2-17-5236/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda V. K.ile riigipoolse menetlusabi ja õigusabi andmisest.

2. Keelduda V. K.i pankrotiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastada avaldus koos lisadega selle esitajale.

3. Saata kohtumäärus avaldajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. V. K. esitas 03.04.2017 Viru Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on avaldajal palju kohustusi riigi ees ning puudub reaalne võimalus oma kohustuste kustutamiseks, kuna on töötu ja viibib kinnipidamisasutuses. Avaldaja taotleb riigipoolset menetlusja õigusabi, kuna puuduvad juriidilised teadmised enda kaitsmiseks ning rahalised vahendid menetluskulude kandmiseks. Avaldaja palub välja kuulutada eraisiku pankroti.

2. Maakohtu 05.04.2017 määrusega jäeti avaldus käiguta ning anti avaldajale tähtaeg 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks: vormikohase avalduse esitamiseks, allkirjastatud võlaja Kohtuasja number 2-17-5236 Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2017, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtujurist Piret Raik Jelena Golovenko Kohtuasi V. K.i (K.) pankrotiavaldus Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja:

V. K. (IK xxx, viibimiskoht: xxx)

2

varanimekirja ning maksejõuetuse põhjuse selgituse esitamiseks ja riigilõivu 10 euro tasumiseks või menetlusabitaotluse esitamiseks.

3. Avaldaja sai kohtumääruse isiklikult kätte 06.04.2017, kuid Viru Maakohtu 05.04.2017 määruses osundatud puudusi ei kõrvaldanud. Avaldaja esitas menetlusabi taotluse, kuid muud puudused, mille kõrvaldamist kohus avalduse käiguta jätmise määruses nõudis, jättis kõrvaldamata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus jätab rahuldamata menetlusabija riigi õigusabi taotlused ja keeldub avalduse menetlusse võtmisest.

Menetlusabi taotlus

5. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 8, tuleb võlgniku pankrotiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 10 eurot. Võlgnik esitas kohtule menetlusabitaotluse, milles palus vabastada riigilõivu tasumisest vahendite puudumise tõttu.

Vastavalt TsMS § 180 lg 1 p 1 võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest. TsMS § 181 lg 1 kohaselt antakse menetlusosalisele menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. TsMS § 181 lg 2 kohaselt eeldatakse Menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud (TsMS § 181 lg 2).

6. Tulenevalt TsMS § 181 lg 3 kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui tema taotletu saab saavutada lihtsamalt, kiiremini, või odavamalt.

Arvestades menetlusökonoomia põhimõtet (lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega), leiab kohus, et avaldaja on võimeline tasuma riigilõivu 10 eurot ning see kulu ei ole talle ebamõistlikult koormav. Ka kinnipeetavatel on võimalus töötada. Asjaolu, et avaldaja on kinnipeetav, ei tähenda automaatselt seda, et ta vabastatakse kõigist menetlusega (sh pankrotimenetlusega) seotud kuludest. Kohus keeldub avaldajalae menetlusabi andmisest.

Riigi õigusabi taotlus

7. Kohus on seisukohal, et avaldaja taotlus riigi õigusabi saamiseks ei ole põhjendatud ning kohus keeldub riigi õigusabi andmisest.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

3 RÕS § 7 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Riigi õigusabi ei anta muuhulgas, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kui esineb imperatiivne alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, puudub kohtul võimalus kaaluda, kas ning millisel viisil isikule õigusabi anda.

Kohtute infosüsteemi andmetel on V. K. pöördunud erinevate kaebuste/avaldustega kohtute poole 438 korral. Eeltoodu viitab sellele, et avaldaja on suuteline erinevaid nõudeid /kaebusi vormistama ja esitama. Eraisiku pankrotiavalduse esitamine ei eelda põhjalikke õigusalaseid teadmisi, mistõttu leiab kohus kohtutele esitatud hagide /kaebuste/ avalduste hulka arvestades, et V. K.il on piisav kogemus avalduse esitamiseks olemas ning avaldaja võimeline ise pankrotiavalduse vormistama ja esitama.

8. Maakohus jättis 05.04.2017.a määrusega pankrotiavalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks s.o vormikohase avalduse esitamiseks, allkirjastatud võlaja varanimekirja ning maksejõuetuse põhjuse selgituse esitamiseks ja riigilõivu 10 euro tasumiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse (TsMS § 3401 lg 2).

Avaldaja kõrvaldas puudused osaliselt. Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik Kohtunik