1-08-5209/16

Tõlge vene keelest

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kriminaalasi

1-08-5209, üldmenetluses

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 15.aprillil 2009.a, Narva

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Rafkat Minzatov

Rahvakohtunikud

R.Popova, T.Karelaid

Prokurör

Konstantin Rostovtsev

Kaitsjad

G.Tšelnokova, J.Jevšina

Kohtuistungisekretär

Irina Kuzmina

Tõlk

Tatjana Artemjeva

Süüdistatav

Aleksei Budilov, eluneva Narvas, xxx, isikukood 37406143737, ei tööta, varem kohtulikult karistamata, - kuriteo toimepanemises KarS § 113 järgi.

Konstantin Jegorenkov, eluneva Narvas, xxx, isikukood 35008063739, ei tööta, varem kohtulikult karistatud: 1. 24.mail 1995.a KrK § 140 lg 2 p 1 järgi 2 aasta 6- kuulise vabadusekaotusega; 2. 19.augustil 1998.a KrK § 141 lg 2 p 1 järgi 3-aastase vabadusekaotusega; - kuriteo toimepanemises KarS § 306 lg 1 ja § 320 järgi.

Süüdistuse sisu:

Aleksei Budilovit süüdistatakse selles, et 20.10.2007.a kella 16.20 paiku, olles alkoholijoobes ühiselamu (Narva, xxx) kolmanda korruse koridoris, lõi isiklike suhete pinnal Xxxxile rusikatega vastu pead, seejärel, kui Xxxx võttis kätte kruvikeeraja, tegutsedes tapmise eesmärgil, lõi Xxxxile noaga rindkere piirkonda, tekitas torke-lõikehaava südame vigastusega, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal.

Konstantin Jegorenkovit süüdistatakse selles, et teades, et tema tuttav Aleksei Budilov pani ühiselamus (Narva, Kreenholmi 40) toime Xxxxi tapmise, tegutsedes süüdlase poolt toimepandud teo mittelubatud varjamise ja tapmise avastamise raskendamise eesmärgil, varjas 20.10.2007.a kella 17 paiku kuriteorelva, noa, toas aadressil Xxxx, Narva.

K.Jegorenkov pani oma tegudega toime esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise, s.o KarS § 306 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo.

Samuti tema, olles tunnistajaks kriminaalasjas (Xxxxi tapmine), 20.10.2007.a kell 20 oma toas (Narva, Xxxx) ülekuulamise käigus, olles eelnevalt hoiatatud vastutusest teadvalt vale ütluse andmise eest, andis vale ütlused selle kohta, et kannatanut ei tunne, ei kuulnud koridorist mingit kahtlast kära, et kannatanu tapmise ajal oli Aleksei Budilov tema toas.

K.Jegorenkov pani oma tegudega toime kriminaalasjas tunnistajaks olles teadvalt vale ütluse andmise, s.o kui KarS § 320 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo.

Kohtuliku uurimise käik:

Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav Budilov süüd ei tunnistanud ja ütles, et tol päeval oli kalal, seetõttu oli tal nuga kaasas. Ühiselamu juures kohtas K.Jegorenkovit, kes kutsus tema ja J.Xxxx enda poole külla alkoholi pruukima. Läksid kolmekesi K.Jegorenkovi juurde. Ühiselamu koridoris hakkas talle külge A.Xxxx, kes palus suitsu ja tahtis nendega kaasa tulla. Nemad ei nõustunud. Siis hakkas Xxxx neid sõimama ja solvama. Kui istusid K.Jegorenkovi toas, Xxxx ütles Budilovile, et Xxxx solvas teda. Budilov väljus toast, et rääkida Xxxxiga. Koridoris tekkis tüli, mille tagajärjel Budilov lõi kaks korda Xxxxit rusikaga näkku ja lõi ta jalust maha. Budilov hakkas lahkuma Xxxxi juurest, too aga hüppas üles ja tuli Budilovile järele. Xxxx tekitas talle ootamatult kruvikeerajaga pähe kriimustuse ja tahtis lüüa kruvikeerajaga kõhtu. Budilov arvas, et Xxxxil on käes teritus. Vastuseks Budilov võttis välja oma noa ja rehmates sellega sattus Xxxxile rindkerre. Xxxx jättis ründamise järgi, kuid jätkas kruvikeerajaga vehkimist ja ähvardamist. Pärast seda Budilov tuli tagasi Jegorenkovi tuppa, kes nägi tal käes nuga. Budilov palus Jegorenkovil vaadata, kas Xxxx on elus. Jegorenkov käis ja ütles, et Xxxx on surnud. Pärast seda tulid kolmekesi Jegorenkovi toast välja ja läksid 2.korruse tuppa. Seal jätkasid alkoholi pruukimist. Selles toas Budilov viskas oma noa diivani taha. Mõne aja pärast tuli politsei ja ta vahistati. Pärast ülekuulamist toimetati ta tema nõusolekul jälle sinna tuppa ja ta näitas, kuhu noa peitis. Budilov kinnitab, et Xxxxit tappa ei tahtnud. Lõi Xxxxile noahaava vaid enda elu kaitsmiseks. Ülekuulamise käigus, eesmärgil kõrvaldada vasturääkivusi, kohus avaldas prokuröri taotlusel Budilovi ütlused (tl 210, 5.rida alt), kus Budilov ütles, et tuli koridori Xxxxit rahustama. Kuulanud need ütlused ära, Budilov nõustus nendega.

Süüdistatav K.Jegorenkov süüd ei tunnistanud ja ütles, et nuga ei peitnud, vale ütlusi ei andnud. Jegorenkov ütles, et kutsus tõesti Budilovi ja tolle tütarlapse enda poole puskarit jooma. Teel sattus neile vastu Xxxx, kes hakkas neid tülitama ja end nende kampa pakkuma. Jegorenkov ei tahtnud koos temaga juua, kuna tal olid Xxxxiga vaenulikud suhted. Xxxx võttis temalt teleri ega tagastanud. Jegorenkov mäletab, et Budilov käis koridoris Xxxxiga asja selgitamas. Budilov tuli tagasi, nuga käes. Jegorenkov palus nuga näidata. Budilov näitas ja võttis tagasi. Budilov palus teda kontrollida, kas Xxxx on elus või mitte. Jegorenkov läks koridori, nägi, et Xxxx on surnud.

Kannatanu J.Xxxx ütles kohtus, et Xxxx oli tema vend. Elasid eraldi. Tol päeval vend lukustas tema ja J.Xxxx tuppa. Kuidas vend hukkus, ei tea. Haginõudeid ei ole. Ülekuulamise käigus, eesmärgil kõrvaldada vasturääkivusi, kohus avaldas prokuröri taotlusel Xxxx ütlused (tl 160, 15.rida alt), kus ta ütles, et Budilov ja vend jõid enne koos tema toas alkoholi. Konflikti nende vahel ei olnud. Xxxx kinnitas neid ütlusi.

Tunnistaja O.Xxxx ütles, et tol päeval kuulis lärmi ja hüüdeid ühiselamu koridoris. Tuli oma toast välja ja nägi A.Xxxxit, kes karjus midagi ning tal tilkus midagi põrandale. Xxxxi juurest lahkus inimene rohelises jopes. Nägi vaid selga. Siis Xxxx kukkus maha. Tal oli käes kruvikeeraja, vereloigus lamasid õunad. Budilovit iseloomustab negatiivselt, kui on purjus, peab end ülal ebaadekvaatselt. Xxxx oli heasüdamlik inimene, kostitas lapsi alati puuviljadega. Xxxx tülitses tihti õega õe purjutamiste tõttu. Ülekuulamise käigus, eesmärgil kõrvaldada vasturääkivusi, kohus avaldas prokuröri taotlusel tunnistaja ütlused (tl 51, 4.rida alt), kus on öeldud, et Xxxx tülitses õega ja oma tütarlapsega. Tunnistaja kinnitas seda.

Tunnistaja G.Xxxx ütles, et tol päeval kuulis ühiselamu koridorist lärmi. Nägi Xxxxit, kes toetus vastu seina. Oli näha, et midagi voolab. Arvas, et Xxxx urineerib. Koridori teises otsas läks keegi rahulikult. Sellele lahkuvale isikule Xxxx ütels, „sa maksad selle eest“. Xxxx läks temast mööda ja tol hetkel ta kukkus. Tunnistaja iseloomustas Budilovit kui joodikut ja kaklejat. Xxxxi käitumist ei tea.

Tunnistaja N.Xxxx andis analoogsed ütlused. Läks koos G.Xxxxga. Nägi, et teine inimene läks 25.tuppa. Kummagi käes midagi ei näinud, kuna oli pime. Ülekuulamise käigus, eesmärgil kõrvaldada vasturääkivusi, kohus avaldas prokuröri taotlusel Xxxx ütlused (tl 119, 2.rida ülalt), kus Xxxx iseloomustas Xxxxit negatiivselt. Olles purjus, käis mööda ühiselamut ja lärmas. Kuid üldiselt oli Xxxx kahjutu. Xxxx kinnitas neid ütlusi.

Tunnistaja N.Xxxx ütles, et elas väga lühikest aega koos Xxxxiga. Ta vabanes vanglast ja tahtis alustada uut elu. 20.oktoobril 2007.a lukustas tema ja Xxxx Xxxx tuppa. Tol päeval oli Xxxx rahutu, kogu aeg tahtis korterist välja, otsis midagi. Hiljem naabrid avasid toaukse ja ta sai teada, et Xxxx tapeti. Ülekuulamise käigus, eesmärgil kõrvaldada vasturääkivusi, kohus avaldas prokuröri taotlusel Xxxx ütlused (tl 125, 27.rida alt), kus räägitakse, et Xxxx oli sõrmikutes. Xxxx kinnitas, et sellel päeval Xxxx käis kinnastes.

Tunnistaja O.Xxxx ütles, et tema tuppa tuli Budilov, Jegorenkov ja tütarlaps isikunimega Leena. Hakkasid pruukima alkoholi ja millestki rääkima. Tunnistaja kuulis, kui Budilov küsis Jegorenkovilt: „Elus?“. Jegorenkov vastas: „Surnud“. Hiljem Jegorenkov ja Leena lahkusid. Budilov jäi nende juurde tuppa. Varsti tuli politsei ja viis Budilov minema. Pärast politsei tuli jälle koos Budiloviga. Võtsid midagi diivani alt, mida nimelt, ei näidatud. Ülekuulamise käigus, eesmärgil kõrvaldada vasturääkivusi, kohus avaldas prokuröri taotlusel Xxxx ütlused (tl 138, 13.rida alt), kus on öeldud, et politsei leidis noa. Kuulanud ära

Tunnistaja V.Xxxx andis analoogsed ütlused. Elab koos O.Xxxxga. Ülekuulamise käigus, eesmärgil kõrvaldada vasturääkivusi, kohus avaldas prokuröri taotlusel Xxxxi ütlused (tl 144,11.rida alt), kus on öeldud, et politsei leidis noa. Kuulanud ära avaldatud ütlused, Xxxx ütles, et politsei ei näidanud, mida leidsid.

Tunnistaja N.Xxxx ütles, et nägi Budilovil nuga, mille tera avaneb nupuga. Ülekuulamise käigus, eesmärgil kõrvaldada vasturääkivusi, kohus avaldas prokuröri taotlusel Xxxx ütlused (tl 132, 12.rida ülalt), kus ta iseloomustas Budilovit kui agressiivset inimest, kui on purjus. Kuulanud ära avaldatud ütlused, Xxxx kinnitas neid.

Tunnistaja N.Xxxx, ühiselamu valvur, ütles, et töötas sellel päeval. Valveruumi juurde tuli Xxxx, kes palus toimetada toast välja Xxxxi, Xxxx endise elukaaslase. Toimetas ta välja ja too istus kogu aeg fuajees. Hiljem talle öeldi, et 3.korrusel lamab surnud A.Xxxx. Läks 3.korrusele ja nägi A.Xxxxit, kellel oli paremas käes kruvikeeraja. Varem nägi A.Xxxxil väikest taskunuga. Tunnistaja vaatas fototabelit (tl 104) kus on kujutatud Xxxxi-Xxxx toast võetud nuga. Pärast fototabeli vaatamist Xxxx ütles, et Xxxxil ei olnud selline nuga. Ülekuulamise käigus, eesmärgil kõrvaldada vasturääkivusi, kohus avaldas prokuröri taotlusel Xxxx ütlused (tl 5, 4.rida ülalt), kus Xxxx ei suutnud nimetada konkreetseid inimesi, kellega Budilovil olid konfliktid. Xxxx kinnitas neid ütlusi.

Kaitse taotlusel oli kohtuistungil vaadeldud kruvikeerajat. Kruvikeeraja on lameda otsaga, paindunud, kruvikeeraja otsal on kild ära.

Kohtu poolt on uuritud ka järgmisi tõendeid:

- J.Xxxx ülekuulamise protokollid: tl 61-62 ütles, et ühiselamu koridoris Xxxx lõi teda kaks korda jalaga kõhtu. Budilov astus tema eest välja. Budilov läks Xxxxile kallale. Budilovil oli käes nuga või kruvikeeraja. Budilov tegi midagi Xxxxiga ja too kukkus. Teistkordsel ülekuulamisel (tl 65-69) Xxxx andis teised ütlused. Ütles, et ühiselamu koridoris hakkas Xxxx neid tülitama, kes tahtis koos nendega alkoholi juua. Jegorenkov oli vastu. Tema ja Jegorenkov läksid Jegorenkovi tuppa, Budilov aga jäi koridori, et Xxxxit rahustada. Kuulis toast, et koridoris toimub mingi rüselus, tüli, Xxxxi ja Budilovi hüüded. Sai aru, et seal toimub kaklus. Xxxx vaatas koridori ja nägi koridori lõpus Xxxxit ja Budilovit, kes kaklesid omavahel. Nägi Budilov käe viibutamist Xxxxi suunas, seejärel läks Budilov Xxxxist eemale, kes kukkus põrandale. Xxxx selgitas, et sellel päeval Xxxx teda ei löönud, ei solvanud. Budilov tuli tema juurde ja ta nägi tema käes nuga, mille varem võttis kaasa kalale. Nuga oli kogu aeg Budilovil. Tema, Budilov ja Jegorenkov otsustasid minna teise tuppa. Läksid veres lamavast Xxxxist mööda, Budilov ütles, et Xxxx kriimustas teda kruvikeerajaga ja seetõttu ta lõi noaga. Kui istusid võõras toas, siis Jegorenkov käis sealt välja ja kui tagasi tuli, siis Budilov küsis temalt, kas Xxxx oli elus. Pärast seda Jegorenkov käis alkoholi järel, tema käis toiduainete järel. Jegorenkov ütles talle hiljem, et peitis noa voodi alla. Xxxx ütles veel, et Budilovi palvel pidi politseile kinnitama tema versiooni enesekaitsest. - Sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 13-15, 18-34, 98-99, 101-102). Sündmuskoha vaatlusel on avastatud Xxxxi laip, kõrval põrandal oli kruvikeeraja. Xxxx-Xxxxi toas diivani all on avastatud nuga.

- Süüdistatava läbivaatuse protokoll (tl 79, 81-84). Budilovi peas on kriimustuste jälg.

- Kannatanu Xxxx kohtuarstlik ekspertiisiakt (tl 175-183). Ekspert tuvastas, et surm saabus südamesse tunginud haavast. Haav võis olla tekitatud ekspertiisile esitatud noaga. Löögi ajal kannatanu seisis ja suutis seejärel 2 minuti jooksul liikuda. Peale selle on Xxxxi näol verevalumid ja marrastused. Xxxxi veres ja uriinis on avastatud etanool ja narkootikum metadon.

- DNA ekspertiisi akt (tl 195-198). Ekspert tuvastas, et noal on Xxxxi veri. Kruvikeeraja pea peal on avastatud jäljed, mis ühtivad Xxxxi DNA-ga.

Prokurör ütles oma kõnes, et Budilovi süü KarS § 113 järgi on tõendatud täies ulatuses. Budilov kasutas meetmeid kuriteo varjamiseks. Lahkus kuriteokohalt, noa peitis, leppis kokku enesekaitse versiooni. Prokurör leiab, et tapmine toimus vastastikuse kakluse ajal. Seejuures lõi esimesena Xxxxit rusikaga näkku nimelt Budilov. Budilovi tegudes ei ole enesekaitse tunnuseid. kuriteo motiiv on tüli. Xxxxi käes ei olnud teritus, s.o spetsiaalselt ettevalmistatud kuriteorelv, vaid harilik murtud otsaga kruvikeeraja. Karistuse määramisel prokurör palus arvesse võtta, et Budilov ei ole kohtu poolt karistatud. Raskendavaid asjaolusid ei ole. Prokurör palus mõista 8 aastat vangistust.

Prokurör leiab ka, et Jegorenkovi süü KarS § 320 lg 1 järgi on tõendatud. Alguses andis vale ütlused. Süü KarS § 306 lg 1 järgi on samuti tõendatud tema enda ütlustega teisel ülekuulamisel politseis, kus ta tunnistas, et tema peitis noa. Neid ütlusi kinnitas ka Xxxx, kellele ta sellest ütles. Karistuse määramisel Jegorenkovi suhtes ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Prokurör palus kogumis määrata Jegorenkovile karistus rahalise karistusena summas 3000 krooni.

Süüdistatava Budilovi kaitsja avaldas, et kaitsealune tuleb KarS § 113 järgi õigeks mõista, kuna tegutses enesekaitse seisundis. Budilov kaitses oma elu ja tervist Xxxxi eest, kes tahtis Budilovit lüüa kruvikeerajaga. Xxxx oli narkojoobes. Kaitsja leiab, et Xxxx ütlustesse tuleb suhtuda umbusaldusega, kuna andis erinevad ütlused. Budilov andis noa kohe välja. Kaitsja leiab, et Xxxx pani kruvikeeraja, mis on protokollis nimetatud teritus, valmis spetsiaalselt.

Süüdistatava Jegorenkovi kaitsja avaldas, et valeütluste andmise eest tuleb tema kaitsealune mõista õigeks esimese ülekuulamise protokolli järgi. Ta oli üle kuulatud kohe pärast kuritegu, s.o oli üle kuulatud, kui ta oli joobeseisundis. Tol päeval ta jõi alkoholi enne kuriteo toimepanemist ja pärast kuritegu. Ülekuulamise tekst on kirjutatud käsitsi, lugeda on raske. Protokolli all on Jegorenkovi kirje, millest nähtub, et kirjutas purjus inimene. purjus inimese ütlused ei saa olla võetud süüdistuse aluseks. Kaitsja leiab ka, et Jegorenkov tuleb õigeks mõista KarS § 306 lg 1 järgi, s.o noa varjamise eest. eelmenetluse materjalidega ja kohtuistungil oli tuvastatud, et noa peitis Budilov ise ja andis selle samal õhtul välja politseile. Budilov ütles eelmenetluses ja kohtus, et peitis noa ise, mitte Jegorenkov. Tunnistaja Xxxx ise seda ei näinud, andis ütlused Jegorenkovi sõnade järgi. Tuvastatud on, et Jegorenkov käis toast väljas alkoholi järel., Xxxx käis samuti toiduainete järel. Politseis ülekuulamisel Jegorenkov laimas end.

Uurinud kõiki kohtumenetluse käigus saadud tõendeid, kohus jõudis arvamusele.

