslane on andnud omapo elama asumiseks antud olsed nõusolekud V.Z-i

aadressile. Kinnipeetaval xxx on põhiharidus. Peale 8.klassi asus õppima , kus lõpetas ka 9. klassi.

Süüdimõistetu enda sõnul on ta töötanud ametlikult lühikest aega, kuna ta

xxx koondati.

Varasemalt on teinud metsatöid ja ehitustöid, sissetulekuks oli isiklik töötasu. Lisaks oli

sissetulekuks kuritegelikul teel saadud tulu. Vanglas on töötanud majandustöödel

üldkasutatavate ruumide koristajana ning alates 01.03.2017 on hõivatud köögitöölisena.

Vabanemise korral on is xxx. Selle kohta on telefoniteel saadud ikul võimalus tööle asuda

kinnitus olemas. Nimetatud

V.Z-i töökohas töötab isiku vend Lähedasteks on elukaaslane, elukaaslase 2 alaealist last, isiku ema ja 2 venda. Süüdimõistetul on ka poeg, kuid pojaga nad omavahel ei suhtle Kriminaalhooldusel viibides on korduvalt .

tarvitanud alkoholi. Praegune vägivaldne kuritegu on toime pandud alkoholijoobes.

Meditsiiniosakonna andmetel on tal Otseselt kriminaalseid diagnoositud alkoholi sõltuvus.

hoiakuid ei väljenda, kuid korduvad seaduserikkumised näitavad ükskõiksust ühiskonnas kehtestatud seadusnormidesse. Isik on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta ägivaldse kuriteo toimepan jooksul on 59%, v emise

tõenäosus 2 aasta . Lähtuvalt ee jooksul on 49% ltoodud asjaoludest uue kuriteo ja ja

3(6) ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla toetab isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on

V.Z-i lähedasteks vabaduses tema

elukaaslane, elukaaslase 2 alaealist last, isiku ema ja 2 venda. Elukaaslase sõnul on suhted

V.Z-i ja tema lähedaste vahel head, üksteist toetavad. Võimaliku enne

tähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve kohustusega on V.Z võimalik elama asuda aadressile 3 toalise ahiküttega eramuga, mis kuulub xxx. Tegemist on

isiku vennale. Igapäevaselt elavad antud pinnal isiku vend oma elukaaslase ja nende ühise

lapsega. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vend ja tema

elukaaslane V.Z on andnud omapoolsed nõusolekud selle kohta, et

võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve kohustusega võib asuda elama antud elamispinnale.

-s Süüdimõistetul on vabanedes olemas garanteeritud töökoht OÜ xxx. Kinnipeetava varasem tingimuslik karistus oma eesmärki ei täitnud, isik jätkas katseajal

uute süütegude toimepanemist. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav

muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning teadvustaks tingimisi ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud vabanedes elama seaduskuulekat elu.

Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et Vangla poolt 17.03.2017 koostatud nõustub Viru kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega. Prokuratuur toetab samuti nagu vangla V.Z-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Kinnipeetav V.Z-i

vangistuses käitumise positiivsed asja – olud

distsiplinaarkaristuste puudumine, majandustöödel koristajana tööhõives osalemine, alates 01.03.2017 köögitöölisena tööhõives osalemine jm viitavad sellele, et süüdlane on teinud - jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu

vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks.

Vabanedes on V.Z olemas elektroonilise valve kohaldamise nõuetele sobiv

elukoht ning lähedaste toetus. Isikul on vabanemisel garanteeritud töökoht OÜ- xxx. Neil s

asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdlasel tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all.

Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kaheksa kuu kestel ning kohaldada elektroonilist valvet ühe kuu kestel. Katseajal saaks V.Z kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Antud juhul oleks vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, s.t kuni 19.12.2017.

Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid

palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik

vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve

kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Abiprokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseaja, käitumiskontrolli, elektroonilise valve kestuse ning katseajaks kohustuste valiku kohta.

Lähtudes eeltoodust prokuratuur toetab V.Z-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides.

V.Z selgitas, et ta taotleb ennetähtaegset vabastamist. Tal on tema pere toetus, võimalik minna tööle.

4(6)

Kaitsja selgitas, et ikule n isiku ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, sest is garanteeritud eluja töökoht. Pere toetab teda.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et V.Z tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise – tema käitumine ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetul on 9. klassi haridus. Isiku enda s etlikult xxx, teinud õnul on ta töötanud am metsatöid ja ehitustöid. Vabanemise korral on -sse xxx. võimalus tööle asuda OÜ

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on korduvalt kriminaalkorras karistatud,

kehtivaid karistusi kokku on 6. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varem on teda karistatud . varguste eest ja sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt Käesolev kuritegu on kehaline väärkohtlemine. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks

, soodustegusriks alkoholi tarvitamine.

Kehtivaid väärteokaristusi süüdimkõistetul 13. Teda on karistatud ÜTS § 54 on

7 lg 1 järgi 2

korral ), (sõit sõiduõigust tõendava dokumendita ja taksosõidutasu maksmisest keeldumine

KarS § 218 lg 1 järgi 3 korral avastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse (var vastu)

lkohoolse joogi ostmine alaealise poolt) , AS § 72 järgi 4 korral (a , KarS § 262 järgi 1

korral ( avaliku korra rikkumine) ubakatoote omandamine ja ja TubS § 48 järgi 2 korral (t omamine alaealise poolt) ubakatoote tarvitamine alaealise poolt). , § 47 järgi 1 korral (t

Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu

puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude

toimepanemisest. V.Z-i on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Sellest

hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma.

Süüdimõistetul on kehtiv Isikutunnistus, mis kehtib kuni 27.03.2020.

Vabanemise korral soovib V.Z elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 3 toalise ahiküttega eramuga, mis kuulub isiku vennale. Igapäevaselt elavad antud pinnal isiku vend oma elukaaslase ja nende ühise lapsega. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise

tingimustele. Vend ja tema elukaaslane on andnud omapoolsed nõusolekud selle kohta, et

V.Z võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve

ko V.Z-i hustusega võib asuda elama antud elamispinnale. lähedasteks on

tema elukaaslane, elukaaslase 2 alaealist last, isiku ema ja 2 venda. Elukaaslase sõnul on suhted V.Z-i ja tema lähedaste vahel head, üksteist toetava Süüdimõistetul d.

5(6)

on vabanedes olemas gara - xxx. Kohus loeb positiivseks, et nteeritud töökoht OÜ s

kinnipeetaval on vabanemise korral olemas toetav lähivõrgustik. Vähetähtis pole ka see, et

süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht ja töökoht

, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades

kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu

hinnangul V.Z-i istusest vabastamine tingimisi enne tähtaega vang

elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et

süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt

määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on

jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat

mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea

käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse

lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (V.Z puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus

arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu

eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe põhjuseid, miks

selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid

süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 19.12.2017, ärakandmiseni on peaaegu 8 kuud aega, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse

eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu

oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates

sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse

õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku

ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (lähedaste toetus, kindel elukoht ja töökoht

) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra

kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

6(6)

Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei

võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu V.Z-i temale Viru Maakohtu 18.01.2017 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik