2-16-18631/30 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Määruse avaldamise aeg ja koht 13.04.2017.a. avaliku e-toimiku kaudu Tsiviilasja number 2-16-18631 Tsiviilasi Xxxx avaldus avaldaja ja Xxxx suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja Xxxx avaldus avaldaja ja Xxxx ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealise Xxxx suhtes ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks avaldajale Menetlustoiming Lõpplahendi tegemine hagita perekonnasjas Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja/puudutatud isik Xxxx (isikukood xxxx, elukoht Xxxx) Xxxx lepinguline esindaja Monika Sulg (OÜ Sularo Õigusbüroo, registrikood 11282504, asukoht Paldiski mnt 42, Tallinn) Avaldaja/puudutatud isik Xxxx (isikukood xxxx, elukoht Xxxx) Xxxx lepingulised esindajad Katrin Kiisk ja Erika Scholler (STK Õigusbüroo OÜ, asukoht Jõe 3, Tallinn) Puudutatud isik (alaealine) Xxxx (isikukood xxxx, elukoht Xxxx) Puudutatud isikule Xxxxle riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Eve Selberg (OÜ Advokaadibüroo Selberg & Ko, registrikood 11358394, asukoht Maakri 23a, Tallinn) Puudutatud isiku Xxxx elukohajärgne kohalik omavalitsus: Tallinna linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht Vabaduse pst 77, 11616 Tallinn)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Xxxx avaldus avaldaja ja Xxxx ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealise Xxxx suhtes ja ainuhooldusõiguse Xxxxle üleandmiseks. 2. Rahuldada osaliselt Xxxx avaldus tema ja Xxxx suhtluskorra kindlaks määramiseks

2 (3)

Menetluskulude jaotamine.

3. Jätta Xxxx ja Xxxx menetluskulud nende endi kanda. 4. Jätta Xxxx riigi õigusabi korras õigusabi osutanud advokaadi kulu Eesti Vabariigi kanda. 5. Jätta kindlaks määramata menetlusosaliste menetluskulude rahaline suurus.

Edasikaebamise kord.

Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest Xxxxle ja Xxxxle (TsMS § 478 lg 4). Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3). Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus käesolevale kohtumäärusele Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Kohtumääruse põhjendused.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 118 lg 1 järgi teostavad vanemad lapse suhtes hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. PKS § 145 lg 1 järgi ühist hooldusõigust omavad alaliselt lahus elavad vanemad otsustavad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. PKS § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtus hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 järgi avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. PKS § 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. PKS § 123 lg 1 järgi teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. 2. Käesoleva kohtumääruse p-s 13 märgitud seadusesätetest tulenevalt peab kohus hooldusõiguse lõpetamise ja hooldusõiguse üleandmise avalduse lahendamisel hindama esitatud asjaolusid ja kogutud tõendeid ning otsustama hooldusõiguse küsimuse võimalikult sel viisil ja ulatuses, et see oleks kooskõlas lapse huvidega ning arvestaks samal ajal ka teiste asjaomaste isikute õigustatud huve. Eelduslikult on lapse huvides see, et tema elu korraldaksid ka vanemate lahuselu korral mõlemad vanemad koos. Seega selleks, et rakendada PKS § 137 lg 1 sätestatut, peab leidma tuvastamist, et vanemad ei suuda lapse suhtes hooldusõigust ühiselt teostada ja et neil puudub tahe teha teise vanemaga igakülgset koostööd lapse elu puudutavate oluliste küsimuste lahendamisel, kusjuures vanemate suutmatuse korral tuleb mõista muuhulgas ka olukorda, kus lapse vanemad ei suuda lahendada lapsega seotud

3 (3)

küsimusi alaliste pingeteta ja erimeelsusteta, sest see oleks vastuolus PKS § 118 lg 1 sätestatuga.

Menetluskulude jaotamine.

1. Juhindudes TsMS § 172 lg 1 sätestatust kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kuna käesolevas hagita perekonnaasjas rahuldab kohus avalduse lapse ja isa suhtluskorra kindlaksmääramiseks, kuid mitte täies ulatuses avalduses taotletu ulatuses, kuid nimetatud osas tehakse lahend nii isa kui ka lapse huvides, ja kohus jätab rahuldamata ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, peab kohus põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud, v.a. alaealise lapse esindajakulud, nende endi kanda.

Alaealisele riigi õigusabi osutanud advokaadi esindajatasu jätab kohus Eesti Vabariigi kanda.

Kuna kohus jätab Xxxx ja Xxxx menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus lõpplahendis kindlaks ka nende rahalist suurust. Alaealise õigusabikulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega.

/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik