1-08-16590/6 · 1-08-16590/6 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.aprillil 2009.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 20.aprillil 2009.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-08-16590 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Meelika Aava ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi N.O süüdistuses KarS prg. 199 lg 2 p.9 järgi lühimenetluses , Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 30.jaanuar 2009.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav N.O Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav

N.O

(ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Merike Borunova RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu otsus 30.jaanuarist 2009.a. N.O suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada

kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul

2 alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

30.jaanuari 2009.a. kohtuotsusega otsustas Harju Maakohus süüdi mõista N.O KarS § 199 lg 2 p. 9 järgi ja karistada vangistusega 1

aasta. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra.

Karistuseks mõista vangistus 8 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada

mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.04.2008.a. otsuse järgi mõistetud

karistuse ärakandmata osa võrra (2 kuud 26 päeva) ja mõista N.O-le liitkaristus 10 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

arvestada karistuse kandmise algust alates kinnipidamisest – 08.10.2008.a. Kannatanu P. K. L. poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada ja välja mõista N.O-lt 3435.- krooni P. K. L. kasuks.

N.O mõisteti KarS prg. 199 lg 2 p.9 järgi süüdi alljärgnevates kuriteoepisoodides:

- ajavahemikul kella 02.00 - 09.00 viibides Tallinnas, XXXX 24.08.2008

XXXXXX X/X asuvas V. H. toas nr XXXX võttis P. K. L.’le kuuluvad võõrad vallasasjad – rahakoti väärtusega 300 krooni, milles olid: sularaha summas 200

EUR ( 3135 krooni), juhiluba väärtuseta, Sampo Visa kaart väärtuseta, Kela

kaart väärtuseta, erinevad kliendikaardid, nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tekitades sellega varalist kahju P. K. L.’le summas 3 435 krooni. - 07.10.2008 kella 23.00 paiku viibides Tallinnas, XXXX-XXXXX X asuvas N. baaris võttis S. C.’le kuuluva mobiiltelefoni №kia 2760 väärtusega 1 060 krooni

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tekitades sellega varalist kahju S. C.’le summas 1 060 krooni. - kella 01.15 paiku viibides Tallinnas, XXXX-XXXXX X asuvas N. 08.10.2008 baaris võttis J. D.’le kuuluva koti väärtusega 400 krooni, kus oli J. D.le kuuluvat vara koguväärtuses 4550 krooni ja dokumendid ning J. D. rahakott väärtusega 250 krooni ning tema dokumendid.

APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav maakohtu otsuse veelkordset

läbivaatamist. Süüdistatav ei tunnista oma süüd J. D. ja J. D. kuriteoepisoodis

3

kuna ei ole käekotti varastanud. Ei taha kanda karistust nende tegude eest, milliseid ta ei ole toime pannud. Palub vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. Ei nõustu ka P. K. L. poolt esitatud tsiviilhagiga. Leiab , et kannatanu on osa asju ülehinnanud.

Apellatsioonikohtu istungil toetas süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud esitatud apellatsiooni

väidetega ja kriminaaltoimiku materjalidega leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja selle tühistamiseks puudub alus.

1) Kohtukolleegium leiab, et põhjendatult on maakohus tunnistanud kannatanu P. K. L. tsiviilhagi summas 3435 krooni. Süüdistatava väide, et

tegelikult oli rahakotis ainult 80 eurot, mitte 200 nagu seda väidab

kannatanu, on kohtukolleegiumi arvates paljasõnaline. Olukorras, kus süüdistatav varastab kannatanult rahakoti ja kulutab selles oleva sularaha ära enne, kui ta kinni peetakse ja kui süüdistatava ning kannatanu ütlused on rahakotis olnud sularaha summa osas erinevad, tuleb kohtul otsustada,

keda uskuda – kas süüdistatavat või kannatanut. Tuleb nentida, et kannatanul võib olla huvitatus suurendada rahakotis olevat rahasummat ja

süüdistataval on huvi seevastu seda vähendada. Olukorda raskendab

asjaolu, et seadet, mis fikseeriks rahakotis oleva sularaha koguse,

tänaseks päevaks leiutatud ei ole. Tegemist on seega sõna-sõna vastu

olukorraga. Riigikohus on oma otsuses nr.3-1-1-94-04 selgitanud, et

üldpõhimõttena kehtib, et situatsioonides, kus on ainult nö sõna-sõna

vastu, peab kohus erilise tähelepanelikkusega arvestama kõigi

asjaoludega, mis enda olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased

ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist, kusjuures otsusest peab

selgesõnaliselt tulenema, et kohus on neid asjaolusid ka arvestanud. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning anda neile üldhinnang e teisisõnu -

hinnata argumente kogumis. Kohtukolleegium leiab, et hinnates

käesoleval juhul kannatanu ja süüdistatava ütluseid, on loogiline alus

eelistada kannatanu ütluseid ja uskuda tema poolt nimetatud summat.

Kohtukolleegium usub, et kui kannatanu tahtnuks suurendada temal tegelikult rahakotis olevat rahasummat, siis olnuks tal võimalus opereerida suuremate summadega, kui seda on 120 eurot. Kannatanu saab aru, et vaidlusalust summat ei saa ta tagasi kindlasti mitte lähitulevikus ja ei pruugi saada ka ühekordse summana ning mõistlik põhjendus selleks, et valetada rahasumma 120 euro võrra suuremaks, kohtukolleegiumi arvates puudub. N.O jaoks on aga tegemist märkimisväärse summaga, kui arvestada seda, et tal tuleb tasuda ka menetluskulud poole

suuremas summas, kui seda on tsiviilhagi, et tal on suured maksmata

4

summad, mis on temalt välja mõistetud eelmise kohtuotsusega,

võlanõuded tsiviilkorras, ta tarvitab narkootikume, mille peale kulub

märkimisväärne rahasumma (karistatud väärteokorras narkosüütegude eest 22-l korral).

2) Mis puudutab vaidlustatud mobiiltelefoni vargust ja väidet, et kannatanu ise kinkis temale telefoni, siis ka siin eelistab kohtukolleegium kannatanu

ütlusi. Kannatanu ütlustega on kooskõlas ka tema enda objektiivne tegevus – ta otsis telefoni baaris juba enne koduskäimist ja otsis seda ka

peale koduskäimist. Seda kinnitavad ka tunnistajad. Milleks peab kannatanu lavastama näitemängu, s.o. telefoni otsima baaris ja rääkima,

et ei leidnud seda ka kodus, kui teab, et tegelikult kinkis selle

süüdistatavale. Süüdistatava väited selle kohta, et kannatanu temale telefoni kinkis ei haaku kannatanu objektiivse käitumisega ning on ümber

lükatud ka kannatanu ja tunnistajate ütlustega, mistõttu on maakohus põhjendatult lugenud need põhjendamatuteks.

3) Kolmanda varguseepisoodina süüdistatavale inkrimineeritud käekoti

varguseepisoodi osas ei mõjuta süüdistatava väited selle kohta, et ta

tahtis baaris järelevalveta käekotti õues suitsetavale kotiomanikule viia,

kuid ei leidnud teda ja võttis siis koti kaasa, kohtukolleegiumi arvates ei

süüdistatava süüküsimust ega ka tema käitumisele antavat juriidilist

hinnangut. Kui seda isegi uskuda, siis muutub vaid varguse tahtluse

tekkimise moment, s.o. koht, mis süüdistuses märgitud kohast oleks mõned meetrid erinev.

4) Vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kolme varguseepisoodi eest

mõistetud 8 kuulist vangistust ei saa kohtukolleegiumi arvates pidada

põhjendamatult karmiks karistuseks. Maakohus on oma otsuses

põhjendanud nii süüdistatavale mõistetud karistusliiki, kui ka karistusmäära ja kohtukolleegium nõustudes maakohtu põhjendustega, ei

pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Olukorras, kus süüdistatavale mõisteti eelmise kohtuotsusega määratud katseajal toimepandud varguste

eest vangistus, on KarS prg. 65 lg 2 sätetest tulenevalt eelmise

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täielik liitmine seadusest tulenev ainuvõimalik variant.

Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud

kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg.

344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 30.jaanuarist 2009.a. N.O suhtes muutmata.

Julia Katškovskaja Meelika Aava Paavo Randma

5