1-16-6781/38 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5)

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17.aprillil 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-16-6781 Kohtukoosseis Kohtunik Inna A.N-i Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Taavi Kiho tingimisi enne tähtaega alla vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.04.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Taavi Kiho, isikukood 39102115718, xxx Kaitsja Vandeadvokaat Lembit Nirgi RESOLUTSIOON

Kohus, : juhindudes KarS § ja KrMS § 426, § 432 , määras

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Taavi Kiho

Rahuldada vandeadvokaat Lembit Nirgi Taavi Kiho taotlus ja määrata tema poolt le

osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 98,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 82 eurot, 16,40 eurot). käibemaks

Välja mõista Taavi Kiho kriminaalmenetluse kulud: lt

98,40

eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest.

Taavi Kihol tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003

Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „ 99917700026925 Taavi Kiho 1-16-

6781 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustik

us sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(5)

Asjaolud

Viru Vangla esitas 29.03.2017 Viru Maakohtule materja kinnipeetava Taavi Kiho tingimisi enne lid tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

Taavi Kiho Viru Maakohtu 15.11.2016 kohtuotsusega

tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, §

215 lg 2

ning alusel karistati vangistusega 1 p 1, 2 ja § 424 järgi KrMS § 238 lg 2, KarS § 64 lg 1

aasta. Karistuse kandmise algus 16.06.2016 16.06.2017. ja lõpp

T .2016. ingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 16.12

Taavi Kiho e andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilis valve kohaldamisega (isiklik toimik tl 36 ).

Kinnipidamisasutusest Taavi Kiho kohta koostatud iseloomus tusest nähtub, et kinnipeetaval

puuduvad distsiplinaarkaritused. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on Taavi Kihol võimalik elama asuda aadressile xxx. Tegemist on suure elumajaga, mis kuulub isiku emale. Nimetatud elamispinnal elavad kinnipeetava ema ja vend, kes on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Taavi Kiho xxx. Ametlikult on xxx paigaldajana ning xxx lõpetas töötanud .

Kutseharidus puudub. Isik o T. n toime pannud kuritegusid majandusliku kasusaamise eesmärgil.

Kiho lähedasteks vabaduses on tema ema ja vend, viimane on samuti kriminaalkorras karistatud.

Omavahelised suhted on ema sõnul üksteist toetavad. Ema töötab ametlikult. Taavi Kihol vabaduses ta ise tunnistab. garanteeritud töökoht puudub. Isikul on alkoholisõltuvus, mida

Kuritegelikud hoiakud puuduvad, kuid korduvad kuriteod näitavad suhtumist ühiskonna normidesse ja reeglitesse. Risk uue kuriteo sooritamiseks on otseselt seotud alkoholi tarvitamise, tahtejõu ja isikuomadustega. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on

50%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 58%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kuuluvad Taavi Kiho lähivõrgustikku tema ema ja vend. Kinnipeetava vanemad on lahutatud ja isaga on suhted vähesed (ema sõnul praktiliselt puuduvad).

Kinnipeetava vend on kriminaalkorras karistatud. Ema sõnul on tal suhted Taavi Kihoga head, vangistuse ajal on pidevalt suheldud, peamiselt telefoni ja kirja teel. Ema iseloomustab kinnipeetavat positiivselt ja on valmis teda igati peale vabanemist vastavalt võimalustele toetama.

Vabaduses olid kinnipeetaval alkoholiprobleemid. T. Kiho saab vabanemise korral elektroonilise valve kohaldamisega elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 2- korruselise majaga, elamiseks kasutatakse 5 tuba. Ülakorrus on välja ehitamata. Maja kuulub kinnipeetava emale. Nimetatud aadressil elavad Taavi Kiho ema ja vend. , et asub sellel aadressil Mõlemad on nõus süüdimõistetu

elama ennetähtaegsel vabanemisel koos elektroonilise valve kohaldamisega. Elukoht vastab elektroonilise valve paigaldamiseks vajalikele tingimustele, kuid levi võib olla kohati nõrk. Kinnipeetava ema töötab ametlikult. Kindlat tööle saamise võimalust Taavi Kihol vabaduses teada ei ole.

Prokurör kirjalikus seisukohas leiab, et T. Kiho vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla on põhjendatud.

Kinnipeetav T. Kiho vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – distsiplinaarkaristuste puudumine, käitumine vanglas on olnud hea jm viitavad sellele, et süüdlane on teinud -

jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks.

Vabanedes on T. Kihol olemas elektroonilise valve kohaldamise nõuetele sobiv elukoht ning lähedaste moraalne ja materiaalne toetus. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vähetähtis pole

3(5)

ka asjaolu, et süüdlasel tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all.

Prokuratuur leiab, et antud juhul on T. Kiho tingimisi vabastamine otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt.

Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli kuue kuu jooksul ning kohaldada elektroonilist valvet kahe kuu vältel.

Katseajal saaks T. Kiho kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Antud juhul oleks vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, s.t kuni 14.06.2017.

Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti.

Abiprokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseaja, käitumiskontrolli, elektroonilise valve kestuse ning katseajaks kohustuste valiku kohta.

Kokkuvõttes leiab abiprokurör, et T. Kiho ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud ja otstarbekas.

Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur Taavi Kiho vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides.

Taavi Kiho selgitas, et tal on eriaala ja töökogemus olemas, ta võib asuda tööle ja ei hakka enam uusi kuritegusid toime panna.

Kaitsja selgitas, et ad. Ta on isikul on lähedaste toetus, seega tema võimalused vabaduses on he motiveeritud asuda tööle. Tema käitumine vanglas on hea. Seega on isiku ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestad rjalikku seisukohta, leiab, et Taavi Kiho es prokuröri ki tuleb jätta tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangis tusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iselo

– tema käitumine omustavad andmed nii

kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetul ub põhiharidus Ta on lõpetanud . Ametlikult töötanud puud . xxx xxx xxxpaigaldajana ning mitteametlikult xxx. Kutseharidus puudub. Garanteeritud töökoht vabaduses puudub.

Ka kehtivat kriminaalkaristust. ristusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 4

Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab mootorsõiduki joobes juhtimise eest, varguste ning asja omavolilise kasutamise eest. Varasemalt on Taavi Kihot karistatud samuti joobes juhtimise eest, kehalise väärkohtlemise eest, omavolilise sissetungi eest ja lahkumisnõuete täitmata jätmise eest, samuti varguste eest.

Kehtivaid väärteokaristusi on Taavi Kihol 8: NPALS § 151 lg 1 järgi 1. korral kootilise või (nar

psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses , LS § 201 lg 2 järgi 1. korral )

(mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt , KarS § 262 )

järgi 1. korral , LS § 224 lg 2 järgi 1 korral ootorsõiduki, (avaliku korra rikkumine) (m

maastikusõiduki või trammi juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades , KarS § 218 lg 1 järgi )

4(5)

2. korral (varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu), LS § 7436 lg 1 järgi 2.

korral ). (liiklusnõuete rikkumine jalakäija või muu liikleja poolt

Süüdimõistetul on kehtiv Isikutunnistus, mis kehtib kuni 14.06.2017.

Vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist on suure elumajaga, mis kuulub isiku emale. Nimetatud elamispinnal elavad kinnipeetava ema ja vend, kes on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Taavi Kiho lähedasteks on ema ja vend. Ema sõnul on suhted lähivõrgustikus üksteist toetavad, ema on vangistuse ajal Taavi Kihoga pidevalt kontaktis olnud.

Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne elukoht ning lähedas amas arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja te toetus, kuid s korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. , et süüdimõistetu Kohtul puudub alus arvata puhul,

kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et mootorsõiduki joobes Taavi Kihot on korduvalt karistatud

juhtimise ning varguste eest, on isik

mistõttu ohtlik ühiskonnale.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-

1-1-91- Taavi Kihol puuduvad kehtivad

06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud ( distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Väheoluline ei ole aspekt, et vangla iseloomustuse kohaselt on isikul alkoholio kinnipeetava sõltuvus. Kohus leiab, et kogu eelnev käitumine ja toimepandud

kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi v , et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei su eel. Kohus leiab uda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid.

Kinnipeetava kari .2017 ndmiseni on veel peaaegu 2 kuud, mis on stusaeg lõpeb 16.06 , äraka

piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi

( etatu ei ole tema kindel elukoht ja lähedaste toetus) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nim ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

5(5)

Kohus peab vajalikuks peatuda ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuses elektroonilise valve alla. Nimelt, olles analüüsinud isiku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt, ja jõudnud järeldusele, et käesolevaks hetkeks ei ole isiku karistuse eesmärgid saavutatud, leiab kohus, et ka täiendav garantii, elektrooniline valveseade, ei suudaks tagada isiku seaduspärast käitumist.

Elektroonilise valvega on iseenesest küll võimalik piirata süüdistatava liikumist, kuid reaalne kontroll isiku tegevuse üle puudub. Elektrooniline valve ei ole efektiivne tõkend, mis takistaks uute kuritegude toimepanemist. Käesoleval hetkel puudub põhjus uskuda, et süüdimõistetu suudaks edaspidi hoiduda kuritegusid toime panemast ja täidaks kriminaalhoolduse tingimusi, kuivõrd süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul olema kujunenud veendumus, et juba kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu sellest enda jaoks ka vajalikud järeldused teinud.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Taavi

Kiho temale Viru Maakohtu 15.11.2016 vangistuse kandmisest tingimisi kohtuotsusega mõistetud ennetähtaegselt vabastamata.

/ Inna A.N-i kohtunik