2-16-8192/33 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-6-8192

Tsiviilasi

Xxxx

OÜ

hagi

OÜ

Xxxx

vastu

kostja

kohustamiseks kinnistu kasutamiseks kasutuskorra

kokkuleppe järgi, kaasomandis hoone esialgse

olukorra taastamise ja kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

11 409 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx),

lepinguline

esindaja

Veiko

Vaske

(e-post

veiko.vaske@sorainen.com)

Kostja OÜ Xxxx (registrikood xxxx, asukoht Xxxx),

lepinguline

esindaja

Enn

Talp

(e-post

enn.talp@gmail.com)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 05.12.2016 ja 09.03.2017

RESOLUTSIOON

1. Jätta kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.

2. Jätta kostja taotlus menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja pikendamiseks

rahuldamata.

3. Hagiavaldus rahuldada.

4. Kohustada Xxxx OÜ-d kasutama kaasomandis olevat kinnistut Xxxx Tallinn

seaduse ning 09.11.2010 sõlmitud kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe

kohaselt ning hoiduma XxxxOÜ ainuvaldusesse ning ainukasutusse kuuluvate

alade kasutamisest, sealhulgas selliselt, et Xxxx OÜ lõpetab autode parkimise

XxxxOÜ ainukasutuses oleval alal ning Xxxx OÜ eemaldab XxxxOÜ

ainukasutuses olevalt alalt elektriautode laadimise posti ühendava kaabli.

5. Kohustada Xxxx OÜ-d taastama kaasomandisse kuuluva hoone Xxxx, Tallinn

esialgne olukord, eemaldades kaasomandisse kuuluvalt kinnistult kaasomaniku

nõusolekuta

hoone

fassaadile

rajatud

rajatised:

gaasipaigaldise;

elektripaigaldise, kaubalifti ning taastama hoone välisfassaadi.

6. Välja mõista Xxxx OÜ-lt XxxxOÜ kasuks välja tekitatud kahju 4 409 eurot.

7. Välja mõista Xxxx OÜ-lt XxxxOÜ kasuks viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras 4 409 eurolt alates kahe nädala möödumisest käesolevas

asjas kahju väljamõistmise osas tehtud kohtulahendi jõustumisest kuni 4 409

eurot täieliku tasumiseni.

8. Jätta menetluskulud täielikult kostja kanda.

9. Määrata

menetluskulude

rahaline

suuruse

kindlaks

pärast

käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt asub Xxxx, Tallinn kaasomandisse kuuluv kinnistu, millest 35/45

mõttelist osa kuulub OÜ-le Xxxx (edaspidi kostja) ning 10/45 mõttelist osa kuulub XxxxOÜ-

le (edaspidi hageja). Kaasomandisse kuuluva kinnistu suhtes on 09.11.2010 sõlmitud

kaasomandi kasutuskorra kokkulepe (edaspidi kasutuskorra kokkulepe). Kasutuskorra

kokkuleppe punkti 9.1.1. kohaselt on hagejal õigus kasutada kaasomandis oleva hoone

esimest ja teist korrust ning kasutuskorra kokkulepe punkti 9.1.2. kohaselt on kostjal õigus

kasutada hoone kolmandat ja neljandat korrust. Kasutuskorra kokkuleppega on reguleeritud

ka hoonet ümbritsev ala, mille kohaselt on hagejal õigus kasutada hoovis roosaga piiritletud

ala ning kostjal on õigus kasutada kollasega piiritletud ala.

2. Kostja rikub pidevalt kasutuskorra kokkulepet ning pargib pidevalt oma töötajate autosid

piirkonnas, mille ainuvaldajaks on kasutuskorra kohaselt hageja. Kostja on korduvalt ning

ilma hageja nõusolekuta muutnud kaasomandisse kuuluvat hoonet. Kostja on ehitanud

hoonele hoonevälise kaubalifti ja rajanud sellega seoses hoone välisseintesse ukseavasid.

Lisaks on kostja ilma hageja nõusolekuta kaasomandisse kuuluva välisseina külge rajanud

elektri- ja gaasitrassi. Rajatud elektri- ja gaasitrassid ei ole rajatud mitte ainult ilma

kaasomaniku nõusolekuta, vaid on õigusvastased ka avalik-õiguslikus mõistes, kuivõrd nende

rajamiseks puudus ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek. Kostja ei ole

nõustunud rajatisi eemaldama ka pärast hageja korduvaid pöördumisi.

3. Hageja leiab, et kostja on tekitanud hagejale kahju. 17.02.2015 toimus kostja ainuvalduses

oleval alal veeavarii. Veeavarii tulemusena imbus vesi läbi kostja ainuvalduses oleva põranda

ning kahjustas hageja ainuvaldussesse kuuluva ruumi lage, seinu ja põrandat. Hagejale tekkis

rikkumise tulemusena kahju 3 700 eurot. Hageja esitas kostjale 27.02.2015 ja 17.02.2015

kahju hüvitamise nõuded seonduvalt veeavarii tulemusena tekkinud kahjuga. Kostja hageja

nõuetele ei reageerinud. 27.02.2015-22.06.2015 rikkus kostja taaskord kaasomandi

kasutuskorra kokkulepet ning ehitas hageja ainuvalduses ja ainukasutuses olevale alale ilma

hageja nõusolekuta aia. Kuivõrd kostja keeldus korduvatest nõudmistest hoolimata aeda

eemaldamast ning omavoliliselt rajatud aed segas nii hageja, ümbruskonna elanike kui ka

hageja üürnike liikumist, tuli hagejal aed eemaldada omaabi korras. Aia eemaldamise ja

utiliseerimise kuluks oli 500 eurot. Hageja juhatuse liige avastas 16.05.2016, et kinnistul

asuva hoone kanalisatsioonisüsteemis on ummistus. Kuivõrd kostja ei lubanud hagejal

ummistust vabatahtlikult likvideerida, taotles hageja 25.05.2016 kohtult enne hagi esitamist

hagi tagamise korras luba ummistuse likvideerimiseks. Kohus rahuldas 26.06.2016 hageja

hagi tagamise taotluse.

4. Hageja palub kohtul kohustada kostjat kasutama kaasomandis olevat kinnistut Xxxx

Tallinn seaduse ning kaasomandi kasutuskorra kohaselt ning hoiduma hageja ainuvaldusesse

ning ainukasutusse kuuluvate alade kasutamisest, sealhulgas selliselt, et kostja lõpetab autode

parkimise hageja ainukasutuses oleval alal ning kostja eemaldab hageja ainukasutuses olevalt

alalt kostjale kuuluvad rajatised (elektriautode laadimise post ning seda ühendavad kaablid).

Samuti palub hageja kohustada kostjat taastama kaasomandisse kuuluva hoone esialgne

olukord, eemaldades kaasomandisse kuuluvalt kinnistult Xxxx, Tallinn, kaasomaniku

nõusolekuta hoone fassaadile rajatud rajatised: gaasipaigaldis; elektripaigaldis ning kaubalift

ning taastama hoone välisfassaad. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja

kahju hüvitisena 3700 eurot ja viivis alates kahe nädala möödumisest käesolevas asjas kahju

väljamõistmise kohta tehtava kohtulahendi jõustumisest kuni hüvitise 3700 eurot täieliku

tasumiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista hageja menetluskulud

välja kostjalt.

5. Hageja suurendas kohtule 30.08.2016 esitatud seisukohas kahju hüvitise nõuet 709 euro

võrra ja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitisena 4 409,00 eurot. Ummistuse

likvideerimiseks

oli

aga

vajalik

ka

ummistuse

tekitanud

esemete

eemaldamine

kanalisatsioonitorudest ning püstikute ja kanalisatsiooni erakorraline puhastamine ja

parandamine. Nimetatud teenuse tellis hageja Xxxx OÜ-lt ning hagejal tuli tasuda

avariitööde eest Xxxx OÜ-le 709,00 eurot (koos käibemaksuga). Hageja palub kostjalt välja

mõista viivis kahju hüvitiselt alates kahe nädala möödumisest käesolevas asjas kahju

väljamõistmise kohta tehtava kohtulahendi jõustumisest kuni hüvitise 4 409, 00 eurot täieliku

tasumiseni.

6. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja kohtule 30.08.2016 esitatud seisukohas, et

kostja poolt esitatud vastuväited on alusetud ega tugine kehtivale seadusele. Seaduse loogikast

tuleneb, et kõik kaasomandit mõjutavad olulised otsused tuleb võtta vastu kõikide

kaasomanike nõusolekul ning vähem olulised küsimused (sh tavapärane hooldus ja remont)

võivad olla vastuvõetud ka kaasomanike häälteenamusega. Olukorras, kus kaasomanikud on

sõlminud kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe ning see on kantud kinnistusraamatusse, on

selle täitmine kaasomanikele kohustuslik ning seda ei saa hääleenamusega muuta. Kostja on

asunud ekslikult seisukohale, et kostjal on õigus hageja ainuvaldusesse ja kasutusse jäävale

alale oma autosid parkida, kuivõrd kehtiv detailplaneering näeb nii ette. Detailplaneeringu

näol on tegemist avalik-õigusliku aktiga, mis ei oma kaasomanike eraõiguslikus suhtes mingit

tähendust. Lisaks on täiesti ebakohane kostja viide LS §-le 20, kuivõrd viidatud säte kohaldub

vaid avalikult kasutataval teel. Kinnistu omanikul on õigus talle kuuluva kinnistu piires ning

tema ainukasutataval alal parkida talle kuuluvaid sõidukeid talle sobivas kohas ja viisil.

7. Kostja on asunud seisukohale, et tal oli õigus kaasomandisse kuuluvat hoonet oluliselt

muuta, sh rajada kaasomandisse kuuluva hoone fassaadile platvormtõstuk, gaasirajatis,

elektripaigaldis ning veekaabel, kuivõrd ta otsustas nii häälteenamusega tehtud otsusega.

Kaasomandi eset võib oluliselt muuta ainult kõikide kaasomanike kokkuleppel. Kaasomandis

oleva asja oluliseks muutmiseks tuleb kindlasti lugeda kaasomandis oleva hoone

tehnosüsteemide (elektri- ning veesüsteemi) ümberehitamist, uute tehnosüsteemidega liitmist

ning kaasomandisse kuuluva hoone kandeseinte lõhkumist ja nende külge täiendavate

konstruktsioonide liitmist. Seega on ebaõiged ka kostja viited, et kaasomanikul oli õigus

otsustada selliste muudatuste tegemine häälteenamusega. Alternatiivselt isegi juhul, kui

kostja poolt tehtud muudatused oleksid asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 kohaselt

kaasomandieseme igapäevase valdamise ja kasutamise piires, on kostja poolt tehtud

muudatused õigusvastased, kuivõrd selliseid häälteenamusega tehtavaid otsuseid käesoleval

juhul tehtud ei ole.

8. Kostja leidis ekslikult, et veeavarii tulemusena tekitatud veekahjustused tekkisid hageja

tegevuse tulemusena. Veeavarii toimus kostja ainuvalduses ja ainukasutuses olevates

ruumides. Veeavarii tulemusena imbus vesi läbi hageja ainukasutuses oleva ruumi lae,

tekitades sellele olulisi kahjustusi. Veeavarii toimus kostja mõjusfääris, millest tulenevalt ei

saa hageja veeavarii tekkimise eest ka kuidagi vastutust kanda. Kuivõrd kostja ei ole kohtu

ette toonud asjaolusid, millest ilmneks, et kostja rikkumine on vabandatav, vastutab kostja

kohustuse rikkumise eest. Kostja on asunud seisukohale, et tal oli õigus hageja ainuvalduses

ja -kasutuses olevale alale rajada aed, kuivõrd kostja oli nii 14.10.2013 otsusega otsustanud

ning sellest tulenevalt ei olnud tema tegevus kaasomandi kasutuskorra rikkumine. Poolte

vahel kehtib kaasomandi kasutuskorra kokkulepe, mis on kantud ka kinnistusraamatusse.

Kaasomandi kasutuskorraga kokkulepitut ei saa muuta kaasomaniku häälteenamusega tehtava

otsusega. Alternatiivselt isegi juhul, kui kostjal oleks olnud õigus viidatud küsimust otsustada

hääleenamusega, ei kohalduks kostja poolt tehtud otsus hageja suhtes. Käesoleval juhul on

kostja aia rajamise kohta otsuse teinud 14.10.2013, kuid seda otsust ei ole kantud

kinnitusraamatusse. Hageja omandas kinnistu mõttelise osa 24.11.2014. Seega ei oleks kostja

häälteenamusega tehtav otsus hagejale siduv ka juhul, kui aia rajamisega seonduvat küsimust

oleks saanud otsustada kostja häälteenamusega.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

9. Kostja ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Kostja on kasutuskorra

kokkuleppest kinni pidanud, kuid hageja on kostjale pikema aja jooksul esitanud alusetuid

nõudeid ja pretensioone. Parkimisküsimusi kasutuskorra kokkuleppega ei ole reguleeritud ja

need on reguleeritud Xxxx kinnistu ja teiste endise Xxxx tsemenditehase territooriumil

paiknevate kinnistute detailplaneeringu liiklusskeemi osaga. Nimetatud detailplaneeringu

liiklusskeemil Xxxx hoone ees parkimist ei ole ette nähtud. Parkimiskohad paiknevad kinnistu

välisservades ning hageja kasutusse ja valdusse jäävad parkimiskohad Xxxx kinnistu

välisküljel. Kuna Liiklusseadus ei keela sõidukite parkimist ka sõidutee äärde, ei ole kostja

vastu

sõidukite

parkimisele

väljaspool

detailplaneeringu

liiklusskeemil

näidatud

parkimiskohti kui see liiklust ei takista, kuid kostja, juhindudes ülalpool tsiteeritud

kasutuskorra kokkuleppe 9.1.4. on seisukohal, et nii läbisõit kui ka sellest tulenev parkimine

on mõlemale kaasomanikule Xxxx kinnistul vaba ja tasuta.

10. Kostja paigaldas sõidutee kõrvale ajutise valgusti ja sellega ühendatud alalisvooluallika,

millega saab laadida ka elektriautode akusid. Tulles vastu hageja soovile ja järgides hea usu

põhimõtet, eemaldas kostja selle valgusti ja sellega ühendatud alalisvooluallika 20. juulil

2016. Kostja on kaasomanike häälteenamusega otsustanud Xxxx hoone osas küsimusi, mis

jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Kuna kostjale kuulub 35/45

mõttelist osa Xxxx kinnistust kuulub kostjale ka häälteenamus küsimustes, mis jäävad ühise

asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse.

11. Kostja on alates 2010 kasutanud Xxxx hoone otsaseina kõrval platvormtõstukit. Kostja

majandustegevuseks on ruumide üürileandmine ja kostja vajab platvormtõstukit oma üürnike

vajaduste rahuldamiseks. Kuna hageja ei ole nõustunud selles osas kokkulepet sõlmima, on

kostja pärast hageja Xxxx kinnistu kaasomanikuks saamist ja hagejapoolsete alusetute

pretensioonide esitamise algust platvormtõstuki kasutamise lõpetamiseks otsustanud

platvormtõstuki kasutamist jätkata AÕS § 72 lg 1 sätete alusel kaasomanike häälteenamusega.

Platvormtõstuki tehnilise seisundi tehniline kontroll ja platvormtõstuki kasutamise lubamine

või keelamine ei kuulu kohtu pädevusse. Kostja OÜ Xxxx platvormtõstuk on 20.07.2016

auditeeritud ning auditi kohaselt on tõstuk tehniliselt korras, vastab nõuetele ja on edasiseks

kasutamiseks ohutu. Audiitori märkustega seoses on paigaldatud tõstuki ümber kaitsevõre,

koostatud tõstuki kaitsejuhend ja paigaldatud silt „inimeste transport keelatud“.

12. Alates 2004 on kostja gaasiküttel. Gaasitrass selleks on rajatud ja projekteeritud kõigi

nõuete kohaselt. Gaasikütte kasutamine jääb ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise

piiridesse. Ilma gaasikütte kasutamiseta ei saa kostja Xxxx hoone 3. ja 4. korrust oma

majandustegevuses edukalt kasutada. Xxxx hoone fassaadile on projekteeritud ja ehitatud

kostja poolt enne 2010. a praegusel ajal tühjana seisev gaasitoru. XxxxOÜ esindaja on

tutvunud dokumentatsiooniga ja olukorraga objektil ning teatanud, et kuna gaasipaigaldist ei

kasutata ja see on eraldatud gaasivõrgust plommitud sulgurseadmega, siis sellele auditi

tegemine antud olukorras ei ole vajalik. Tühja gaasitoru jätkuva kasutamise on kostja

otsustanud jätkata kaasomanike häälteenamusega. Selles osas on hageja nõue, eemaldada

Xxxx hoone fassaadilt gaasipaigaldis, alusetu.

13. Kostja on alates oma kohaloleku algusest ca 1994 kasutanud Xxxx hoones elektrivoolu.

Ilma elektrivoolu kasutamiseta ei ole ei ole kostja majandustegevus võimalik. Elektrivoolu

kasutamine jääb ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse ja sellega

seonduvaid küsimusi võib kostja AÕS § 72 lg 1 sätete alusel otsustada kaasomanike

häälteenamusega. Kuna hageja valdab vastavalt kasutuskorra kokkuleppele Xxxx hoone 1. ja

2. korrust ja ei luba kostja elektripaigaldisi (elektrikilbid, elektrikaablid jne.) paigutada hoone

1. ja 2. korrusele siseruumidesse ja siseruumide kaudu, ei ole tehniliselt teist võimalust kui

paigaldada kostja kasutuses ja valduses olevate 3. ja 4. korruse elektripaigaldised Xxxx hoone

välisseinale. Xxxx hoone välisseinale paigutatud kostja elektripaigaldiste ohutuse ja

eeskirjadele vastavuse küsimuste otsustamise ei ole kohtu pädevuses.

14. Kostja ei ole tekitanud hagejale kahju. 17.02.2015 toimus hageja kasutuses ja valduses

oleval Xxxx teisel korrusel veeavarii hageja omal süül ning kostjal ei olnud võimalik seda ära

hoida. Hageja kasutuses ja valduses oleval Xxxx hoone teisel korrusel paikneb malmist enam

kui 40-aastane kanalisatsioonipüstik, mis kergesti ummistub ja võib kergesti ka puruneda.

Kostja ei saa omalt korruselt nimetatud kanalisatsioonipüstikus ummistusi likvideerida.

17.02.2015 toimus hageja kasutuses ja valduses oleval Xxxx teisel korrusel nimetatud

kanalisatsioonipüstiku ummistumine ja püstik hakkas üle voolama ning põhjustas hagejale

tema omal süül reoveekahjustuse. Kostjal puudub võimalus ise seda kanalisatsioonipüstikut

vahetada ja korras hoida. Lisaks hoidus kostja kraanikausi kasutamisest kui hageja oli temalt

seda palunud.

15. Aia rajamine kinnistu piirile ei ole kasutuskorra kokkulepe rikkumine. Aed on vajalik

selleks, et kõrvalised isikud ei pääseks takistamatult Xxxxkinnistu territooriumile. Kui hageja

ostis kinnistu AS-lt Xxxx, olid hageja valduses ja kasutuses oleva kinnistuosa piiril paikneva

aia postid kostja poolt juba paigaldatud ja aia asukoht hoiatuslintidega tähistatud. 27.02.2015-

22.06.2015 viis kostja aia ehitamise lõpule. Aia ehitamine kinnistu piirile jääb ühise asja

tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse ja sellega seonduvaid küsimusi võib kostja

AÕS § 72 lg 1 sätete alusel otsustada kaasomanike häälteenamusega. Püstik 2 ei ole kostja

kasutuses ja valduses olevate hoone 3. ja 4. korrusega ühendatud – see kanalisatsioonipüstik

on täielikult hageja valduses ja kasutuses. Ummistuse oleks hageja selles püstikus saanud

likvideerida ka Xxxx hoone esimeselt korruselt. Hagi esitades ei ole hageja toiminud heas

usus vaid sooviga kostja majandustegevust kahjustada või isegi sundida hagejat ruumide

üürileandmine

lõpetama

jättes

kostja

ilma

elektrivarustuseta,

veevarustuseta,

küttegaasivarustuseta ja häirida kostja kanalisatsiooni kasutamist.

16. Kostja palub kohtul TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta hagi läbi vaatamata, kuna see on

esitatud kahju tekitamiseks kostjale, kostja majandustegevuse kahjustamiseks ja kostja

majandustegevuse (mitteeluruumide üürimine) lõpetamiseks. Juhul kui kohus otsustab siiski

teha tsiviilasjas otsuse palub kostja jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja

kanda ning mõista kostja menetluskulud välja hagejalt

MENETLUSE KÄIK

17. Kostja esitas 23.03.2017 menetluskulude nimekirja ja taotluse pikendada menetluskulude

nimekirja esitamise tähtaega kuni 23.03.2017. Taotluse põhjenduste kohaselt ajas kostja

segamini oma menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja (hiljemalt 16.03.2017) vastuse

esitamise tähtajaga vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks, s.o 23.03.2017).

18. Hageja ei nõustu kostja taotlusega. TsMS § 176 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude

nimekiri esitada kohtuistungil enne kohtuvaidlusi ja hiljem võib esitada ainult kohtuistungiga

seotud menetluskulude nimekirja. Kohtuistungi aeg oli kostjale teada juba 5.12.2016. Seetõttu

puudub hageja arvates üldse alus võimaldada kostjal esitada pärast kohtu määratud

kohtuistungi aega selliste menetluskulude nimekirja, mis oleks tulnud seaduse alusel esitada

istungil. 09.03.2017 kohtuistungiga seotud menetluskulusid aga istungilt puudunud kostjal

olla ei saa, nagu nähtub ka esitatud nimekirjast. Alust tähtaja pikendamiseks ei ole. Samuti

puuduks alus tähtaja ennistamiseks, mida kostja ei ole ka taotlenud. Hageja palub jätta kostja

hilinenult esitatud menetluskulude nimekiri asja juurde võtmata ja sõltumata lahendist jätta

kõik kostja menetluskulud tema enda kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

19. Tulenevalt TsMS § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Seega lahendab kohus esmalt

kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks ja taotluse menetluskulude nimekirja esitamise

tähtaja pikendamiseks.

20. Kostja taotleb hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna see on esitatud

kahju

tekitamiseks

kostjale,

kostja

majandustegevuse

kahjustamiseks

ja

kostja

majandustegevuse (mitteeluruumide üürimine) lõpetamiseks. Kohus leiab, et kostja taotlus

jätta hagi läbi vaatamata ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 423 lg 2 p 2

sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud

hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

21. Hageja palub käesolevas tsiviilasjas kohustada kostjat kasutada kaasomandi eset

kooskõlas seaduse ja kasutuskorra kokkuleppega, kohustada kostjat taastama kaasomandisse

kuuluva hoone esialgne olukord ning eemaldada kaasomandisse hoonele kuuluvad rajatised ja

taastada hoone välisfassaad. Samuti on hageja esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude.

Hagejal on õigus nimetatud nõudeid kohtule esitada AÕS §-de 72 ja 74 alusel ning VÕS §

115 alusel. Riigikohus on märkinud, et TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamine on võimalik siis,

kui hagiavaldus või hagita menetluses esitatud avaldus on õiguslikult perspektiivitu, st et

hagis või avalduses esitatud asjaolude tõesuse korral ei oleks hagi või avaldust võimalik

rahuldada. Selle sätte kohaldamiseks ei pea kohus seega tuvastama asjaolusid (vt Riigikohtu

määrus nr 3-2-1-114-12, p 18). Eeltoodust tulenevalt on hageja hagiavaldust võimalik

rahuldada. Tulenevalt eelnevast ei rahulda kohus kostja taotlust hagi läbi vaatamata jätmiseks

ning lahendab tsiviilasja kohtuotsusega.

22. Kohus leiab, et kostja taotlus pikendada menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega kuni

23.03.2017 ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 64 lg 1 alusel kohus võib

tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval

põhjusel pikendada. Taotluse põhjenduste kohaselt ajas kostja segamini oma menetluskulude

nimekirja esitamise tähtaja vastuse esitamise tähtajaga vastaspoole menetluskulude kohta

seisukoha esitamiseks. Kostja 09.03.2017 määratud kohtuistungile ei ilmunud. Kohus määras

nimetatud kohtuistungil pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks 16.03.2017 ja

vastaspoole menetluskulude nimekirjale seisukoha esitamiseks tähtaja 23.03.2017. Kohus

edastas kostjale kohtuistungi protokolli e-postiga 09.03.2017 aadressil xxxx (tl 177 pöördel).

Kohtuistungi protokollis on pooltele määratud tähtajad sõnaselgelt kirjas. Nimetatud e-kirjas

märkis kohus, et kostjal tuleb menetluskulude nimekiri esitada hiljemalt 16.03.2017.

Eeltoodust tulenevalt ei saanud kostja menetlustähtaegu kuidagi segi ajada. Hageja

vastuväidetele selle kohta, et hageja arvates puudub üldse alus võimaldada kostjal esitada

pärast kohtu määratud kohtuistungi aega selliste menetluskulude nimekirja, mis oleks tulnud

seaduse alusel esitada istungil, märgib kohus järgmist. Riigikohus on leidnud, et kõigi

menetluskulude nimekirja esitamine ühes dokumendis pärast viimast istungit kohtu määratud

tähtpäevaks on lubatud vaatamata sellele, et seadus näeb ette menetluskulude nimekirja

mitmeastmelise esitamise. Kolleegium on seisukohal, et kõigi kulude kohta ühtse nimekirja

esitamine aitab kaasa menetlusökonoomiale ja asja lahendamisele mõistliku aja jooksul (vt

Riigikohtu otsus nr 3-2-1-60-16, p 13).

23. Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, ning

kuulates 05.12.2016 toimunud kohtuistungil ära pooled, et hagiavaldus on põhjendatud ja

tuleb rahuldada. Kohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud, mille üle

poolte vahel vaidlust ei ole:

1. pooled on Xxxx, Tallinn kinnistu kaasomanikud, millest 35/45 mõttelist osa kuulub

kostjale ning 10/45 mõttelist osa hagejale;

2. Xxxx, Tallinn kinnistu suhtes on 09.11.2010 sõlmitud kaasomandi kasutuskorra

kokkuleppe;

3. kasutuskorra kokkuleppe punkti 9.1.1. kohaselt on hageja ainuvalduses- ja kasutuses

Xxxx, Tallinn oleva hoone esimene ja teine korrus ning lepingu lisaks oleval plaanil (hoovis)

roosa värviga viirutatud maa-ala;

4. kasutuskorra kokkuleppe punkti 9.1.2 kohaselt on kostja ainuvalduses- ja kasutuses Xxxx,

Tallinn oleva hoone kolmas ja neljas korrus ning lepingu lisaks oleval plaanil (hoovis)

kollase värviga piiritletud maa-ala;

5. kostja on ehitanud hoonele välise kaubalifti ja hoone välisseintesse ukseavad;

6. kostja on hoone välisseina külge rajanud elektri- ja gaasitrassi.

24. Kohus analüüsib esmalt hageja nõuet kaasomandi eseme kasutamiseks kooskõlas seaduse

ning kaasomandi kasutuskorra kokkuleppega, seejärel esialgse olukorra taastamise nõuet ja

viimasena kahju hüvitamise nõuet.

25. Hageja nõue kostja vastu kaasomandi eseme kasutamiseks kooskõlas seaduse ning

kaasomandi kasutuskorra kokkuleppega on esitatud AÕS § 72 lg 3 alusel, mille kohaselt

kaasomanikul on õigust ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike

taaskasutust. Kaasomanikul on olukorras, kus kaasomanikud rikuvad kaasomaniku õigust

kasutada oma kaasomandit, AÕS § 72 lg 3 alusel esitada teiste kaasomanike vastu nõue

rikkumise kõrvaldamiseks (Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. 2014, § 72, komm

3.3, lk 315). AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et

kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike

huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest,

eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Õiguskirjanduse kohaselt

peavad kaasomanikud ühiselt otsustama, kuidas nad kaasomandis olevat asja kasutavad.

Ühine otsustamine saab toimida kahel viisil: 1) kaasomanike kokkuleppel, mis eeldab seda, et

kokku lepitavaga on nõus kõik kaasomanikud ja 2) kaasomanike enamuse otsusega ehk

häälteenamusega otsustamisega, kusjuures enamusele peab kuuluma suurem osa kaasomandis

(Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. 2014, § 72 komm 3.1.2.1. lk 311).

26. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Käesoleval juhul vaidlus puudub selles, et pooled on

kinnistu

Xxxx,

Tallinn

kaasomanikud.

Nimetatut

tõendab

ka

kohtule

esitatud

kinnistusraamatu väljavõte (tl 13-14). Kohus tuvastas eelnevalt, et Xxxx, Tallinn kinnistu

suhtes on 09.11.2010 sõlmitud kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe. Nimetatud kasutuskorra

kokkuleppe kohaselt on hageja ainuvalduses- ja kasutuses hoone esimene ja teine korrus ning

lepingu lisaks oleval plaanil (hoovis) roosa värviga viirutatud maa-ala ning kostja

ainuvalduses- ja kasutuses on hoone kolmas ja neljas korrus ning lepingu lisaks oleval

plaanil (hoovis) kollase värviga piiritletud maa-ala.

27. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kostja rikub kaasomandi

kasutuskorra kokkulepet. Hageja väitel pargib kostja temale ning tema klientidele kuuluvaid

autosid pidevalt hageja ainuvaldusesse ja –kasutusse jäävale alale. Hageja on nimetatu

tõendamiseks esitanud kohtule fotod (tl 66-67). Kostja nimetatut ei vaidlusta ning leiab, et

kostjal on õigus parkida hageja ainuvalduses ja kasutuses olevale kinnistuosale. Kostja

märgib üksnes, et parkimisküsimusi ei ole kaasomanike kokkuleppega reguleeritud ning

nimetatu on reguleeritud detailplaneeringu liikluskeemi osaga. Detailplaneeringu kohaselt

paiknevad parkimiskohad kinnistu välisservades ning hageja kasutusse ja valdusesse jäävad

parkimiskohad Xxxx kinnistu välisküljel. Kohus kostja põhjendustega ei nõustu. Olukorras,

kus kaasomanikud on sõlminud kasutuskorra kokkuleppe ning see on kantud

kinnistusraamatusse, siis on selle täitmine kaasomanikele kohustuslik. Kohus nõustub hageja

esile toodud väitega, et detailplaneeringu näol on tegemist avalik-õigusliku aktiga, mis ei oma

kaasomanike eraõiguslikus suhtes mingit tähendust. Detailplaneering ei anna kostjale õigust

rikkuda kaasomanike vahel kehtivat kasutuskorda. Samuti ei kohaldu käesoleval juhul kostja

poolt viidatud liiklusseaduse (LS) § 20, vaid nimetatud säte kohaldub avalikult kasutataval

teel.

28. Samuti on kostja rajanud elektriautode laadimiseks ettenähtud laadimispunkti hageja

ainukasutuses oleval alale. Kostja leiab, et tal oli õigus paigutada sõidutee kõrvale hageja

kasutuses olevale maa-alale seoses parkimise lubatavusega ajutise valgusti ja sellega

ühendatud alalisvooluallika. Kostja peab nimetatud tegevust lubatavaks, kuid vastu tulles

hageja soovile ja järgides hea usu põhimõtete eemaldas kostja valgusti ja sellega ühendatud

alalisvooluallika 20.07.2016. Hageja leiab, et autolaadimise punkti likvideerimine ei ole

lõpuni viidud. Kostja väitel on praegu seal säilinud ainult torustiku post, mis ei ole kostja

ehitatud. Kostja esitas kohtule foto, millelt nähtub laadimispunkt (tl 175) ning foto, millelt

laadimispunkt on eemaldatud (tl 176). Viimati mainitud fotol on näha torustiku post, mille

küljes on laadimispunkti valge juhe või kaabel. Kohus asub seisukohale, et kuna torustiku

post on roostetanud ning samuti arvestades asjaolu, et veel üks samasugune post paikneb

kõnealuse posti läheduses, on nimetatud post paigaldatud hageja maa-alale enne kostja poolt

posti külge laadimispunkti paigaldamist. Kuna fotolt nähtuvalt on posti küljes valge

laadimispunkti juhe, siis asub kohus seisukohale, et kostja ei ole lõplikult laadimispunkti

kõrvaldanud ning samuti tuleb likvideerida posti küljest juhe, kaabel jms.

29. Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele hageja esimene nõue kohustada kostjat

kasutama kaasomandis olevat kinnistut Xxxx Tallinn seaduse ning kaasomandi kasutuskorra

kohaselt ning hoiduma hageja ainuvaldusesse ning ainukasutusse kuuluvate alade

kasutamisest, sealhulgas selliselt, et kostja lõpetab autode parkimise hageja ainukasutuses

oleval alal ning kostja eemaldab hageja ainukasutuses olevalt alalt kostjale kuuluvalt

elektriautode laadimise posti lõplikult, so laadimispunkti ühendava kaabli.

30. Järgmisena tuleb analüüsida esialgse olukorra taastamise nõuet. Kaasomanik on

kohustatud kaasomandi osa kasutama nii, et see oleks kooskõlas seadustega, kaasomandi

kasutuskorra kokkuleppega ega kahjustaks teiste omanike õigusi. Hageja nõuab kaasomandi

eseme esialgse olukorra taastamist, eemaldades kaasomandisse kuuluvalt kinnistult Xxxx,

Tallinn, kaasomaniku nõusolekuta hoone fassaadile rajatud rajatised, s.o gaasipaigaldis,

elektripaigaldis ning kaubalift ning taastama hoone välisfassaad. Hageja nimetatud nõude

õiguslikuks aluseks on AÕS § 74 lg 1, mille kohaselt kaasomandis oleva asja võib

võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult

kõigi kaasomanike kokkuleppel. Hageja ei ole kostjale andnud nõusolekut ega luba

kaasomandi eseme muutmiseks.

31. Vaidlus puudub selles, et kostja on ehitanud hoonele välise kaubalifti ja hoone

välisseintesse ukseavad ning rajanud hoone välisseina külge elektri- ja gaasitrassi. Vaidlus on

selles, kas kostja on kaasomandi eset oluliselt muutnud kaasomanike häälteenamusega tehtud

otsusega. Tulenevalt AÕS § -st 74 lg 1 võib kaasomandi eset oluliselt muuta ainult kõigi

kaasomanike kokkuleppel. Kostja poolt teostatud muudatused (välise kaubalifti ja hoone

välisseintesse ukseavade rajamine, hoone välisseina külge rajatud elektri- ja gaasitrass) on

kohtu hinnangul kaasomandi eseme oluline muutmine, milleks on vajalik kaasomanike

kokkulepe AÕS § 74 lg 1 järgi. Seega ei saa nimetatud otsust vastu võtta kaasomanike

häälteenamusega. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et kaasomanike kokkulepet nimetatud oluliste

muudatuste tegemiseks sõlmitud ei ole. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et alternatiivselt

isegi juhul, kui kostja poolt tehtud muudatused oleksid AÕS § 72 lg 1 kohaselt

kaasomandieseme igapäevase valdamise ja kasutamise piires, siis selliseid häälteenamusega

tehtud otsuseid antud juhul tehtud ei ole. AÕS § 72 lg 1 kohaselt võivad kaasomanikud teha

asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse jäävates küsimustes otsuseid

häälteenamusega. Nimetatud otsust ei ole kohtu hinnangul võimalik teha ühel kaasomanikul

ainuisikuliselt, vaid otsuse tegemine eeldab kõigi kaasomanike poolt koosoleku pidamist või

arutelu toimumist.

32. Küttesüsteem ja elektrisüsteemi muutmine vajab ehitusprojekte, ehitusluba ning tuleb

lahendada hoones tervikuna. Kohtule esitatud Tehnilise Järelevalve Ameti 25.07.2016 kirja nr

1-12/16-1034-002 kohaselt ei ole platvormtõstuki, gaasi- ja elektripaigaldise kasutamine

vastavuses seadme ohutuse seaduse nõuetega (tl 132-133). Kohtule esitatud XxxxAS

elektripaigaldise erakorralise auditi protokolli kohaselt esineb elektrikaablil neli olulist

puudust ja üks täiendav mittevastavus, mh on kaabel katusel kinnitamata (tl 161-162). Kostja

ei ole tõendanud oma väidet, et gaasitrass on kostja kinnistute osa. Samuti ei oma käesoleval

juhul tähtsust, et gaasitrass rajamist alustati 2012 aastal ja gaasipaigaldis ei vaja auditi

läbiviimist ning platvormtõstuk ei vaja ehitusluba. Kostja ei ole tõendanud, et teine

kaasomanik oleks andnud nõusoleku nimetatud paigaldiste rajamiseks ja hoone välisfassaadi

muutmiseks. Seega on põhjendatud nimetatud rajatiste eemaldamine ja hoone esialgse

olukorra taastamine.

33. Kohus nõustub kostja esindaja poolt 05.12.2016 kohtuistungil väljendatud seisukohaga, et

vajalike kommunikatsioonide äralõikamine on viimane asi mida teha, kuid kostja ei ole

vaatamata kohtu juhistele kohtule esitanud vastavaid nõudeid mille alusel saaks jätta hageja

nõude rahuldamata. Kohus selgitas kostja esindajale 05.12.2016 toimunud kohtuistungil, et

kostjal on õigus nõuda kasutuskorra kandlaksmääramise muutmist ning õigus nõuda rajatiste

säilimist (tl 152). Kohus andis kostjale ka soovi korral vastuhagi esitamiseks tähtaja

02.01.2017. Kostja vastuhagi esitanud ei ole. Kohtule ei ole teada ka asjaolu, et kostja oleks

esitanud kohtule iseseisva tsiviilasjana nimetatud nõuded. Kohus ei saa jätta hageja nimetatud

nõuet rahuldamata põhjusel, et kommunikatsioonide äralõikamine lõpetab kostja

majandustegevuse. Kuna AÕS § 74 lg 1 kohaldamise eeldused on täidetud, siis kuulub hageja

nõue, kohustada kostjat taastama kaasomandisse kuuluva hoone Xxxx, Tallinn esialgne

olukord, eemaldades kaasomandisse kuuluvalt kinnistult hageja nõusolekuta hoone fassaadile

rajatud rajatised: gaasipaigaldis; elektripaigaldis ning kaubalift ning taastama hoone

välisfassaad, rahuldamisele.

34. Viimasena võtab kohus seisukoha kahju hüvitamise nõude osas. Hageja kahjunõue on

esitatud ja võiks kuuluda rahuldamisele AÕS § 72 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. AÕS § 75 lg 5

kohaselt kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja

valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud

peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste

kaasomanike õiguste kahjustamisest. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust,

võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise

eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

Õiguskirjanduse kohaselt, kui üks kaasomanik tekitab ühisele asjale kahju, on ta rikkunud

kaasomanike vahelist võlasuhet ning teised saavad tema vastu esitada kahju hüvitamise

nõude VÕS § 115 alusel (vt (Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. 2014, § 75

komm 3.3. lk 336). VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

35. Riigikohus on hageja poolt viidatud lahendis nr 3-2-1-129-13, p-is 22 märkinud, et õigus

nõuda kahju hüvitamist on siis, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: kostja on

kohustust rikkunud; kostja vastutab kohustuse rikkumise eest; kostjale on tekkinud või tekib

kahju ; kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning rikkumise ja kahju vahel

on põhjuslik seos. Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist summas 4 409

eurot. Hagejale tekitatud kahju koosneb veeavarii tagajärgede likvideerimisest hageja

ruumides 3 200 eurot, aia likvideerimisele ja utiliseerimisele tehtud kulutused 500 eurot ning

Xxxx abi OÜ poolt osutatud ummistuse likvideerimise teenused summas 709 eurot.

36. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et kostja ainuvalduses ja kasutuses olevates

ruumides toimus 17.02.2015 veeavarii, mille tulemusena sai kahjustada hageja ainukasutuses

oleva ruumi lagi, seinad ja põrand (tl 68-70). Kostja veeavarii toimumist ei vaidlusta. Kostja

leiab, et veeavarii toimus hageja omal süül ning kostjal ei olnud võimalik seda ära hoida.

Kostja ei ole tõendanud, et tema ei ole kohustusi rikkunud. Veekahjustus paikneb hageja

ainukasutuses oleva ruumi laes ning kohtu hinnangul ei saa vesi lakke sattuda muul viisil, kui

imbumisena läbi lae. Vaidlust ei ole asjaolus, et kostja kasutuses on hoone kolmas ja neljas

korrus. Seega ei saanud veekahjustus tekkida muul viisil kui kostja tegevuse või tegevusetuse

tagajärjel. Kostja vastupidist tõendanud ei ole.

37. Seega on tõendamist leidnud, et avarii toimus kostja ainukasutuses olevates ruumides.

VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole

kohtule esitanud asjaolusid selle kohta, et rikkumine oleks vabandatav. Kohtule esitatud

XxxxOÜ hinnapakkumise kohaselt maksab veeavarii tagajärgede likvideerimine hageja

ruumides 3 200 eurot (tl 84). Kohtule esitatud arvetega on tõendamist leidnud, et Xxxx OÜ

esitas hagejale teostatud remonttööde eest arved summas 3 390,50 eurot (tl 158-160).

Nimetatud arvetega on tõendatud, et tööd on teostatud ja vastav kulu on ka tegelikult hagejale

tekkinud. Kostja nimetatud summat vaidlustanud ei ole. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule

tõendeid selle kohta, et nimetatud töid saaks teha odavama hinnaga. Seega on hagejale

tekkinud kahju summas 3 200 eurot, kuna kahjustada sai hageja ainukasutuses olev lagi, kahju

on hõlmatud kohustuse kaitse-eesmärgiga. Rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik

seos., kuna kostja poolt põhjustatud veeavarii tekitas hagejale kahju, mille likvideerimiskulud

moodustavad 3 200 eurot.

38. Samuti on tõendamist leidnud, et kostja tekitas omavolilise aia rajamisega hagejale kahju.

Kohus võttis eelnevalt käesolevas kohtuotsuses seisukoha, et kaasomandi kasutuskorraga

kokkulepitut ei saa muuta kaasomaniku häälteenamuse tehtava otsusega. Kohus märgib, et

isegi juhul, kui nimetatud küsimust saaks otsustada häälteenamusega, siis nimetatud

kokkulepe kehtiks hageja suhtes üksnes siis, kui see oleks kantud märkusena

kinnistusraamatusse. Kostja ainuisikuline aia rajamise otsus on tehtud 14.10.2013, hageja

omandas kaasomandiosa 24.11.2014. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et kostja poolt rajatud aed on

rajatud hageja ainukasutuses olevale maa-alale. Hageja on tõendanud, et kandis aia

utiliseerimisega kahju 500 eurot. Nimetatu on tõendamist leidnud kohtule esitatud

kinnituskirjaga (tl 157). Kostja aia utiliseerimise kulu 500 eurot ega kinnituskirja vaidlustanud

ei ole. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole

kohtule esitanud asjaolusid selle kohta, et rikkumine oleks vabandatav. Seega on aia

utiliseerimisega tekitatud kahju hõlmatud kohustuse kaitse-eesmärgiga. Samuti on rikkumise

ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos, kuna kostja rajas hageja alale aia mille

likvideerimine tekitas hagejale kahju.

39. Hageja suurendas 30.08.2016 kahju nõuet summas 709 eurot. Kohus võttis 22.09.2016

määrusega kahju nõude suurendamise menetlusse 709 euro osas, kohus on ekslikult määruses

märkinud nõude suurendamise summaks 700 eurot. Hageja kahju nõude suurendamine

summas 709 eurot koosneb ummistuse likvideerimises Xxxxabi OÜ poolt. Kohus leiab, et

tõendamist on leidnud, et ummistuse tekitas kostja. Hageja on hagi nõude suurendamise

taotluses märkinud, et ummistuse likvideerimisel leidis kinnitust, et ummistus asus kostja

ainuomandisse kuuluval kinnistul Vinkli tn 15, Tallinn, mis asub kaasomandisse kuuluva

kinnistu kõrval. Kanalisatsiooniummistuse oli tekitanud kostja, kes oli paigaldanud

kanalisatsioonikaevudesse

ette

nii

kaltse,

jalgpalle

kui

ka

muid

esemeid.

Kanalisatsiooniummistuse likvideerimiseks oli hageja sunnitud tellima nii survepesu auto kui

ka TV uuringu. Samuti tuli hagejal tellida erakorraline xxxx taastus ja remont. Ummistuse

likvideerimiseks

oli

vajalik

ka

ummistuse

tekitanud

esemete

eemaldamine

kanalisatsioonitorudest ning püstikute ja kanalisatsiooni erakorraline puhastamine ja

parandamine. Nimetatud teenuse tellis hageja Xxxx OÜ-lt mille tulemusena tuli hagejal

tasuda avariitööde eest Xxxx OÜ-le 709,00 eurot (koos käibemaksuga) (tl 144). Kostja ei ole

vaidlustanud asjaolu, et ummistus asus kostja ainuomandisse kuuluval kinnistul. Samuti ei

ole kostja vaidlustanud arvet summas 709 eurot. Kostja ei ole kohtule esitanud asjaolusid selle

kohta, et rikkumine oleks vabandatav. Seega on kostja kinnistul tekkinud kostja tegevuse

tagajärjel ummistus, mille likvideerimine tekitas hagejale kahju. Seega on tõendamist

leidnud, et kostja tekitas hagejale kahju summas 4 409 eurot.

40. Hageja on esitanud tekitatud kahjult ka viivise nõude. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

41. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue välja mõista kostjalt

viivis summalt 4 409 eurot alates kahe nädala möödumisest kahju väljamõistmise osas

tehtava kohtuotsuse jõustumisest kuni kahjuhüvitise 4409 euro täieliku tasumiseni.

MENETLUSKULUD

42. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta tervikuna kostja kanda.

TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kooskõlas TsMS § 174

lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik