1-15-160/351-15-160/35 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 17. aprill 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-160 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Kaitsja Tõlk Enn Pustak Küllike Namm (kokkuleppel) Svetlana Tarasova Kohtuasi

Viru Vangla materjalid E. vangistusest G

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu

E.G XXX , i.k. , kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx

Karistusaja algus 14.07.2014 14.07.2018 , karistusaja lõpp Kohtuasja läbivaatamise aeg

.04. , avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus

KarS

§ 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON

Vabastada E. tingimisi enne Maakohtu 26.02.2015 G tähtaega temale Viru

otsusega mõistetud kuni määratud karistusaja lõpuni, karistuse kandmisest katseajaga

s.o. 14.07.2018 Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna ja määrata tema katseajaks

juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda

katseajal - 6

järgima KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) ohas aa sil: xxxx; elama kohtu määratud alalises eluk dres

2) ilmuma kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonda määratud ajavahemike järel registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

2

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohaldada E.

G suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 2 1, 4 ja 8 alusel järgmised kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi;

2)

mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) asuda

a end T

vanglast

tööle või võtt öötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vabanemist;

4) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

kohtumääruse jõustumisest kestusega kuus ) kuud. (6 Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, . prokurörile, E. le ja tema kaitsjale G-

Edasikaebamise kord

Kohtum

ääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 16.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E. G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla.

Viru Maakohtu 26.02.2015 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati E.G

süüdi

KarS § 121 ja § 200 lg 2 p 4,7 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse

kaetuks raskemaga, mõistis kohus talle KarS § l karistuseks 3 aastat 9 kuud vangistust. iit 65 lg

1

tetud karistusele Viru Maakohtu 11.11.2014 otsusega ja § 64 lg 1 alusel liitis kohus mõis mõistetud karistuse, s.o. 4 aastat vangistust, ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga mõistis E. le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 aastat vangistust. G-

Karistuse kandmise alguseks luges kohus 14.07.2014.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta

Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne elektroonilise valve alla. tähtaega

Kohtuistung

10.04.2017.a. toimunud kohtuistungil taotles

kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist

elektroonilise valve alla. Kinnipeetav avaldas, et

elama läheb peale vabanemist esmalt õe

juurde, katsub leida lihtsamat tööd, ilmselt saab tööle poodi , hiljem soovib töötada oma xxxx erialal ehk keevitajana. Selgitas, et on vanglas viibinud alates 20.12.2012 ja vahepeal ei ole kordagi vabanenud, vanglas töötamisest on keeldunud, kuna vangla ei pakkunud talle erialast

tööd, vaid ainult 2 tundi tööd kuus tunnitasuga 63 senti. Kinnitas, et abikaasaga parandab

suhteid, ema ja õde toetavad teda ning töötades käitub ise seaduskuulekalt ega hakka ise xxxx rikkujaid karistama.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha,

mille kohaselt prokuratuur toetab

isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist

elektroonilise valve alla. Prokurör märgib, isik on mõistetud karistusest ära kandnud kaks

et

kolmandikku, tema käitumine on vangla hinnangul kogu vangistuse jooksul olnud rahuldav

3

ning isik on asunud paranemise teele (eriala omandamine, sotsiaalprogrammide läbimine jne).

Prokuröri hinnangul ei ole käesoleval juhul asjakohane arvestada kinnipeetavale määratud

distsiplinaarkaristusi ennetähtaegset vabastamist takistava asjaoluna, kuna karistused on

määratud üheliigilise korralduse täitmata jätmise eest ning vanglapoolset käitumist sellises

olukorras ei saa pidada adekvaatseks. Ka leiab prokurör, et E. tingimisi G vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle

ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Kinnipeetava taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimustes on oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja vanglas lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. Prokurör nõustub vangla arvamusega katseajaks kohustuste valiku, käitumiskontrolli ning elektroonilise valve kestuse kohta.

Kaitsja viitas kinnipeetavale erinevatel aegadel vanglas koostatud iseloomustustes olevatele ebakõladele ning asus seisukohale, et vangla poolt antud iseloomustusse ja selles sisalduvasse infosse tuleks suhtuda kriitiliselt. Kaitsja märkis, et tegemist on väga noore inimesega, kes on

üle 4 aasta juba viibinud vangistuses, tal on vabaduses toetav tugivõrgustik, perekond ja

töökoht, seega on kõik eeldused seadusekuulekaks eluks olemas. Kaitsja toetas täielikult prokuröri seisukohta kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristuste osas ja leidis, et pigem on sellises olukorras vanglas tegemist isikut alandava, mitte kasvatava tegevusega. Kaitsja palus kohtul taotlus rahuldada ning E. tingimisi ennetähtaega van G gistusest vabastada.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, kuula ja tema kaitsja, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud nud ära süüdimõistetu

materjaliga ning prokuröri kirjaliku seisukohaga leiab, et E. saab vabastada G

vangistusest tingimisi enne tä ühes tema allutamisega htaega elektroonilise valve alla

käitumiskontrollile.

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus süüdlase

tahtlikus esimese astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt pool mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida.

E.

olnud seaduskuulekas: tal on 10 kehtivat G käitumine vanglas ei ole

di tniku seaduslikule stsiplinaarkaristust, millest 9 on määratud vangateenistuse ame

korraldusele - - allumise eest. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi asuda tööle mitte

02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3 06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise -1-1-91- oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus

täitmata, kuid kohus nõustub nii prokuratuuri kui ka kinnipeetava kaitsja seisukohaga nende

distsiplinaarkaristuste määramise asjakohasuse ning isikut kasvatava mõju küsitavuse

osas.

Märgitud asjaoludel jätab kohus kinnipeetavale määratud distisplinaarkaristused kui

enne tingimused arvestamata. tähtaegset vabanemist takistavad/välistavad

4

Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht - õe abikaasa ema juures. Tegemist on 2

toalise korteriga ning kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et korter sobib elektroonilise

valveseadme paigaldamiseks ning korteri omanik on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks.

Suht ) on head ja toetavad ning kinnipeeta ed lähedastega (vanemad ja õed v on lähedaste poolt

koju oodatud. Seega on isikul vabanedes olemas . Perekond on teda toetav sotsiaalvõrgustik valmis kinnipeetavat toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt.

Samuti on isikule garantee kaupluses xxxx ning seega on tagatud minimaalne ritud töökoht sissetulek, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Tulevase

tööandja sõnul ei ole kinnipeetava kriminaalkorras karistatus takistuseks töötamisel kaupluse xxxx.

Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et E. on vanglas sotsiaalprogrammid G läbinud „Eluviisitreening“ ja „Vihajuhtimise treening“ ning aktiivselt osalenud vestlustel nii inspektor-

kontaktisiku, psühholoogi kui ka kriminaalhooldajaga. Ka omandas isik vanglas keevitaja eriala. Seega on kinnipeetav vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt.

Meditsiiniosakonna andmetel E. alkoholiga probleeme pole, samuti ei ole G diagnoositud narkosõltuvust. E. näol on tegemist füüsiliselt terve noor G e mehega, kellel võib olla meeleolu kõikumisi. Vangla iseloomustuse kohaselt on E. G vestlustel avameelne, seltsiv ja soovib jätta

endast head muljet, käitub rahulikult ning on jõudnud arusaamisele, et peab iseendaga tööd tegema saavutamaks püsiv vabadusse jäämine. On motiveeritud elama seadusekuulekalt.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Katseajal saab kinnipeetav kinnistada oma positiivseid hoiakuid.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E. kuulub karistuse kandmisest G

vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilise valve alla

käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76

lg 5 Katseajaks kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud.

allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte -

rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. igapäevaeluga kohanemise eesmärgil Kohus peab

põhjendatuks elektroonilise valve kestust 6 kuud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik