3-17-491/40 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-491

Haldusasi

Orangetime

Event

OÜ

kaebus

riigihangete

vaidlustuskomisjoni 20.02.2017 otsuse nr 18-17/172847 ja

Ettevõtluse Arendamise SA 23.01.2017 otsuse p-de 3-5

tühistamiseks

riigihankes

„Üritusturunduse

teenus“

(viitenumber 172847)

Vaidlustatud lahend

Riigihangete vaidlustuskomisjoni 20.02.2017 otsus nr 18-

17/172847

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Orangetime Event OÜ, volitatud

esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe

Vastustaja (hankija) – Ettevõtluse Arendamise SA, volitatud

esindaja Olavi Malla

Kolmas isik (pakkuja) – ID Production OÜ, volitatud

esindaja vandeadvokaat Martin Lepp

Kolmandad isikud (pakkujad) – ühispakkujad OÜ Jolos ja

Babahh

Productions

OÜ,

volitatud

esindaja

vandeadvokaat Raul Talts

Kolmas isik (pakkuja) – Event Masters OÜ

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Orangetime Event OÜ kaebus rahuldamata.

2. Mõista Orangetime Event OÜ-lt ID Production OÜ kasuks välja menetluskulu 1000

(üks tuhat) eurot ning OÜ Jolos kasuks välja menetluskulu kokku 1115 (üks tuhat üks

sada viisteist) eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

3. Jätta rahuldamata OÜ Jolos ja Babahh Productions OÜ taotlus esialgse õiguskaitse

tühistamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt

24.04.2017 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1).

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

3-17-491

2(14)

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata

lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ettevõtluse Arendamise SA (vastustaja) avaldas 18.05.2016 riigihangete registris avatud

hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Üritusturunduse teenus“ (viitenumber 172847)

hanketeate (HT) ja tegi kättesaadavaks hankedokumendid (HD). Pakkumuste esitamise

tähtpäevaks 26.06.2016 esitasid pakkumused 9 pakkujat.

2. Orangetime Event OÜ (kaebaja) vaidlustas riigihangete vaidlustuskomisjonis (VAKO)

vastustaja 26.10.2016 otsused.

3. VAKO rahuldas 24.11.2016 otsusega nr 229-16/172847 vaidlustuse osaliselt ning

tunnistas kehtetuks vastustaja otsused kaebaja pakkumuse tagasilükkamise kohta; pakkumuste

pingerea kohta vastavalt hindamise tulemustele; Event Masters OÜ, ID Production OÜ ning

ühispakkujate OÜ Jolos ja Babahh Productions OÜ pakkumuste edukaks tunnistamise kohta;

ühispakkujate Kingent Management OÜ, RGB Baltic OÜ ja Musiccase OÜ kvalifitseerimise

kohta ning nende pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta. Põhjendused:

3.1. Hoolimata vastustaja otsuses sisalduvast viitest riigihangete seaduse (RHS) §-le 48 ja

hindamiskomisjoni protokolli mahukast argumentatsioonist seoses kaebaja pakkumuse

maksumusega, on vastustaja lükanud kaebaja pakkumuse tagasi üksnes RHS § 47 lg 2 alusel

ega ole tuginenud RHS §-le 48. VAKO nõustus vastustajaga, et nullhindade pakkumise

eesmärgiks on üldjuhul pakkumuste hindamise kriteeriumidega manipuleerimine, kuid ka

nullhinnaga pakkumuse tagasilükkamine saab toimuda üksnes juhul, kui pakkumus ei vasta

konkreetsetele hanke alusdokumentidele. Kaebaja ei ole jätnud pakkumuse maksumuse vormi

täitmata ega hinda pakkumata, vaid on pakkunud projekti- ja loovjuhtimise tunnihinnaks

0 eurot. Asjas ei ole võimalik kontrollida kaebaja pakutud maksumuse põhjendatust, sest

vastustaja ei lükanud kaebaja pakkumust tagasi põhjendamatult madala maksumuse tõttu.

3.2. Vastustaja ei ole välja arvutanud projekti- ja loovjuhtimise keskmist turuhinda ega

tuvastanud, et kaebaja pakkumuse tunnihinna maksumus on üle 35% madalam riigihankes

esitatud pakkumustes sisalduvate vastavate tunnihindade maksumuste aritmeetilisest

keskmisest (HD p 11.1.7). Sellise pakkumuse tagasilükkamine oleks vastustaja õigus, mitte

kohustus. Tegemist on kaalutlusotsusega.

3.3. Ebaõige on vastustaja seisukoht, et kaebaja pakkumus ei vasta HD p-dele 10.3.1 ja 10.3.2

ega ole seega hinnatav. Olukorras, kus kaebaja on pakkunud projektijuhtimise ja

loovjuhtimise tunnihinnaks 0 eurot, on kaebaja pakkumus ainus, mida saab HD p-des 10.3.1 ja

10.3.2 esitatud väärtuspunktide arvutamise metoodika kohaselt hinnata. Samas ei ole õiglaselt

hinnatavad kõik teised pakkumused, kuna neile tuleks nii projektijuhtimise kui ka

loovjuhtimise tunnihinna kriteeriumi alusel omistada 0 väärtuspunkti. Kuna HD p-des 10.3.1

ja 10.3.2 puuduvad nõuded või tingimused pakkumustele, ei ole kaebaja pakkumuse

tagasilükkamine mittevastavuse tõttu nendele punktidele võimalik. Seega ei ole kaebaja

pakkumuse tagasilükkamine kooskõlas RHS § 47 lg-ga 2 ja vastav otsus tuleb tunnistada

kehtetuks. VAKO möönis, et olukord, kus kõiki teisi pakkumusi peale kaebaja oma oleks

võimalik hinnata üksnes kahe hindamise kriteeriumi (pakkuja asukohamaa mõistes välisriigis

korraldatud üritused ning projektijuhtimise kompetents) alusel, ei ole õiglane ega kooskõlas

HD mõttega. Seda enam, et hindamisprotokolli lisast nähtuvalt on hinnatud 7-st pakkumusest

3-17-491

3(14)

6 saanud viimati nimetatud hindamiskriteeriumide alusel maksimaalsed punktid. Sellises

olukorras ei ole võimalik välja selgitada pingereas 2.-7. pakkumust.

4. Vastustaja otsustas 23.01.2017 otsusega lükata kaebaja pakkumuse tagasi RHS § 47 lg 2

ja § 48 lg 3 alusel hindamiskomisjoni 19.01.2017 protokollis toodud põhjendustel (p 3),

lähtudes hindamisel antud väärtuspunktidest järjestada pakkumused pingereas (p 4) ning

tunnistada edukaks ID Production OÜ, ühispakkujate OÜ Jolos ja Babahh Productions OÜ

ning Event Masters OÜ pakkumused (p 5). Hindamiskomisjoni 19.01.2017 protokollis toodi

kaebaja pakkumuse tagasilükkamise kohta järgmised põhjendused:

4.1. Pakkumus on mittevastav (RHS § 47 lg 2). Kõigis 9 pakkumuses toodud

projektijuhtimise tunnihindade aritmeetiline keskmine on 28,78 eurot ja loovjuhtimise

tunnihindade aritmeetiline keskmine 30,22 eurot. Kaebaja pakkus projektijuhtimise ja

loovjuhtimise tunnihinnaks 0 eurot, seega on tema pakutud tunnihinnad 100% madalamad ja

pakkumus tuleb HD p 11.1.7 alusel tagasi lükata. Vastustaja on lükanud samal põhjusel tagasi

ka ühispakkujate Amazing Productions OÜ ja Eventech OÜ pakkumuse. Kõiki pakkujaid

tuleb kohelda võrdselt.

4.2. Pakkumus ei vasta projektijuhtimis- ja loovjuhtimisteenuste osas HD lisa 3 „Hankijale

teadaolevad raamlepingu tingimused“ p-le 6.6, sest nimetatud teenuste hind ei sisalda kõiki

hüvitisi ja tasusid ega makse (töötasud ja neilt makstavad maksud, käibemaks).

4.3. Kaebaja pakkumus on projekti- ja loovjuhtimisteenuste osas tingimuslik ning seetõttu

vastuolus HD p-ga 6.4.20. Kaebaja põhjendustest on võimalik järeldada, et pakkumus on

tehtud tingimusel, et vastustaja tellib üritusturundusteenust üksnes või valdavas osas nö

täisteenusena. Kaebaja tugineb sellele, et projekti- ja loovjuhtimisteenuste osutamisega seotud

kulusid finantseeritakse agentuuritasudest, mida saadakse alltöövõtjatelt, keda kasutatakse

vastustajale teiste teenuse osutamiseks. Selline eeldus on põhjendamatu, sest vastustajal on

kavas tellida ka ainult projektijuhtumis- või loovjuhtimisteenuseid.

4.4. Ükski kaebaja pakkumuse mittevastavus HD-le ei ole mittesisuline kõrvalekalle.

4.5. Pakkumus on põhjendamatult madal (RHS § 48 lg 3). Kaebaja ei ole esitanud kõiki

vastustaja poolt RHS § 48 lg 1 ja HD p 10.2.3 alusel nõutud selgitusi, sh on jätnud enda

väidetud asjaolud tõendamata. Kaebaja ei ole kummutanud vastustaja seisukohta, et projekti-

ja loovjuhtimisteenuse 0 euro suurused tunnihinnad on põhjendamatult madalad, ega ole

võimaldanud vastustajal veenduda, et kaebaja suudab need kulud muul viisil katta ning et

kõnealuste teenuste osutamine hankelepingute alusel ei ole ohustatud. HD järgi on

subsideerimine keelatud. Kaebaja pakkumus on ilmselgelt majanduslikult ebamõistlik, sest

kaebaja oleks kohustatud osutama sisuliselt piiramatus koguses projektijuhtimis- ja

loovjuhtimisteenuseid kogu raamlepingu kehtivuse (30 kuud) jooksul, saamata selle eest

mistahes tasu. Kaebajal ei olnud alust eeldada, et vastustaja tellib raamlepingu

kehtivusperioodil lisaks projektijuhtimis- ja loovjuhtimisteenustele ka teisi teenuseid. Kaebaja

ei ole ka põhistanud ega tõendanud, et talle oleks garanteeritud raamlepingu kehtivusperioodil

tulu teenuste osutamisest teistele klientidele. Kaebaja 2015. a majandusaasta lõppes

18 808 euro suuruse kahjumiga. Tema vara koosneb majandusaasta aruande kohaselt valdavalt

mh nõuetest. Kaebaja ei ole sisulist majanduslikku analüüsi enne pakkumuse esitamist teinud

ega projektijuhi tulevast töötundide hulka prognoosinud. Eeldus, et projekti- ja

loovjuhtimisteenuste kulud saab kaetud teistelt klientidelt saadud tasude või alltöövõtjatelt

saadud agentuuritasude arvelt, on oletuslik. Pakkumus ei ole tõsiseltvõetav.

4.6. Kaebaja on rikkunud nullhindade pakkumisega ausat konkurentsi. Kaebaja oli ainus, kes

nullhindu pakkus. Raamlepingu üheks oluliseks eesmärgiks on lepingutingimuste p-st 6.1

3-17-491

4(14)

tulenevalt määrata kindlaks projektijuhtimis- ja loovjuhtimisteenuste tunnihinnad, mis

arvestades HD p-s 2.7 loetletud pakkuja võimalikke ülesandeid on vastustaja arvates kõige

selgemini prognoositav üksikute hankelepingutega tellitavate teenuste kulukomponent.

Vastavate tunnihindade olulisust vastustaja jaoks, millest hoolikad pakkujad pidid mõistlikult

aru saama, näitab üheselt nende suhteline osakaal teiste hindamiskriteeriumide suhtes (70%).

Seega ei olnud nullhindade pakkumise eesmärgiks majanduslikult soodsama pakkumuse

esitamine, vaid soov saada pakkumuste hindamisel HD p-des 10.3.1-10.3.2 sisalduvatele

hindamiskriteeriumidele tuginedes ebaproportsionaalne eelis teiste pakkujate ees.

4.7. Kaebaja pakkumus ei ole sisuliselt majanduslikult soodsaim. Olukorras, kus kaebaja

vahendab alltöövõtja teenuseid, jääb teenuse lõppsaajale teadmata ja kontrollimatuks, milline

on alltöövõtja teenuse tegelik hind. On eluliselt usutav, et kaebaja on huvitatud alltöövõtjate

teenuste vahendamisest võimalikult kõrge hinnaga. Kaebajal puudub alltöövõtjatega

agentuuritasude osas kindel kokkulepe ja tasu määraks on erinevatel arvetel 12-57%. Kuigi

kaebaja on nimetanud erinevaid alltöövõtjaid, on ta esitanud kirjaliku kokkuleppe

agentuuritasu kohta vaid ühe alltöövõtja osas. Asjaolu, et teised alltöövõtjad ei soovi

kokkuleppeid avaldada, ei anna alust usaldada kaebaja paljasõnalisi väiteid. Kaebaja

püsialltöövõtjate kinnitused ei tõenda, et nad pakuvad kaebajale teenuseid soodsamatel

tingimustel kui teistele klientidele ja kohustuksid maksma kaebajale agentuuritasusid mingites

konkreetsetes määrades. Kaebaja on kinnitanud, et tema turuosa üritusturundusteenuste

valdkonnas on tunduvalt alla 5%, mistõttu ei ole tal eelduslikult võimalik alltöövõtjatelt

saadavaid teenuseid tellida soodsamalt kui mõnel teisel hankes pakkumuse esitanud ja

suuremat turuosa omaval pakkujal. Dokumendid agentuuritasude osas on vastuolulised ega

kinnita kaebaja väidetava erilise ärimudeli toimimist. Kaebaja 2016. a kasumiaruande kohaselt

on ettevõtte 11 kuu müügitulu üritusturundusest 2 021 071,49 eurot. Samas on 2016. a kohta

esitatud dokumendid, mille kohaselt on agentuuritasusid kokku makstud 18 034,67 eurot

seoses teenuste ostmisega alltöövõtjatelt mahus 69 737,475 eurot. Seega ei ole

agentuuritasude maksmine tavapärane. Puudub alus eeldada kaebaja väite õigsust, et

agentuuritasude maksmise kohta on tema raamatupidamises sadu arveid. Mõistlikult oleks

kaebaja esitanud arved, mis oleksid kajastanud agentuuritasusid suurematelt summadelt ja

nendelt alltöövõtjatelt, keda kaebaja on kavandanud raamlepingu täitmisel kasutada. Kaebaja

põhjendus, et tal puudub soov teenida kasumit, on asjakohatu.

4.8. Vastustaja tellis enne hanke korraldamist OÜ-lt Faktum & Ariko turu-uuringu, mille

tulemuste kohaselt on üritusturundusteenuse osutamisel projektijuhtimisteenuse tunnihind 40-

120 eurot ja loovjuhtimisteenuse tunnihind 45-120 eurot. Seega ei ole nullhinnad adekvaatsed.

4.9. Kaebaja jättis esitamata vastustaja nõutud teabe oma töötajate tööjõukulude kohta. RHS

§ 48 lg-st 3 tuleneva selgituste ja tõendite esitamise kohustuse täitmiseks ei piisa mistahes

sisuga dokumendi esitamisest, vaid see peab olema hankija poolt nõutud sisuga (selgitama ja

tõendama neid asjaolusid, mille selgitamise ja tõendamise vajadust on hankija nõudnud).

Kuna kaebaja jättis mitmetele küsimustele vastamata ega esitanud nõutud tõendeid, on

põhjendatud tema pakkumuse tagasilükkamine ainuüksi RHS § 48 lg 3 ja HD p 11.1.6 alusel.

5. Kaebaja esitas VAKO-le vaidlustuse vastustaja 23.01.2017 otsuse p-de 3-5 peale.

6. VAKO jättis 20.02.2017 otsusega nr 18-17/172847 vaidlustuse rahuldamata.

Põhjendused:

6.1. Vastustaja lükkas kaebaja pakkumuse tagasi nii RHS § 47 lg 2 alusel HD tingimustele

mittevastavuse tõttu kui ka RHS § 48 lg 3 alusel põhjendamatult madala maksumuse tõttu.

Vaidlustuse rahuldamata jätmiseks piisab, kui vastustaja otsus on õiguspärane ühel alusel.

Vastustaja arvates ei vasta kaebaja pakkumus HD p-dele 11.1.7 ja 6.4.20 ning HD lisa 3 p-le

3-17-491

5(14)

6.6. Hankija otsuse õiguspärasuseks piisab, kui pakkumus ei vastanud vähemalt ühele

tingimusele. HD p-st 11.1.7 tuleneb vastustaja õigus lükata pakkumus tagasi, kui

projektijuhtimise ja loovjuhtimise tunnihind on üle 35% madalam riigihankes esitatud

pakkumustes sisalduvate vastavate tunnihindade maksumuste aritmeetilisest keskmisest.

Vastustaja on hindamisprotokollis põhjendanud, et kaebaja pakutud projektijuhtimise ja

loovjuhtimise tunnihinnad on üle 35% madalamad. Kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud. Kui

vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele ei ole tavapärane osutada loov- ja

projektijuhtimise teenust nullhinnaga, mida näitavad teiste pakkujate tunnihinnad, aga ka

MTÜ Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liidu (ETKAL) 08.12.2016 otsus,

milles taunitakse sõnaselgelt riigihankes loovjuhtimise ja projektijuhtimise teenusele

nullhinna pakkumist, siis pidi kaebaja HD p-st 11.1.7 aru saama, et pakkumuses neile

teenusele nullhinna esitamise tagajärg võib olla pakkumuse tagasilükkamine. Kaebaja võttis

teadlikult riski. Kaebaja ei ole HD p 11.1.7 tähtaegselt vaidlustanud.

6.2. Kuna pakkumuse maksumuse põhjendatus ja hinnang pakkuja majanduslikule

suutlikkusele pakutud hinnaga hankelepingut nõuetekohaselt täita ei kuulu hindamisele

pakkumuse vastavuse kontrollimisel RHS § 47 lg 1 alusel, siis kaebaja pakkumuse vastavuse

kontrollimisel HD p 11.1.7 alusel ei pidanud vastustaja asuma kaaluma, kas juhul, kui

projektijuhtimise ja loovjuhtimise tunnihinnad on üle 35% madalamad, on hankelepingu

nõuetekohane täitmine kaebaja poolt võimalik. Vastustaja ei ole seda ka teinud. Vastustaja on

sisuliselt soovinud HD p-ga 11.1.7 välistada üle 35% madalama maksumusega pakkumuste

jõudmise hindamise ja võrdlemise etappi ilma, et tekiks vajadus pakkumuse maksumuse

põhjendatuse kontrollimiseks RHS § 48 alusel. Kuna hankija ei pea isegi RHS § 48 lg 3

kohaldamisel suutma põhjendada, et pakutud hinnaga ei ole hankelepingu täitmine võimalik,

siis ei ole vastustajal sellist kohustust ka HD p 11.1.7 kohaldamisel pakkumuste

tagasilükkamiseks, sh puudub HD-s RHS § 48 lg-tega 1 ja 2 analoogne regulatsioon

põhjenduste küsimiseks esitatud madala tunnihinna selgitamiseks. Seega on vastustaja

diskretsioon HD p 11.1.7 kohaldamiseks redutseeritud nullini ja kaebaja pakkumuse

tagasilükkamise otsuse tegemine oli vastustaja jaoks ainuvõimalik.

6.3. Menetlus- või vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, vastustaja ei ole

teinud. Otsus tugineb HD punktile ja RHS § 47 lg 2 esimesele lausele, on kooskõlas RHS § 3

p-s 3 sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega (samal alusel on tagasi lükatud ka

ühispakkujate Amazing Production OÜ ja Eventech OÜ pakkumus) ning vastustaja ei ole

teinud ilmselt kaalutlusvigu.

6.4. Kuna kaebaja pakkumuse tagasilükkamise otsus on õiguspärane, puudub kaebajal

võimalus jõuda hankelepingu sõlmimiseni vastustajaga, mistõttu ei saa tema õigusi rikkuda

vastustaja otsused pakkumuste pingerea kohta ja kolmandate isikute pakkumuste edukaks

tunnistamise kohta.

7. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 20.02.2017 otsuse ning

vastustaja 23.01.2017 otsuse p-de 3-5 tühistamiseks. Põhjendused:

7.1. Pakkumuse tagasilükkamine HD p 11.1.7 alusel oli vastustaja õigus, mitte kohustus ja

tegemist oli kaalutlusotsusega. Sama leidis VAKO 24.11.2016 otsuses, mis on vastustajale

siduv ja täitmiseks kohustuslik (RHS § 127 lg 5, Riigikohtu 28.02.2014 otsus haldusasjas nr

3-3-1-3-14). Seejuures ei piisa vaid sellest, kui pakkumuse maksumus on üle 35% madalam

riigihankes esitatud pakkumustes sisalduvate vastavate tunnihindade aritmeetilisest

keskmisest. See asjaolu on HD p 11.1.7 kohaldamise eeldus. Lisaks peab esinema ka mingi

sisuline põhjus, mille tõttu hankija otsustab kaalumise tulemusena pakkumuse tagasi lükata.

HT-st ega HD-st ei tulnud keeldu pakkuda loovjuhtimise ja projektijuhtimise teenuste

3-17-491

6(14)

tunnihinnaks 0 eurot. Seega puudus vastustajal kohustus pakkumus tagasi lükata. Kaebaja ei

pidanud arvestama asjaoluga, et nullhindade pakkumine toob automaatselt kaasa pakkumuse

tagasilükkamise. HD p 11.1.7 ei kuulu HD 6. peatüki alla, mis loetleb nõuded pakkumisele.

Viide ETKAL aukohtu 08.12.2016 otsusele ei ole asjakohane, sest vastustaja ei ole sellele

tegemisel tuginenud. ETKAL aukohtu otsus ei ole RHS § 3 lg 2 p 1 kohaseks aluseks pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamiseks. Vastustaja kaalutlusõigus ei olnud redutseeritud nullini.

Kaebaja pakkumuse tagasilükkamiseks tulnuks teha motiveeritud kaalutlusotsus, mida ei

tehtud. Vastustaja on teinud kaalumisvea. Asjakohane ei ole, et vastustaja on lükanud samal

alusel tagasi ka ühispakkujate Amazing Production OÜ ja Eventech OÜ pakkumuse.

Loovjuhtimise ja projektijuhtimise teenuste mahtusid ei ole kindlaks määratud, samuti ei ole

defineeritud, mida mõisted „loovjuhtimise teenus“ ja „projektijuhtimise teenus“ tähendavad,

seega ei ole kaebaja pakutud teenuste tunnitasu põhjal võimalik nende majanduslikku

põhjendatust ja piisavust või põhjendamatult madalat maksmust hinnata ja puudus sisuline

põhjus kaebaja pakkumuse tagasilükkamiseks HD p 11.1.7 alusel. Ebaõige on seisukoht, et

HD p 11.1.7 eesmärgiks oli välistada üle 35% madalama maksumusega pakkumuste jõudmine

hindamise ja võrdlemise etappi. Vastustaja ei lükanud kaebaja pakkumust esimesel korral

tagasi sellel alusel.

7.2. HT-st ega HD-st ei tulene, et loovjuhtimise ja projektijuhtimise teenustega seotud kulusid

ei või kanda muudes allikatest saadavate vahendite arvelt. Ristsubsideerimine ei olnud

keelatud. Kaebaja on selgitanud, et kasutatav eriline ärimudel võimaldab tal osutada loov- ja

projektijuhtimise teenuseid nullhinnaga. Vastustajale on siduv VAKO 24.11.2016 otsuses

toodud seisukoht, et kaebaja pakkumust on võimalik HD-s sätestatud hindamiskriteeriumide

järgi hinnata ja kaebaja saaks HD p-des 10.3.1 ja 10.3.2 esitatud väärtuspunktide arvutamise

metoodika järgi maksimaalse arvu punkte. Ka VAKO leidis viidatud otsuses, et nullhindadega

pakkumuse tegemine ei ole keelatud. Ekslik on vastustaja seisukoht, et kaebaja pakkumuse

vastavaks tunnistamisega ei ole võimalik hanke eesmärki saavutada. Vastasel korral on

hankijal võimalik tunnistada hankemenetlus kehtetuks.

7.3. Vastustaja on õigusvastaselt tuletanud raamlepingu sätteid meelevaldselt tõlgendades

nõuded, millele kaebaja pakkumus ei vastanud. Raamlepingu p 6.6 sisuks on tegelikult

kokkulepe, et lepingu hind on pooltele siduv ja lepinguga kokku leppimata tasusid või hüvitisi

nõuda ei või. Sellest sättest ei tulene, et pakkumuses ei või esitada nullhindu. Nõuded

pakkumusele peavad olema sätestatud sõnaselgelt HT-s või HD-s. Kui pakkuja pakkumus

tunnistatakse edukaks, on pakkuja kohustatud vastavalt raamlepingu p-le 6.6 osutama

teenuseid lepingu hinnaga ka juhul, kui teenuse osutamisega kaasnevad kulud, mida lepingu

hind ei kata. Kaebaja kavatseb katta projekti- ja loovjuhtimise teenuste kulusid muude

tuluallikate või oma kasumi arvelt. Vastustajal ei ole ka mistahes muu hankelepingu täitmisel

võimalik kontrollida, milline on alltöövõtja teenuse tegelik hind.

7.4. Kaebaja pakkumus ei ole tingimuslik ja kaebaja ei ole sidunud pakkumust muude

tingimustega, mis ei tulene HD-st. Kaebaja ei ole väitnud, et eeldab, et vastustaja tellib

teenuseid ainult nn täisteenusena. Kaebaja pakkumus vastab HD p-le 6.4.20.

7.5. Kaebaja pakkumuse tagasilükkamine RHS § 48 lg 3 alusel ei ole õiguspärane. Vastustaja

leidis ebaõigesti, et kaebaja pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega. RHS § 48

lg-st 1 nähtuvalt võrreldakse pakkumuse maksumust hankelepingu eeldatava maksumusega.

Pakkumuse võib tagasi lükata, kui hankija leiab ka pärast pakkujalt kirjaliku selgituse

nõudmist, et pakkumus on põhjendamatult madal või kui pakkuja ei esita nõutud selgitust.

Kaebaja esitas vastustajale nõutud selgituse. Vastustaja ei ole võrrelnud kaebaja pakkumuse

maksumust hankelepingu eeldatava maksumusega. Vastustaja on lähtunud asjakohatutest

põhjendustest, mis RHS § 48 lg 3 kohaldamise aluseks olla ei saa. Alusetu on vastustaja

3-17-491

7(14)

kahtlus kaebaja võimekuses osutada loov- ja projektijuhtimise teenuseid pakkumuses pakutud

nullhinnaga. Vastustaja on kohelnud kaebajat ebavõrdselt, nõudes tõenditena kirjalikke

kokkuleppeid koostööpartneritega, samas arvestanud ühispakkujate Kingent Management OÜ

ja RGB Baltic OÜ ning Musiccase OÜ puhul ka arvetega, mis väidetavalt tõendavad lepingu

olemasolu. RHS ei anna hankijale õigust nõuda sõlmitud lepingute esitamist.

7.6. Vastustaja on ise kaebaja küsimusele 23.05.2016 vastates selgitanud, et loovjuhtimise ja

projektijuhtimise tunde ei ole ette teada, kuid arvestada saab sellega, et ei tellita üksnes neid

teenuseid, vaid raamlepingu maksimaalne maht kokku 900 000 eurot sisaldab nii

loovjuhtimise ja projektijuhtimise tunde kui ka reaalselt ürituste läbiviimist (st ka teisi

üritusturunduse teenuseid). Ei ole eluliselt usutav, et vastustaja tellib kogu raamlepingu

rahalises mahus üksnes loov- ja projektijuhtimise teenuseid. Hanke eesmärgiks ei olnud

raamlepingu sõlmimine üksnes nende teenuste tellimiseks (vt HD p-d 2.6, 2.7, 2.8, lisa 2).

Praktikas moodustavad loov- ja projektijuhtimisteenused üritusega seotud teenustest üldjuhul

kokku maksimaalselt kuni 15%, kusjuures üritustega seotud teenuseid on võimalik pakkuda

selliselt, et loov- ja projektijuhtimisteenuste eest tasu ei küsita.

7.7. Asjakohane ei ole võrdlus uuringu tulemustega. Ei ole ka täpselt teada, milline olid

küsimuste täpne sõnastus ja saadud vastuste täpne sisu. Turu-uuring on indikatsioon, mis ei

väljenda tegelikku olukorda konkreetselt pakkumuste hindamise hetke seisuga ega peegelda

konkreetse hankemenetluse situatsiooni. Küsitluse puhul uuriti, millised on projektijuhtimise

ja ideelahenduste loomise (mitte loovjuhtimise) teenuste hinnad, mitte aga seda, millised

oleksid need hinnad juhul, kui tellitakse ka muid üritusturunduse teenuseid. Juhul, kui seda

oleks tehtud, olnuks saadud vastused erinevad. Kui vastustaja oleks uurinud, kas ja kui palju

tehakse projektijuhtimise ja loovjuhtimise teenuste projekte maksumusega 0 eurot, oleks

vastustaja saanud ka teabe, mis seda kinnitanuks. Uuringu tulemus ei saa olla usaldusväärne,

sest osa vastustest on jäetud arvesse võtmata. Turu-uuringu tulemusena selgus, et viidatud

teenuste keskmised maksumused on kordades kõrgemad edukaks tunnistatud pakkumuste

tunnitasu maksumustest, mistõttu on küsitav, kas ja milliste kriteeriumide järgi on vastustaja

pakkumuste maksumuste majanduslikku põhjendatust hinnanud. Ka uuringu lõpus on

otsesõnu öeldud, et tegelikud hinnad sõltuvad projekti mahust, keerukusest, kaasatavate

inimeste kvalifikatsioonist ja firma olemasolevate tööde portfellist. 900 000 euro suurune

lepingumaht on turu käibeid arvestades suur maht ja selle puhul ei ole tunnihindade alusel

arveldamine tavapraktika.

7.8. Kaebaja palus lugeda kaebuse põhjendusteks on 21.09.2016 ja 15.12.2016 vastustajale

esitatud vastuste põhjendused ja selgitused, mis sisaldavad mh kaebaja ärisaladust.

7.9. Vastustajal puudus alus nõuda kaebajalt üksikasjalikku isikustatud teavet ja tõendeid

töötajate kohta. Sellise teabe avaldamisega kaasnev eraelu puutumatuse riive on

ebaproportsionaalne. Töötajate keskmise töötasu suuruse on kaebaja vastustajale avaldanud.

Samuti on kaebaja esitanud piisavalt tõendeid, sh nende koostööpartneritega sõlmitud

kirjalikke

kokkuleppeid,

kes

on

kokkuleppe

avaldamisega

nõustunud.

Ülejäänud

koostööpartneritelt kaebaja sellist nõusolekut ärisaladuse avaldamiseks ei saanud.

Koostööpartnerite kinnitused kinnitavad kokkulepete olemasolu, mis võimaldavad kaebajal

saada agentuuritasusid ja alltöövõtjatelt teenuseid soodsamatel tingimustel. Seega on kaebajal

võimalik hankelepingute täitmisel kohaldada erilist ärimudelit.

7.10. Kaebaja on esitanud oma pakkumuse kindla sooviga ja otsese kavatsusega sõlmida

raamleping, kusjuures ei ole pakkumus mingil viisil tingimuslik ega mittesiduv. Kaebaja ei ole

esitanud nullhindu eesmärgiga pakkumuste hindamise kriteeriumidega manipuleerida.

Hindamiskriteeriume oli 3 ja kaebajale ei olnud pakkumuse tegemisel teada, et teised

3-17-491

8(14)

pakkujad ei paku loov- ja projektijuhtimise teenuste tunnitasuna 0 eurot ning et ülejäänud

pakkujatele määratakse kolmanda hindamiskriteeriumi alusel võrdne arv punkte. Meelevaldne

on väide, et kaebaja eesmärgiks oli eelise saamine teiste pakkujate ees ja ausa konkurentsi

moonutamine. Kaebajal on võimekus hankelepinguid üritusturundusteenuste osutamiseks täita

ja seda ka juhul, kui vastustaja ei telli kaebajalt teisi teenuseid. Kaebaja katab kulud paljudest

tuluallikatest saadavatest vahenditest, samuti vajadusel seni jaotamata kasumi arvelt. Kaebajal

on huvi olla vastustaja kui nii Eestis kui välisriikides tuntud riigiga seotud asutusega

raamlepingusuhtes, et kaebaja saaks seda turunduslikel eesmärkidel oma referentsides

kajastada. Kaebaja majanduslik seisund võimaldab selliseid kulusid kanda ilma

märkimisväärse mõjuta tema majandustegevusele. Kaebaja iga-aastane käive on üle 2 miljoni

euro, mis tähendab, et vastustaja poolt hanke alusel 3 aasta jooksu eeldatavasti 900 000 euro

eest teenuste tellimisel moodustub keskmine üheaastane teenuste summa 300 000 eurot

kaebaja aastakäibest ca 15%.

7.11. Kuna HD-s ega selle lisades ei ole sätestatud ülesannete täitmiseks kuluvate tundide

arvu (teenuse ajalist mahtu), siis on igal lepingupartneril võimalik tundide arv nimetada oma

äranägemise järgi. Seetõttu ei saa vastustaja kulusid prognoosida lähtuvalt teenuse osutamise

tundide arvust. Hankelepingud sõlmitakse konkreetsete üritusturundusteenuste osutamiseks ja

vastustajal puudub võimalus raamlepingu osalisele ette määrata, kui mitme töötunniga peab

töö tehtud saama. Kui sõlmitakse hankelepingud maksumusega alla 40 000 euro (pingereas

esimese pakkujaga), siis ei ole vastustajal võimalik teiste pakkujate pakkumusi kaasata ja ta

peab igal juhul leppima selle loov- ja projektijuhtimise tundide arvuga, mille pingereas

esimene pakkuja määrab.

7.12. Kaebaja vaidles vastu kolmanda isiku taotlusele tühistada kohaldatud esialgne

õiguskaitse. Kaebuse perspektiivid selguvad lõplikult alles kohtulahendi jõustumisel.

7.13. Kolmandate isikute menetluskulud ei ole terves ulatuses põhjendatud ega vajalikud.

Kolmandatel isikutel oli õigus, mitte kohustus oma seisukohti avaldada. Korratud on

vastustaja esitatud seisukohti. Kolmanda isiku määruskaebuse menetlusega seotud

menetluskulusid ei saa mõista välja kaebajalt. Tähelepanuta tuleb jätta ID Production

06.04.2017 täiendavad menetluskuludokumendid, sest need on esitatud hilinemisega.

8. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja kordas hindamisprotokollis ja

VAKO otsuses toodud põhjendusi, lisades täiendavalt:

8.1. Lähtuda tuleb HD p 11.1.7 eesmärgist, mitte sõnastusest. VAKO on eesmärgi õigesti

välja toonud. HD p 11.1.7 kohaldamisel oli vastustaja diskretsioon redutseeritud nullini ja

kaebaja pakkumuse tagasilükkamine oli vastustaja jaoks ainuvõimalik otsus. Vastustaja on

teostanud kaalutlusõigust võimalikus ulatuses. Kaalutlusotsuse kontroll on piiratud. Kaebaja

pidi arvestama riskiga, et nullhinnaga pakkumus võidakse tagasi lükata. Samuti pidi ta olema

teadlik, et nullhinna esitamine on hindamise tulemustega manipuleerimine. Kaebaja lihtsalt

venitab vastustaja võimalust hakata õiguspäraselt üritusturundusteenuseid tellima ja üritusi

korraldama.

8.2. RHS § 48 lg-s 1 sätestatud kontrolli alustamisel on hankijal avar kaalutlusruum ja

välistatud ei ole põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kindlakstegemisel lisaks

hankelepingu eeldatavale maksumusele pakkumuse maksumuse võrdlemine ka teiste

asjakohaste näitajatega, nt teiste pakkumuste maksumustega või varasemalt sõlmitud sarnaste

hankelepingute maksumustega. Vastustaja on hankelepingu eeldatava maksumuse määranud

turu-uuringu alusel.

3-17-491

9(14)

8.3. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid. Leping OÜ-ga Space Productions ei ole piisav, sest

tegemist on seotud ettevõtetega ühise osaniku Kristjan Vosman kaudu, kel on tõenäoliselt

ühised majanduslikud huvid. Esitatud üks leping ei anna alust üldistusteks turul tegelikult

tavapäraselt sõlmitavatest tehingutest või teiste äriühingute tõendatud tahteavaldustest

selliseid kokkuleppeid sõlmida.

8.4. Loovjuhtimise ja projektijuhtimise tunnihind ei peagi olema antud hetkel käsitletav kõige

paremini

määratava

kulukomponendina.

Kahtlemata

on

tegemist

ühe

olulisema

kulukomponendiga. Fakt on see, et hinnata seda tuleb. Kaebaja ei ole HD vaidlustanud.

8.5. Vastustaja on sätestanud HD p-des 1.1.2.1 ja 1.1.2.2 võimaluse alltöövõtjate teenuse

tegeliku hinna kontrollimiseks.

8.6. Kaebaja on mitmes kohas väitnud, et eeldab, et vastustaja tellib hankelepinguga lisaks ka

muid teenuseid.

8.7. Kaebaja menetluskulude väljamõistmine terves ulatuses ei ole mõistlik, sest

menetlusdokumendid on ülepaisutatud, korrates vaidlustusmenetluses esitatud seisukohti.

Põhjendatud õigusabikuluks võib lugeda 1200 eurot. Vaidlustusmenetluses kantud

õigusabikulusid kohtumenetluses välja mõista ei saa. Kolmandate isikute menetluskulud

tuleks jätta vastustajalt välja mõistmata või vähendada neid poole võrra. Vastustajalt tuleb

jätta välja mõistmata kolmandate isikute määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud.

Vastustaja ei vaidlustanud halduskohtu esialgse õiguskaitse määrust ja leppis raamlepingu

sõlmimise keeluga.

9. Kolmas isik ID Production OÜ palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

9.1. Kaebaja pakkumus ei vastanud HD p-le 11.1.7 ja selle tagasilükkamine oli õiguspärane.

Nimetatud HD punkti ei ole vaidlustatud, see on kehtiv ja kuulub järgimisele. Vastustajal ei

olnud HD p 11.1.7 kohaste eelduste täidetuse korral lisaks vaja eraldi kaaluda ega põhjendada,

kas kaebaja poolt on hankelepingu täitmine võimalik. HD punkti tõlgendades on selgesti

tuvastatav selle eesmärk. Kuna tegemist oli RHS § 47 lg 1 alusel pakkumuste vastavuse

kontrollimise faasiga, ei tulnud vastustajal hinnata pakkuja majanduslikku suutlikkust

hankelepingut täita. Mingeid muid põhjendusi peale HD p-s 11.1.7 nimetatu ei pidanud

pakkumuse tagasilükkamiseks olema. Vastustaja on samal alusel lükanud tagasi ka

ühispakkujate Amazing Productions OÜ ja Eventech OÜ pakkumused. Ei ole usutav, et

kaebaja võinuks mõista HD p 11.1.7 teisiti. Vastustaja on põhimõtteliselt esitanud

lisaselgituse, miks oli kaebaja pakkumuse tagasilükkamine vajalik – kaebaja pakkumuse

tunnihinnad ei olnud lihtsalt 35%, vaid 100% madalamad. HD p 11.1.7 sõnastusest on

arusaadav, et tegemist on pakkumusele esitatud tingimusega, seega peab seda lugema RHS

§ 47 lg 2 reguleerimisalasse kuuluvaks olenemata selle paiknemisest HD-s. Ükski pakkuja ei

ole senini väitnud, et ta ei saanud aru, et HD p-st 11.1.7 tulenevad tingimused, millele

pakkumus peab vastama. Ükski pakkuja ei esitanud vastustajale seonduvalt selle punkti

rakendamisega ja mõjuga küsimusi. Seega on vastav punkt kõigile üheselt arusaadav.

9.2. Kaebaja pakkumus ei vasta ka HD lisa 3 p-le 6.6.

9.3. Õige on vastustaja seisukoht, et kaebaja pakkumus on sisuliselt tingimuslik, sest tugineb

eeldusele, et vastustaja tellib üritusturundusteenust üksnes või valdavas osas nö täisteenusena.

Kaebaja on seda seisukohta vastustajale korduvalt kinnitanud. Vastustajal on raamlepingu

kohaselt õigus tellida ka üksnes projekti- või loovjuhtimise teenust.

9.4. Kaebaja pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega. RHS § 48 lg 3 rakendamine

ei eelda, et hankija peaks suutma tõendada, et pakutud hinnaga ei ole hankelepingu täitmine

3-17-491

10(14)

objektiivselt võimalik, vaid hankija peab üksnes põhjendama, miks ta peab esitatud

pakkumuse maksumust põhjendamatult madalaks ja miks pakkuja täiendavad selgitused ei ole

piisavad, et õigustada tema pakkumuse madalat maksumust. Nullhindade pakkumise tõttu

tekkis vastustajal õigustatult kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas. Kaebaja

arvamus, et vastustajal ei ole õigus nõuda temalt tõendeid, on ebaõige ja vastuolus

kohtupraktikaga (Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-95, p 22).

Hindamisprotokollist nähtuvalt ei vastanud kaebaja mitmetele vastustaja küsimustele ja jättis

suure hulga väidetest tõendamata. Seega võttis ta riski, et tema selgitused ei kummuta

vastustajal tekkinud kahtlusi tema pakkumuse tõsiseltvõetavuse osas. Vastustaja analüüsis

ammendavalt kõiki kaebaja selgitusi ja tõendeid ning jõudis õiguspärasele järeldusele, et

tegemist on põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Kaebaja selgitused seoses

nn erilise ärimudeliga ei ole veenvad ja on selgelt tuvastatav, et kaebaja ei ole sisuliselt

analüüsinud, kas tema nn eriline ärimudel reaalselt töötaks. Hankijal on ulatuslik

kaalutlusõigus asjaolude osas, mida võtta arvesse pakkumuste maksumuse põhjendatuse

kontrollimisel. Antud juhul pole põhjust väita, et vastustaja oleks rikkunud kaebaja suhtes

kaalutlusreegleid.

9.5. Vastavalt kohtupraktikale (Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2015 otsus haldusasjas nr

3-15-95,

p

18)

võib

hankija

põhjendamatult

madala

maksumusega

pakkumuse

kindlakstegemiseks lisaks hankelepingu eeldatavale maksumusele võrrelda pakkumust ka

teiste asjakohaste näitajatega. Seega ei ole eeldatava maksumuse määramine üldse olulise

tähtsusega. Teiseks on pakkumuse maksumuse võrdlemine hankija määratud hankelepingu

eeldatava maksumusega või muude asjakohaste näitajatega oluline üksnes RHS § 48 lg 1

alusel kontrollimenetluse läbiviimise vajaduse üle otsustamisel, mitte põhjendamatult madala

maksumuse kahtlusega pakkumuse sisulise põhjendatuse hindamisel ning pakkumuse

tagasilükkamisel RHS § 48 lg 3 alusel. Pakkumuse tagasilükkamise aluseks ei ole mitte selle

erinevus hankelepingu eeldatavast maksumusest, vaid kõrvaldamata jäänud kahtlus, et

pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal (Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2016 otsus

haldusasjas nr 3-16-787, p 16). Kui pakkumuses soovitakse pakkuda teatud olulise mahuga

teenuseid nullhinnaga, siis toob selline olukord automaatselt kaasa kohustuse RHS § 48 lg 3

kohane kontrollimenetlus algatada. Vastustaja siiski määratles riigihanke eeldatava

maksumuse, tellides enne hanke korraldamist turu-uuringu, millega tuvastati projekti- ja

loovjuhtimisteenuse tavapärased turuhinnad. RHS ei nõua eeldatava maksumuse HD-s

sätestamist.

10. Kolmandad isikud OÜ Jolos ja Babahh Productions OÜ palusid jätta kaebuse

rahuldamata, samuti tühistada halduskohtu 06.03.2017 määrusega kohaldatud esialgse

õiguskaitse ja tunnistada kohtuotsuse esialgse õiguskaitse tühistamise osas viivitamata

täidetavaks. Kolmandad isikud toetasid vastustaja ja ID Production OÜ põhjendusi, lisades

täiendavalt:

10.1. Pakkumuste tagasilükkamise alused on ühtse loeteluna ette nähtud HD p-s 11. Selles

toodud kõrvaldamise alused on ühtlasi käsitletavad ka pakkumusele esitatavate nõuetena, sest

kui esineb pakkumuse tagasilükkamise alus, siis ei ole võimalik jaatada pakkumuse vastamist

nõuetele. HD p-s 11.1.7 toodud pakkumuse tagasilükkamise alus on eraldiseisev HD p-st

11.1.6 ja RHS §-st 48. Selles punktis on hankija teavitanud pakkujaid oma seisukohast, et

rohkem kui 35% turuhinnast madalamad pakkumused on hankija arvates sellised, millised ta

võib tagasi lükata sõltumata pakkuja võimalikust suutlikkusest selle hinnaga teenuseid

osutada. Hankija on selle punktiga soovinud kehtestada endale võimaluse pakkumus tagasi

lükata ilma vajaduseta asuda analüüsima pakkuja väidetavat suutlikkust teenust antud hinnaga

osutada. Selline järeldus on igati loogiline arvestades, et vastustaja oli enne hanke

väljakuulutamist viinud läbi turu-uuringu ja tuvastanud antud valdkonnas kehtiva

3-17-491

11(14)

tunnihindade ligikaudse vahemiku ja olles eelnevalt (vastustaja on üritusturundusteenust

tellinud aastaid) teadlik teenuste hinnastamise alustest, pidas 35% keskmisest tunnihinnast

madalamat pakkumust selliseks, mis ei võimalda tagada parimat kvaliteeti.

10.2. Kui kohus jätab kaebuse rahuldamata, langeb ära esialgse õiguskaitse kohaldamise

peamine alus – kaebuse eduväljavaated. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on jätkuv

vajadus, saab kaebaja esitada vastava taotluse ringkonnakohtule.

11. Kolmas isik Event Masters OÜ ei ole kaebuse kohta seisukohta avaldanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja pakkumuse maksumus on

põhjendamatult madal, mistõttu oli selle tagasilükkamine põhjendatud. Vaatamata sellele, et

HD ei keela esitada nullhindu ega kasutada (rist)subsideerimist, peab pakkuja suutma kahtluse

korral oma pakkumuse maksumust põhjendada ja tõendada. Selle kohustuse täitmata jätmisel

on vastustajal õigus RHS § 48 lg 3 alusel pakkumus tagasi lükata.

13. HD p 2.1 järgi on riigihanke eesmärgiks leida üritusturundusagentuur, kes viib läbi EAS

poolt korraldatud/kaaskorraldatud üritusi ja üritusel osalemist vastavalt vajadusele nii Eestis

kui ka mujal riikides. HD p 2.6 järgi ei ole raamlepingu perioodil teostatavad tegevused HD-

ga üksikasjalikult ette antud, vaid need töötatakse välja hankija ja eduka pakkumuse esitanud

pakkujaga koostöös jooksvalt raamlepingu perioodi vältel. HD p 2.7 nimetab mitmeid (17)

üritusturundusagentuuri ülesandeid. Hankelepingu näitlik tehniline kirjeldus on toodud HD

lisas 2 “HD lisa 2 – Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus. Näide”.

Hankemenetluses 23.05.2016 esitatud küsimusele “Kas olete ette näinud orienteeruva

indikatiivse hulga loovtöö ja projektijuhtimise tunde, mida sõlmitava raamlepingu teostamisel

osta kavatsete?” on hankija vastanud järgmiselt: “Ei ole kahjuks ette teada, kuna hankeleping

on 30 kuuks ning kõik üritused ei ole täpselt teada. Saab arvestada sellega, et raamlepingu

maksimaalne rahaline maht kokku on 900 000 (üheksasada tuhat) eurot, mis sisaldab nii

loovjuhi- kui ka projektijuhtimise tunde kui ka reaalselt ürituste läbiviimist.”.

HD lisa 1 vorm II “Pakkumuse maksumuse vormi näidis” järgi soovitakse pakkujalt saada

teavet vaid projektijuhtimise tunnihinna ja loovjuhtimise tunnihinna kohta.

HD p 10.2 järgi on hindamiskriteeriume neli ja nende suhtelised osakaalud väärtuspunktides

on järgmised: a) projektijuhtimise tunnihind – 35; b) loovjuhtimise tunnihind – 35; c) pakkuja

asukohamaa mõistes välisriigis korraldatud üritused – 10; d) projektijuhi kompetents – 20.

14. Kuigi raamlepingu rahalise mahu sisse peavad mahtuma nii loov- ja projektijuhtimise

kulud kui ka muud ürituste läbiviimiseks vajalikud kulud (nt turvateenus, toitlustus, tehnika

jms), on vastustaja ilmselgelt soovinud praeguse hanke raames leida teenuseosutajat, kes

ürituste läbiviimist koordineeriks ja korraldaks. Projekti- ja loovjuhtimise teenused on

praeguse hanke raames kõige olulisemad teenused, sest nendest sõltub hanke eesmärgi

saavutamine – ürituste läbiviimine. Pakkumust küsiti ainult projektijuhtimise ja loovjuhtimise

hindade kohta ja tegemist on ka olulist kaalu omavate hindamiskriteeriumidega. Hanke

eesmärgist võib näha, et eduka pakkuja ülesandeks ei ole vaid ürituste täiemahuline

korraldamine, vaid ka kaaskorraldamine (nt koostöös teise asutusega). Seega ei saa välistada,

et vastustaja vajab konkreetse ürituse korraldamise osas edukalt pakkujalt vaid loov- ja

projektijuhtimise teenust ilma muude teenusteta ja sellist vastustaja soovi ei saa käsitleda

pahatahtliku käitumisena, nagu kaebaja on leidnud. Hankija enda määrata on, millist teenust ta

vajab ja hankida soovib.

3-17-491

12(14)

15. Kaebaja on pakkunud loov- ja projektijuhtimise tunnihindadeks 0 eurot ning põhjendanud

sellist hinda oma erilise ärimudeliga. Nimel plaanib kaebaja saada tulu ürituste korraldamisel

kasutatavate alltöövõtjate agentuuritasudest. Samuti viitab kaebaja teistelt klientidelt

saadavatele tasudele ja omavahendite kasutamise võimalusele.

16. Olukorras, kus vastustaja tellib edukalt pakkujalt vaid loov- ja/või projektijuhtimise

teenust (vastustaja on sellisele võimalusele viidanud mh hankemenetluse raames kaebajalt

selgitusi küsides), puudub kaebajal tema pakkumuse edukaks tunnistamise korral võimalus

kanda sellega seotud kulusid alltöövõtjate agentuuritasude arvelt. Kaebajal puuduks sellisel

juhul võimalus hankelepingu täitmise eest hankijalt üldse mingit tasu saada. Vaieldamatult

kaasnevad aga ka sellise hankelepingu täitmisega kulud (sh tööjõukulud). Seega ei kataks

kaebaja pakutav hind teenuse osutamisega seotud otseseid kulusid, rääkimata kasumi

teenimisest.

17. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 16.06.2016 otsuses haldusasjas nr 3-16-559 (p 15), et

kohtupraktikas on rõhutatud, et pakkumuse põhjendamatult madal maksumus tähendab

sisuliselt ebaõiglaselt madala hinna pakkumist, mis moonutaks ettevõtjate vahelist konkurentsi

ja oleks sellest tulenevalt vastuolus riigihanke üldpõhimõtetega (nt Tallinna Ringkonnakohtu

22.04.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-127, p 16). Hankelepingu nõuetekohase täitmise riski

hindamisel saab võtta arvesse üksnes konkreetse pakkumuse tingimusi ja hankelepingu

täitmisega seonduvaid asjaolusid ning aktsepteerida ei tohiks sellist pakkumust, mille

tegemisel on pakkuja (nt turuosa hõivamiseks) algusest peale kavandanud hankelepingu

täitmisega otseselt seonduvate kulutuste katmist konkreetse hankelepingu välistest tuludest.

Sellele viitab kaudselt ka asjaolu, et RHS § 48 lg-s 2 toodud loetelus seonduvad kõik

pakkumuse madalat maksumust õigustavad näited konkreetse hankelepingu täitmisega, mitte

aga pakkuja üldise finantsvõimekuse vms asjaoludega. Lähenemist, et pakkumuse maksumus

peab igal juhul katma vähemalt hankelepingu täitmisega seonduvad otsesed kulud, on toetatud

ka õiguskirjanduses, rõhutades samuti, et teadvalt kahjumlike nö alapakkumuste lubamine

moonutataks ettevõtjate vahelist konkurentsi (nt T. Väljaots. Põhjendamatult madalad

pakkumused riigihankeõiguses – Juridica 9/2013, lk 652-653; D. Minumets, P. Kulm.

Riigihangete õigus. Tallinn, 2014, lk 412-413; K. Matteus. Põhjendamatult madala

maksumusega pakkumus. Kohtupraktika analüüs – Juridica 1/2016, lk 38-39).

18. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud vastustaja seisukoht, et kaebaja pakkumus on

põhjendamatult madala hinnaga, sest ei kata isegi lepingu täitmisega seotud otseseid kulusid.

Kaebaja viited teiselt klientidelt saadavatele tuludele ei ole asjakohased ning nendega ei saa

pakkumuse esitamisel arvestada. Samuti ei õigusta kaebaja pakkumuse madalat hinda kaebaja

võimalus katta lepingu täitmisega seotud otsesed kulud omavahendite arvelt. Kuna pole ette

teada, kui palju vajab vastustaja ainult loov- ja/või projektijuhtimise teenust ning kui palju

ürituse korraldamise nö täisteenust, siis ei saa kaebaja eeldada, et saab kõik hankelepingute

täitmisega seotud kulud katta alltöövõtjate makstavate agentuuritasude arvelt.

19. Asjakohatu on kaebaja etteheide, et vastustaja ei ole määranud kindlaks eeldatavat loov-

ja projektijuhtimise tundide arvu. Üritusturundusteenuste turul tegutseva ettevõtjana on

kaebaja kursis loov- ja projektijuhtimise teenuse keskmiste hindadega, samuti oskab ta

arvutada enda pakutava teenuse omahinda. Seega peab kaebaja oskama välja tuua enda

pakutava loov- ja projektijuhtimise hinna ka ilma, et teaks täpsemalt tellitava loov- ja

projektijuhtimise tunde.

20. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vastustajal ei ole õigust nõuda pakkujalt pakkumuse

maksumuse põhjendatuse kohta tõendeid. RHS § 48 lg 3 viitab otsesõnu pakkuja selgituste ja

tõendite hindamisele. Ka ringkonnakohus on korduvalt selgitanud, et oma pakkumuse

3-17-491

13(14)

maksumuse tõsiseltvõetavust peab tõendama esmajoones pakkuja ise (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 07.10.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-51616, p 14). Kui pakkuja ei ole

piisavaid ja usutavaid selgitusi esitanud ning on jätnud oma väiteid kinnitavad tõendid

esitamata, siis on pakkumuse tagasilükkamine põhjendatud.

21. Tõendite esitamata jätmist ei saa õigustada ärisaladusega. Vastustajal puudub konkureeriv

ärihuvi ja tal on ärisaladuse hoidmise kohustus. Seega ei saa sellise teabe avaldamine

vastustajale ärisaladuse kaitsmise vajadust rikkuda. Samuti ei saa nõutud tõendite esitamata

jätmist põhjendada töötajate eraelu puutumatusega. Kui kaebaja arvates on tegemist

konfidentsiaalse infoga, saanuks vastustajat sellest teavitada.

22. See, kas konkreetne pakkumus on põhjendamatult madal ja kas selle edukaks

tunnistamine võib seada ohtu hanke eesmärgi saavutamise, on hankija kaalutlusotsus. Kohtu

hinnangul on vastustaja piisavalt teostanud uurimist (küsinud kaebajalt mitmel korral selgitusi

ja tõendeid) ning põhjendanud, miks ta ei pea kaebaja esitatud põhjendusi ja tõendeid

piisavaks vastustajal tekkinud kahtluse kummutamiseks. Asjakohane oli ka kaebaja pakutud

hindade võrdlus teistes pakkumustes toodud hindadega ja turu-uuringu tulemustega. Ka need

kinnitasid, et kaebaja pakutavad hinnad ei ole majanduslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei

ole vastustaja teinud kaebaja pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel kaalutlusvigu,

mis võinuks mõjutada asja otsustamist.

23. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune vastustaja otsus kaebaja pakkumuse

tagasilükkamise kohta pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse tõttu on õiguspärane ja

kohus ei pea vajalikuks täiendavalt käsitleda vaidlusaluse otsuse muid põhjendusi. Ka VAKO

otsus on lõppjärelduses õige. Kuna kaebaja pakkumine lükati õiguspäraselt tagasi, ei saa

vastavaks tunnistatud pakkumuste paremusjärjestamine ega eduka pakkumuse väljavalimine

kaebaja õigusi enam rikkuda ning kaebus tuleb jätta terves ulatuses rahuldamata.

24. Kohus ei pea kaebuse rahuldamata jätmisele vaatamata põhjendatuks esialgse õiguskaitse

kohaldamist lõpetada. Kaebajale peab säilima võimalus halduskohtu otsust edasi kaevata ja

selle õiguspärasust kontrollida. Kuna esialgse õiguskaitse tühistamise korral kaotab kaebaja

võimaluse hankijaga lepingut sõlmida, esialgse õiguskaitse kehtima jäämise korral lükkub

kolmanda isiku võimalus vastustajaga hankeleping sõlmida vaid edasi, siis kaasnevad

kaebajale esialgse õiguskaitse tühistamisega raskemad tagajärjed kui kolmandale isikule

esialgse õiguskaitse kehtima jäämisega. Seetõttu jätab kohus kolmanda isiku taotluse

rahuldamata.

25. HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

tema menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, seetõttu jäävad tema

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kolmandad isikud osalesid

menetluses vastustaja poolel, seega tuleb nende menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 8).

ID Production OÜ taotleb menetluskulude väljamõistmist kogusummas 1416,42 eurot (ei

sisalda käibemaksu). Menetluskulude kandmine on tõendatud. Kohus jätab arvesse võtmata

menetluskulu dokumendid summas 115 eurot, mis on esitatud pärast 30.03.2017, sest kohus

andis 22.03.2017 määrusega menetlusosalistele tähtaja menetluskulu dokumentide esitamiseks

kuni

30.03.2017.

Kohus

leiab,

et

kolmanda

isiku

menetluskulud

on

esitatud

menetlusdokumente arvestades põhjendamatult suured. Kohus peab põhjendatud kuluks

1000 eurot, mis tuleb kaebajalt ID Production OÜ kasuks välja mõista.

OÜ Jolos taotleb menetluskulude väljamõistmist kogusummas 1431,67 eurot (ei sisalda

käibemaksu), mis sisaldab ka määruskaebuselt tasutud riigilõivu 15 eurot. Menetluskulude

3-17-491

14(14)

kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et ka OÜ Jolos menetluskulud on esitatud

menetlusdokumente arvestades põhjendamatult suured. Kohus peab põhjendatud kuluks

1100 eurot, mis tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. Väljamõistmisele kuulub

ka määruskaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot.

Muus osas tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik