2-16-121006/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL T a g a s e l j a o t s u s

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks- tegemise aeg ja koht 13.aprill 2017. a ,Võru tn 12 Põlva Tsiviilasja number 2-16-121006 Tsiviilasi Hagi hind OÜ Aktiva Finants hagi K. P. vastu võlgnevuse nõudes 1570,29 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479, A. Weizenbergi 20, 10150, Tallinn; Esindaja: Kadri Timuska, OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post: jurist@julianus.ee Kostja: K. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxx- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaühing Aktiva Finants hagi K. P. vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista K. P. osaühing Aktiva Finants kasuks 11.10.2013. a Elisa Eesti AS ja K. P. vahel sõlmitud liitumislepingust nr 2720849 ja liitumislepingu lisast nr. 2720877 tulenev võlgnevus 1511 (üks tuhat viissada üksteist) eurot 61 senti, sealhulgas 730,83 eurot põhivõlgnevuse, 50 eurot võla sissenõudmiskulu ja 730,78 eurot viivise katteks.

3. Jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt lisanduva viivise väljamõistmiseks põhivõlgnevust ületavas ulatuses alates 29.11.2016 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Määrata kindlaks K. P. poolt osaühingule Aktiva Finants hüvitatavate menetluskulude suurus 500 (viissada) eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

2 (4) ulatuses. 6. Teha tagaseljaotsus K. P. teatavaks avaliku kättetoimetamise teel kohtuotsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadanded.

7. Toimetada tagaseljaotsus kätte hageja esindajale.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine

Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kohtuotsuse põhjendused

Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastanud.

3 (4)

Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud avalikult Ametlike Teadannete vahendusel, teade on avaldatud 30.11.2016. a (tl 56). Tulenevalt TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokumendid avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadanded ilmumise päevast. Seega saab menetlusdokumendid lugeda kostjale kättetoimetatuks.

Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks.

TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on kostja ja Elisa Eesti AS vahel 11.10.2013. a sõlmitud liitumisleping nr. 2720849 ja liitumislepingu lisa nr 2720877, millest tuleneva nõude on Elisa Eesti AS loovutanud 18.11.2015. a hagejale.

Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1 ja 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 113 lg 1. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist lepingus kokkulepitud määras – 0,15 % päevas tähtajaks tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest ning arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni 28.11.2016 kokku summas 1112,16 eurot. Hea usu põhimõtte alusel on hagis vähendatud viivise nõuet põhivõla summani, taotledes viiviste väljamõistmist summas 730,78 eurot. Samas on hageja, toetudes TsMS §-le 367, taotlenud viivise väljamõistmist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Kohus on seisukohal, et lisanduva viivise väljamõistmine ei ole kooskõlas VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõttega, millele hageja on ise toetunud, vähendades sissenõutavaks muutunud viivist. Seetõttu jätab kohus hageja nõude lisanduva viivise väljamõistmiseks rahuldamata, kuna nimetatud nõue ei ole õiguslikult põhjendatud.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

4 (4) Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 10), milles on taotlenud kostjalt menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu, kokku summas 225 eurot ning esindajale õigusabi eest makstud tasu, summas 950 euro väljamõistmist. Riigilõivude tasumist on kontrollitud (tl 1 pöördel ja 47), tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Julianuse Õigusbüroo OÜ poolt osaühingule Aktiva Finants esitatud arvest nr 2149204 (tl 11) nähtub, et esindustasu K. P. kohtumenetluses on 950 eurot.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmist taotletud ulatuses. Arvestades õigusabi mahtu, mis seisnes hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 275 eurot.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 500 (275 + 225) eurot.

Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel (tl 25). Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine

Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

Kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada, kuna kohtule ja hagejale ei ole teada kostja asukoht, mida ei ole õnnestunud kõiki võimalikke vahendeid kasutades välja selgitada. Seetõttu on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka käesolev kohtuotsus tuleb kostjale avalikult kätte toimetada. Vastavalt TsMS § 317 lg 3 avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak Kohtunik