Hädakaitse, see on õiguspärane kaitse ühiskonnaohtliku ründe eest kahju tekitamisega kallaletungijale. Rünne peab olema objektiivselt ühiskonnaohtlik. Hädakaitse puudub juhtudel, kui isik provotseerib arveteõiendamise eesmärgil rünnet või kasutab seda kallaletungijaga arveteõiendamise maskeerimiseks. Vastavalt see on provokatsioon ja hädakaitse ettekääne. Provokatsiooni korral on süüdlase tahe suunatud sellele, et moodustada kunstlikult konfliktne situatsioon ja kutsuda kallaletung enda peale, seejärel aga kasutada seda arveteõiendamiseks. Hädakaitse ettekäändel süüdlane kasutab rünnet endale, või sellist ähvardust varasema kavatsusega, tekitada kallaletungijale kahju. Õiguspärase hädakaitse, ründe, tingimus on selle olemasolu, s.o ajutine vastavus. Ründe lõppmoment - selle lõppemine. Seejuures loetakse kallaletung lõppenuks, kui kahju tekitamise ähvardus kallaletungijale on lõppenud või see on juba tekitatud. Kahju tekitamist sellisel juhul hinnatakse mitteõiguspärasena, see on kättemaksuakt. Hädakaitse, kallaletungi, õiguspärasuse tingimuseks on selle tegelikkus. Tegelikuks on ühiskonnaohtlik rünne, mis on objektiivselt olemas, mitte aga „end kaitsva isiku“ ettekujutuses. End kaitsva isiku tegude õiguspärasus sõltub ründe iseloomust, näiteks tema elule ohtlikust vägivallast. Elule ohtliku vägivalla all tuleb mõelda kannatanule vigastuste tekitamist, mis võivad kaasa tuua surma nende tekitamise momendil. Jutt on kahju tekitamise mõõdupärasuses. Ründe ootamatus välistab end kaitsva isiku tahtliku süü hädakaitse ületamises. tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet. Hädakaitse piir on ületatud, kui isik otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe iseloomule või

Jegorenkovi süü KarS § 306 lg 1 ja § 320 lg 1 järgi. Kohus nõustub täielikult kaitse põhjendustega. Kohus ei pea õigeks võtta süüdistuse aluseks KarS § 320 lg 1 järgi Jegorenkovi ütlused, kes oli üle kuulatud alkoholijoobe seisundis. Kohtus oli tuvastatud, et Jegorenkov on kirjaoskamatu, kes vaevalt loeb. On kaheldav, et ta suutis lugeda käsitsi kirjutatud ülekuulamise protokolli teksti. Võttes arvesse tema haridust, ta oleks tulnud üle kuulata kaitsja osavõtul.

Süüdistus KarS § 306 lg 1 järgi ei ole kohtu arvamusel samuti tõendatud. Budilov ütles eeluurimise käigus ja kohtuistungil, et noa peitis tema, mitte Jegorenkov. Selle kinnituseks on see, et noa asukoha näitas Budilov, mitte Jegorenkov. Xxxx ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna ta andis ütlused Jegorenkovi sõnade järgi. Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et Xxxx andis eeluurimise käigus erinevad ütlused. Esimesed ütlused andis samuti alkoholijoobe seisundis kuriteo toimepanemise käigus. Ka teist korda on Jegorenkov üle kuulatud ilma kaitsja osavõtuta. Jegorenkovi ankeediandmetes on märgitud, et tema haridus on 3 klassi. Jegorenkov selgitas kohtus, et ta ei lugenud ülekuulamise protokolli. Kohsu usub teda selles. Kohus pöörab tähelepanu sellele, et Jegorenkov kui kahtlustatav KarS § 306 lg 1 järgi võis eeluurimise käigus mitte anda enda suhtes ütlusi, võis anda ükskõik millised ütlused, kuna ta ei saa kanda vastutust KarS § 320 lg 1 järgi.

Vastavalt KarS § 56 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel kohus võtab arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitse huvisid. Seejuures saab vangistuse määrata vaid juhul, kui karistuse eesmärke ei saa saavutada kergema karistusega.

KarS § 32 kohaselt isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

Aleksei Budilov oli kuriteo toimepanemise ajal ja käesoleval ajal süüdiv, kriminaalvastutuse eas. Puuduvad tõendid, et ta tegutses äärmise hädakaitse seisundis või pani kuriteo toime ettevaatamatuse tõttu. Vastavalt KarS § 16 lg 2 Aleksei Budilov pani kuriteo toime tahtlikult. Lüües kannatanu noaga rindu, ta realiseeris teod, mis ei saanud mitte kaasa tuua Xxxxi surma. Sai aru, et surm pidi saabuma, või vähemalt pidas seda võimalikuks. KarS § 57 ja § 58 järgi ettenähtud Aleksei Budilovi süüd kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Aleksei Budilov ei ole võetud kriminaalvastutusele. KarS § 113 sanktsioon näeb ette ühe karistuse liigi – vabadusekaotuse 6.aastast kuni 15.aastani. Võttes arvesse kohtupraktikat, toimepandud kuriteo laadi ja asjaolusid, KarS §-de 61, 73 ja 74 sätete kohaldamine on välistatud.

Võttes arvesse Aleksei Budilovi isikut, kohus peab võimalikuks määrata karistus, mis vastab KarS § 113 sanktsiooniga ettenähtud minimaalsele karistusele.

Võttes arvesse eeltoodut ja eemärgil mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra huve ning seda, et karistuse eesmärke ei saa saavutada kergema karistusega, on Budilovi suhtes võimalik määrata karistus vaid vangistusena.

Kannatanu haginõudeid ei esitanud.

KrMS §-de 305-315 alusel kohus

o t s u s t a s:

Tunnistada Aleksei Budilov süüdi kuriteo toimepanemises KarS § 113 järgi ja karistada vangistusega 6 aastat.

Karistusaega arvestada alates 20.oktoobrist 2007.a. Tõkend vahistamisena jätta endiseks.

Mõista Konstantin Jegorenkov KarS § 306 lg 1 ja KarS § 320 lg 1 järgi õigeks.

Tõkend elukohast lahkumise keeluna tühistada.

Mõista süüdistatavalt A.Budilovilt riigituludesse menetluskulud: - kaitsja tasu eelmenetluses 8 920.80 krooni ja kohtulikul uurimisel 14 490.40 krooni; - menetlusega seotud ekspertiisid 31 540 krooni; - kaitsjale toimikumaterjalidest koopiate tegemise eest 196.20 krooni; - sundraha 10 875 krooni

Väljamõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 SEB Pank või pangakontole 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049900. Märkida süüdistatava isikunimi ja perekonnanimi, kriminaalasja number ja menetluskulud. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Rahaliste nõuete mittetasumise korral need nõutakse sisse kohtutäituri poolt.

K.Jegorenkovi menetluskulud jätta riigi kanda.

Asitõendid: - nuga ja kruvikeeraja – hävitada; - roheline jope (politseis) – tagastada süüdistatavale Budilovile.

Edasikaebamise kord Kui pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest teavitama Viru Maakohut kirjalikult (või faksiga) 7 päeva jooksul kohtuotsuse või selle resolutiivosa teatavakstegemisest, s.o alates 17.aprillist 2009.a kuni 24.aprillini 2009.a. Kui kohtumenetluse pool ei loobunud apellatsiooniõigusest, siis kohtuotsuse terviktekstiga saab tutvuda kohtu kantseleis alates 27.aprillist 2009.a kuni 11.maini 2009.a.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kirjalikult 15-päevase tähtaja jooksul alates 12.maist 2009.a kuni 26.maini 2009.a.

9

Vahi all olev süüdistatav või tema kaitsja võivad apellatsiooni esitada 15 päeva jooksul päevast, mis järgneb päevale, kui süüdistatavale oli kätte antud kohtuotsuse koopia

Otsuse kriminaalmenetluse kulude hüvitamisest võib vaidlustada apellatsiooniga või määruskaebuse menetlemisega. Määruskaebuse võib esitada Viru Maakohtule 10 päeva jooksul päevast, kui isik sai teada vaidlustatavast otsusest või pidi sellest teada saama.

Kohtunik

R.Minzatov

Rahvakohtunikud T.Karelaid

R.Popova

Tõlk on hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja KarS § 321 järgi