1-16-10206/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprillil 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-16-10206 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Riina Palmi , tõlk Kohtuasi

Viru Vangla materjalid N.Z-i tingimisi enne tähtaega alla vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.04.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu

N.Z , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § ja KrMS § 426, § 432 , määras 76 :

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. N.Z

Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga N.Z-ile taotlus ja määrata tema poolt

o 48 sutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 40 eurot, 8eurot). käibemaks

Välja mõista N.Z-ilt kriminaalmenetluse kulud: 48 eurot kaitsjatasu kohtuistungil

osutatud õigusabi eest.

N.Z tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003

Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „ 99916700084078 N.Z

1-16-10206 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2(5)

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, 15 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 29.03.2017 Viru Maakohtule materja kinnipeetava N.Z-i lid tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

N.Z Tartu Maakohtu 21.11.2016 kohtuotsusega 424 tunnistati süüdi KarS § järgi § 65 lg 2 ning alusel karistati vangistusega 9 kuud. Karistuse kandmise algus 19.11.2016 ja lõpp 19.08.2017.

T .2017. ingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 04.04

Kinnipidamisasutusest N.Z-i kohta koostatud iseloomus b, et tusest nähtu

kinnipeetava

puuduvad distsiplinaarkaritused. l Vabanemisejärgseks elukohaks on kinnipeetavale lubatud kohta xxx. xxx keskkooli. Riigikeelt ei valda. On Kinnipeetav lõpetas

ennast ise täiendanud e tel ehitustööde valdkondades ning betoonitööde osas, kuid rineva

kvalifikatsiooni ei ole. Vahetult enne vangistust töötas Rootsis mitteametlikult enda sõnade kohaselt, kus hoidis tuttava varal silma peal ja sai selle eest regulaarselt töötasu. Varasemalt on tööta vältel betoonitöödel ning erinevatel ehitustöödel erinevates firmades, nii nud 10 aasta

ametlikult kui ka mitteametlikult, õppinud seejuures erinevate valdkondade töid ise. Peale

võimalikku vabanemist Eestis töökoht puudub, kavatseb naasta Rootsi ja seal tööle hakata mõne tuttava juures. Majanduslik olukord raske võlgade tõttu ning nende likvideerimine ei ole

kindel. Täitise andmetel isikul rahalisi võlgnevusi 15834 euro ulatuses. Toe on tav

tugivõrgustik puudub. Kinnipeetaval on täiskasvanud tütar, kellega

ei suhtle.

Kriminaalhooldusel varem olnud ei ole, kuid süstemaatilised vargused ja nende katsed

viitavad ühiskonnas kehtestatud normide ja väärtuste eiramisele. Arvestades kinnipeetava

varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 36%. Uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 0%. Arvestades eeltoodut, teeb Viru Vangla ettepaneku vabastada kinnipeetav N.Z tingimisi ennetähtaegselt.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on N.Z vallaline. Kinnipeetava ema on

surnud. Isikul on r

ahvastikuregistri andmetel täisealine laps. Taotluses on märgitud, et

lähedased puuduvad. innipeetaval puudub vabanemisjärgne elukoht. Kohtu infosüsteemi K

andmetel elas N.Z varem aadressil xxx. Rahvastikuregistri andmetel kinnipeetav on registreeritud xxx N.Z . Garanteeritud vabanemisjärgne töökoht puudub. omab isikut tõendavat dokumendi kehtivusega kuni 11.08.2020. Kriminaalhoolduse järelevalve alla ei ole kinnipeetav olnud määratud.

Prokurör kirjalikus seisukohas Viru Vangla poolt 29.03.2017 koostatud nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Kinni distsiplinaarrikkumiste peetav N.Z-i vangistuses käitumise positiivsed asjaolud –

puudumine, probleeme ei ole esinenud, ametiisikutesse suhtub tolerantselt jm - viitavad

3(5) sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et N.Z omab motivatsiooni enda varasemat käitumist

muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest

vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 19.08.2017.

Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega.

Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada N.Z-i uute süütegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle

võimalik teostada kontrolli 6 kuu jooksul. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks

võimalik vähendada süüdimõistetu

kriminaalhooldusele allutamisega ja samuti lisakohustuste panemisega.

Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseaja, käitumiskontrolli kestuse ning katseajaks kohustuste valiku kohta.

Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur, isiku taasühiskonnastamise huvides, N.Z-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist .

N.Z selgitas, et ta ise soovib vabaneda enne tähtaega ja võimaluse korral läheb elama sotsiaalmajja tänaval. xxx

Kaitsja selgitas, et isiku ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Isikule on tagatud elukoht aotsiaalmajas.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning

arvestad eisukohta, leiab, et N.Z es prokuröri kirjalikku s tuleb jätta tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistus

est vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise – tema käitumine ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetul on . Garanteeritud töökoht vabaduses puudub keskharidus, mille omandas xxx .

On ennast ise täiendanud erinevatel ehitustööde valdkondades ning betoonitööde osas, kuid kvalifikatsiooni ei ole. Varasemalt on töötanud 10 aasta vältel betoonitöödel ning erinevatel

ehitustöödel erinevates firmades, nii ametlikult kui ka mitteametlikult, õppinud seejuures erinevate valdkondade töid ise.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 2 kehtivat kriminaalkaristust, mõlemad on mõistetud varguste eest. Vanglakaristust kannab esimest korda.

Kehtivaid väärteokaristusei on 5, need kõik on mõistetud varavastaste süütegude eest väheväärtusliku asja ja varaslise õiguse vastu.

4(5) Kriminaalhooldusele N.Z

varem määratud ei ole olnud.

Süüdimõistetul on kehtiv Isikutunnistus, mis kehtib kuni 17.09.2020.

Vabanemise korral soovib elama asuda elukoht puudub, kuid tal on võimalik elama asuda xxx.

Lähivõrgustik N.Z puudub.

Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. , et süüdimõistetu Kohtul puudub alus arvata puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik

on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat

mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud

isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama.

Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et N.Z on korduvalt karistatud varguste eest, on isik

mistõttu ohtlik ühiskonnale.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea

käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse

lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (N.Z puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei

saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus

arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Väheoluline ei ole aspekt, et vangla iseloomustuse kohaselt on isikul 15834 euro ulatuses. Kohus leiab, et kinnipeetava võlanõudeid kogu eelnev käitumine

ja toimepandud kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise

risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks

selline isik tuleks vabastada enne tähtaega. Kinnipeetava varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei su vaid reegleid. uda väärtustada ühiskonnas toimi

N.Z-i kari .08.2017 ndmiseni on veel peaaegu 4 kuud, mis stusaeg lõpeb 19 , äraka

on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et

karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime,

mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives.

Kohus märgib, et kuigi isik on karistatud üheepisoodilise kergema laadi väheohtliku kuriteo

toimepanemise eest, on rtegu toime pandud kehtiva katseaja jooksul. Seega järjekordse

kriminaalhoolduse kohaldamine isiku suhtes ei ole mõistlik. Isikul puuduvad sisuliselt toetavad tegurid - kodu, pere ja sissetulekud.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse

õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku

5(5)

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku

ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu

temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui

vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole

kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

N.Z-i temale Tartu Maakohtu 21.11.2016 vangistuse kohtuotsusega mõistetud kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik