4-08-12364/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-08-12364

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht 24.03.2009.a Jõgeva kohtumaja

Väärteoasja number 4-08-12364

Väärteoasi Kuldar Kook kaebus kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri 25.11.2008.a otsusele nr 2490,08,006530 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja: Kuldar Kook, isikukood 38112210327, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxd Kaebuse esitaja kaitsja: vandeadvokaadi vanemabi Indrek Sirk, Advokaadibüroo Brett & Soop, asukoht Vabaduse pst 59 Tallinn 11211, elektronpost indrek.sirk@brett.ee Kohtuväline menetleja: Lõuna Politseiprefektuur, liiklusjärelevalve grupi komissar Künter Pedosk Kohtuistungi aeg 11.03.2009.a

RESOLUTSIOON

Kohus otsustas:

Tühistada kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri 25.11.2008.a otsus nr 2490,08,006530 Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 3 kohaselt ja lõpetada väärteomenetlus Liiklusseaduse § 7422 lg 3 tunnustel Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

Hüvitada Kuldar Kook’ile riigieelarve vahenditest kaitsjale makstud tasu 5664 krooni ja 2076 krooni 80 senti.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib 30 päeva jooksul alates päevast, kui kohtuotsus tervikuna on avaldatud, esitada kassatsioonkaebuse EV Riigikohtule Tartu Maakohtu kaudu.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse tervikuna kuulutamise kuupäev on 27.04.2009.a. Kohus tuvastas:

Lõuna Politseiprefektuuri 25.11.2008.a otsusega nr 2490,08,006530 karistati Kuldar Kooki Liiklusseaduse § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 120 trahviühikut s.o 7200 krooni ja Liiklusseaduse § 7422 lg 5 alusel võeti temalt ära juhtimisõigus 2 kuuks. Väärteo kirjeldus: Kuldar Kook juhtis 25.10.2008.a kl 22.35 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 123 km/l mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 46 km/h tunnis võrra, sõites kiirusega 141 +- 5 km/h ning rikkus Liikluseeskirja § 124 p 2 nõudeid.

Kuldar Koogi kaitsja advokaat Indrek Sirk esitas otsusele kaebuse. Kaebuse kohaselt ei ole mõõtetulemus usaldusväärne, kuna mõõtja ei kasutanud mõõtetäpsuse nõuetele vastavat mõõtevahendit. Kuna mõõtevahend ei olnud usaldusväärne, on mõõtevahendi näit lubamatu tõend. Tõendi puudumise tõttu ei ole väärtegu tõendatud ja menetlus väärteoasjas tuleb lõpetada väärteotunnuste puudumise tõttu. Alternatiivselt leidis kaebuse esitaja, et Kuldar Koogi suhtes ei ole põhjendatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine, kuna tema töö on igapäevaselt seotud auto juhtimisega ning kiirust ületas ta põhjusel, et jõuda koju haige lapse juurde. Kuldar Kook kohtuistungil andis ütlusi selles, et ta võis küll kiirust ületada, kuid mitte nii palju, kui fikseeriti.

Kohtuväline menetleja vastuses kaebusele palus jätta kaebuse rahuldamata, kuna kaebuse esitaja on rikkumise toime pannud ja mõõtetulemus on usaldusväärne.

Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid ning õiguslikke asjaolusid leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada.

Väärteoasjas on 25.10.2008.a koostatud liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll. Protokolli kohaselt Kuldar Koogi poolt juhitava mootorsõiduki Isuzu D-Max registreerimisnumbriga 480AXX kiiruseks mõõdeti Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 123 km/l sõidusuunaga Tallinna poole 141 km/h, lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 90 km/h, lubatud sõidukiirust ületas 46 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +- 5 km/h, mõõtmisel kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker ATR nr SP 006837, patrullauto seisis mõõtmise ajal.

Majandusja kommunikatsiooniministri 12.12.2006. a määrusega nr 104 kinnitatud „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ Lisade 1 ja 2 p 8.2 kohaselt kuuluvad nimistusse ka kiirusmõõturid liiklusjärelevalveks. Mõõteseaduse § 7 lg 4 kohaselt on keelatud turule lasta, kasutusele võtta või kasutada metroloogilist kontrolli mitteläbinud mõõtevahendit, mis on kantud metroloogilise kontrolli nimistusse. Seega võib kiiruse mõõtmisel kasutada vaid metroloogilise kontrolli läbinud mõõtevahendit. Kiirusemõõteseade Stalker on kasutusele võetud 08.03.1996.a tüübikinnitustunnistuse SA 3- 4/3.38.96 alusel, tüübikinnituse väljastas Eesti Standardiamet. Tüübikinnistuse kehtivusajaks on määratud 10 aastat. Seega kehtis tunnistus kuni 08.03.2006.a ning kiirusemõõtmist 25.10.2008.a teostati kehtiva tüübikinnituseta mõõturiga.

KrMS § 2 p 4 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse allikateks Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid mis on tõusetunud seaduse kohaldamisel. KrMS § 364 lg 1 p 3 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukoht seaduse kohaldamisel kohustuslik Eesti kriminaalmenetluse seadustiku kohaldajatele Kriminaalmenetluse seadustiku § 2 punktis 4 sätestatud juhul. VMS § 2 kohaselt kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-08 väljendatud seisukoha kohaselt kehtiv tüübikinnitustunnistus tagab pädeva otsustuse selle kohta, et vaadeldavat tüüpi mõõtevahend vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning on kasutatav õiguslikult reguleeritud toimingutes, võimaldades taatluskehtivusaja jooksul saada usaldatavaid mõõtetulemusi, taatlusmärgis aga selle, et pädev taatluslabor on kontrollinud konkreetse mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele. Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-11-08 ja 3-1-1-58-08 väljendatud seisukoha kohaselt võib mõõtevahendi kasutamine olla võimalik ka pärast selle tüübikinnitustunnistuse tähtaja lõppemist. Seda aga vaid Mõõteseaduse § 11 lg-s 2 märgitud juhul (st juhul, kui juba kasutusel olev mõõtevahend esitatakse pärast remonti või uuendamist esmataatlusele), ning seejuures peab kasutatav mõõteseade läbima nõuetekohase taatluse ja selle veapiir reaalses kasutuses peab mahtuma kehtestatud veapiiri raamesse.

Majandusja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2006.a määruse nr 104 kinnitatud "Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad" Lisade 1 ja 2 p 8.2 kohaselt liiklusjärelevalveks kasutatavate kiirusmõõturite veapiir on taatlemisel kaudsel meetodil laboritingimustes ±1 km/h või ±1 % (kiirustel üle 100 km/h); vead kasutamisel on lubatud vastavalt mõõtja erialast pädevust tõendavale tunnistusele. AS Metrosert on 16.09.2008.a väljastanud tunnistuse selles, et kiirusmõõturi Stalker ATR nr SP006837 mõõtetulemuse piirvea väärtus taatlusel kaudsel meetodil laboritingimustes on +- 1 km/h või +- 1% kiirusel üle 100 km/h. Eesti Akrediteerimiskeskus on 16.12.2007.a väljastanud Lõuna Politseiprefektuurile erialase pädevuse kinnitamise tunnistuse E132. Kuldar Koogi kiiruseks mõõdeti 141 km/h paigalseisvast patrullautost. Mõõtja erialase pädevuse kinnitamise tunnistuse kohaselt on mõõtmisel paigalseisva kiirusmõõturiga kiirusel 136-179 km/h mõõtevõime 5 km/h, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli on samuti kiiruse mõõtmise laiendmääramatuseks märgitud km/h. Mõõtevahendi tüübikinnitustunnistuse kohaselt on mõõtetulemuse laiendmääramatus Stalkeri kasutamisel s.o liikuva objekti kiiruse hindamisel +- 5 km/h kiirustel alla 100 km/h ja +- 7 km/h kiirustel üle

100 km/h. Seega tegelikkuses ei vastanud kasutatud kiirusmõõtur Stalker esitatud nõuetele, kuna selle mõõtetulemuse laiendmääramatus kiirustel üle 100 km/h oli +- 7km/h.

Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud muuhulgas ka riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel määratakse karistus väärteoasjas.

Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-11-08 asunud seisukohale, et kiirusemõõturi kasutamisel ei või kehtestatud täpsusklassi nõudeid eirata ka juhul, kui mõõturi esmase kasutuselevõtmise ajal oli sellel olemas kehtiv tüübikinnitustunnistus; Seega peavad alates majandusja kommunikatsiooniministri poolt Mõõteseaduse § 7 lg 3 alusel 12. detsembri 2006.a antud määruse nr 104 jõustumisest (23. detsember 2006) eranditult kõik liiklusjärelevalves kiiruse mõõtmiseks kasutatavad seadmed vastama muuhulgas selle määruse Lisa 1 p 8.2 nõuetele mitte üksnes laboritingimustes saadud mõõtetäpsuse, vaid ka reaalse kasutuse mõõtetäpsuse osas.

Kasutatud kiirusemõõtur ei vastanud esitatud täpsusnõuetele ning seega on kiiruse ületamine tuvastatud ebaseaduslikult. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning Kuldar Koogi suhtes väärteomenetlus lõpetada Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p

1 alusel tema teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

VMS § 23 kohaselt tuleb Kuldar Koogi poolt kaitsjale makstud tasu 5664 krooni ja 2076 krooni 80 senti hüvitada Kuldar Koogile riigieelarve vahenditest. Kohus otsus tegemisel juhindub Väärteomenetluse seadustiku §-dest 117 lg 1 p 1 ja lg 2, 121, 122, 123, 124, 126, 128, 129, 130, 131, 132 p 3, 133, 134, 135 lg 1, 2, 4, 5 ja 7.

Haide Rimmel kohtunik