2-15-2250/145 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-2250

Tsiviilasi

UV avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramiseks ja kinnistusraamatu kande tegemiseks

vajaliku tahteavalduse andmise kohustuse olemasolu

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. märtsi 2017 määrus menetluskulude

kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SK määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Avaldaja: UV (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad Kersti Puuri ja Sirli-Kristi Käpa

Puudutatud isik I: HN (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Margus Nigol

Puudutatud isik II: J-MK (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik III: PP (isikukood XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Kaido Floren

Puudutatud isik IV (määruskaebuse esitaja): SK

(isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Siim Roode

Puudutatud isik V: VW (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik VI: MV (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik VII: JS (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik VIII: JEP (isikukood XXXXXXXXX)

Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus: Jõelähtme

Vallavalitsus, lepinguline esindaja Igor Skorohodov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 2. märtsi 2017 määruse resolutsiooni punkt 1 jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

2 (4)

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus rahuldas 18. veebruari 2016 määrusega põhimenetluses UV (avaldaja)

avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatu kande

tegemiseks vajaliku tahteavalduse andmise kohustuse olemasolu tuvastamiseks. Maakohtu

menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. juuni 2016 määrusega maakohtu 18. veebruari 2016

määruse muutmata ja määruskaebuste menetlemisega seotud kulud HN (puudutatud isik I), J-

MK (puudutatud isik II) ja VW (puudutatud isik V) kanda.

Riigikohus keeldus 14. detsembri 2016 määrusega määruskaebusi menetlemast ning jättis

kassatsiooniastme kulud puudutatud isikute I ja V kanda. Viidatud kohtulahendid jõustusid

14. detsembril 2016.

2. Harju Maakohus andis menetlusosalistele võimaluse esitada kohtule menetluskulude

nimekirjad ja menetluskulusid tõendavad dokumendid.

Avaldaja esitas avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avalduse

kohaselt oli avaldajal põhimenetluses kaks lepingulist esindajat. Esimene esindaja (Kersti Puuri)

osutas õigusteenust 888 euro (käibemaksuga) ulatuses, ajakulu 15,9 t, tunnihind 55,85 eurot

(käibemaksuga). Teine esindaja (Sirli-Kristi Käpa) osutas õigusteenust 570 euro (käibemaksuta)

ulatuses, ajakulu 9,5 t, tunnihind 60 eurot (käibemaksuta). Avaldaja menetluskulud on kokku

1 458 eurot. Avaldaja kinnitas, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva kohtumenetlusega

ning et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

Puudutatud isik IV esitas samuti avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Avalduse kohaselt on tema menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1 017,60 eurot

(käibemaksuga). Puudutatud isikule IV osutati õigusabi 5,5 t ulatuses tunnihinnaga 192 eurot

(käibemaksuga). Puudutatud isik IV kinnitas, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva

kohtumenetlusega ja ta ei ole käibemaksukohustuslane.

Puudutatud isik II leidis, et avaldaja poolt ringkonnakohtus kantud menetluskulud on

ülepaisutatud ja vastavate menetluskulude suurust tuleks vähendada.

Puudutatud isik V leidis, et avaldaja õigusabikulu on põhjendatud teise esindaja puhul, kes

esindas avaldajat ringkonnakohtus ning tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 172 lg-st 8 ja § 152 lg-st 3 sedagi vaid 3,17 euro ulatuses. Puudutatud isiku IV õigusabikulude

väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna menetluskulude nimekirjast esindust ringkonnakohtus

ei nähtu.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Harju Maakohus rahuldas 2. märtsi 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis välja puudutatud isikult I

avaldaja kasuks 300 eurot ja puudutatud isikult II avaldaja kasuks 150 eurot.

3 (4)

Puudutatud isiku IV menetluskulude kindlaksmääramise avalduse jättis kohus rahuldamata

(vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1).

Maakohus leidis, et puudutatud isikule IV osutatud õigusteenusega seotud kulud on kantud

maakohtu menetluses (perioodil 24. märtsist kuni 29. oktoobrini 2015), kus kulud jäeti

menetlusosaliste endi kanda. Seega ei ole nimetatud kulude väljamõistmine puudutatud isikutelt

põhjendatud. Menetluskulude nimekirjaga seotud kulud 0,5 t ulatuses ei kuulu samuti

hüvitamisele tulenevalt Riigikohtu 11. novembri 2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14

selgitatust. Kuna menetluskulude nimekirja ja kindlaksmääramise avalduse koostamine ei nõua

õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise

esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Puudutatud isik IV esitas vaidlustatud määruse peale 13. märtsil 2017 määruskaebuse, milles

palub määruse tühistada osas, millega tema avaldus jäeti rahuldamata ja uue määrusega avaldus

rahuldada.

Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:

 puudutatud isik IV tugines menetluskulude kindlaksmääramise avalduses TsMS § 168

lg-le 4, kuna avaldaja loobus 29. oktoobri 2015 kohtuistungil tema vastu esitatud

nõudest ja kohus võttis loobumise vastu. Kohus ei teinud määrust, millega oleks

keeldunud avaldusest loobumise vastuvõtmisest;

 maakohus kohaldas vääralt TsMS §-s 172 sätestatut, et hagita menetluses kannab

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse;

 kuivõrd puudutatud isiku IV suhtes lõppes menetlus avaldusest loobumisega enne

maakohtus lahendi tegemist, ei olnud tal võimalust vaidlustada maakohtu määrust

menetluskulude jaotuse osas.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja

määruskaebusele vastamiseks. Avaldaja ja avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus vaidlesid

määruskaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1 tuleb jätta TsMS § 659 ja

§ 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on

vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

muutmiseks. Ringkonnakohus järgib maakohtu põhjendusi ega korda neid.

Ringkonnakohus kontrollib määruskaebuse alusel maakohtu määrust üksnes osas, mille peale

on kaevatud, st puudutatud isiku IV menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse

rahuldamata jätmise osas. Ülejäänud osas praegu määruskaebemenetlust ei toimu.

7. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

Sisuliselt on määruskaebus suunatud menetluskulude jaotuse vaidlustamisele. Maakohus leidis

põhjendatult, et menetluskulude jaotust ei saa praeguses menetlusstaadiumis enam vaidlustada.

TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada, kaevates kohtulahendi

peale, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Praegusel juhul on põhimenetluses

Harju Maakohtu 18. veebruari 2016 määrusega jäetud maakohtu menetluses kantud

4 (4)

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja ringkonnakohus ei ole seda 16. juuni 2016

määrusega muutnud.

Ekslik on puudutatud isiku IV seisukoht, et kuna maakohus loobumise vastuvõtmisest

keeldumise kohta määrust ei teinud, siis on loobumine kohtu poolt vastu võetud. Kohtuasja

materjalides pole puudutatud isiku IV suhtes menetluse lõpetamise määrust. Kuigi TsMS § 429

lg 1 teine lause näeb ette, et kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse, siis TsMS § 198 lg 3 esimese lause järgi kaasab kohus hagita menetluse

osalised omal algatusel. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse

sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja loobumine

avaldusest mõnes taotluses või mõne isiku suhtes ei kohusta kohut seda isikut menetlusosaliste

seast välja arvama. Seetõttu ei saa ka eeldada, et avaldusest osalise loobumise tõttu kaotas

puudutatud isik IV menetlusosalise staatuse.

Seega oli puudutatud isik IV menetlusosaline ka ringkonnakohtu 16. juuni 2016 määrusega

lõppenud määruskaebusmenetluses, mistõttu ei ole põhjendatud tema seisukoht, et tal ei olnud

võimalik esitada määruskaebust kulude jaotuse osas.

Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et puudutatud isiku IV maakohtus kantud

õigusabikulud hüvitamisele ei kuulu.

8. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

9. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm

Parandatud 21.04.2017 määrusega

RESOLUTSIOON

Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 13. aprilli 2017 määruse kirjeldava osa punkti 2

neljandas ja viiendas lõigus esinev ebatäpsus, lugedes õigeks nende teksti järgmiselt:

„Puudutatud isik V leidis, et avaldaja poolt ringkonnakohtus kantud

menetluskulud on ülepaisutatud ja vastavate menetluskulude suurust tuleks

vähendada.

Puudutatud isik II leidis, et avaldaja õigusabikulu on põhjendatud teise esindaja

puhul,

kes

esindas

avaldajat

ringkonnakohtus

ning

tulenevalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-st 8 ja § 152 lg-st 3 sedagi vaid

3,17 euro ulatuses. Puudutatud isiku IV õigusabikulude väljamõistmine ei ole

põhjendatud, kuna menetluskulude nimekirjast esindust ringkonnakohtus ei

nähtu.“