2-16-124943/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S
Legislator headnote
AI generated2-16-124943/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: K O H T U O T S U S
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
LIHTMENETLUSOTSUS
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
12. aprill 2017
Tsiviilasi
(number ja menetluse ese)
nr 2-16-124943
AS STARMAN hagi Pjotr Ruskevitši vastu 13.02.2013
sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise lepingust nr L-
692692 tuleneva põhivõlgnevuse 242,69 euro (sh
leppetrahvid 29,91 + 90 eurot), sissenõudmiskulu 30 euro
ja sissenõutavaks muutunud viivise 81,20 euro ning alates
09.02.2017 jooksva viivise 0,05% tasumata põhinõudelt
päevas väljamõistmiseks
Hagihind
398,18 eurot
Kohtunik
Kadi Aavik
Hageja
Aktsiaselts Starman (registrikood 10069659; aadress
Akadeemia tee 28, 12618, Tallinn)
Hageja esindaja
Darja Permina, Julianuse Õigusbüroo OÜ (e-post:
jurist@julianus.ee)
Kostja
Pjotr Ruskevitš (isikukood xxx; aadress xxx)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada AS STARMAN hagi Pjotr Ruskevitši vastu osaliselt.
2. Välja mõista Pjotr Ruskevitšilt AS STARMAN kasuks põhivõlgnevus summas 122
(ükssada kakskümmend kaks) eurot ja 78 senti, sissenõudmiskulu 20 (kakskümmend)
eurot ja kuni 12.04.2017 (k.a.) sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (122,78 €)
summas 85 (kaheksakümmend viis) eurot ja 09 senti ning alates 13.04.2017 kuni põhivõla
täieliku tasumiseni viivis 0,05% põhinõudelt päevas. Lõpetada viivise arvestus, kui see
võrdsustub väljamõistetud põhinõudega.
3. Jätta AS STARMAN hagi Pjotr Ruskevitši vastu leppetrahvide nõudes kogusummas
119,91 eurot rahuldamata.
4. Jaotada menetluskulud ning jätta need 57% osas Pjotr Ruskevitši ning 43% osas AS-i
STARMAN kanda.
1
5. Välja mõista Pjotr Ruskevitšilt AS STARMAN kasuks hageja menetluskulud 74
(seitsekümmend neli) eurot ja 10 senti.
6. Välja mõista Pjotr Ruskevitšilt AS STARMAN kasuks viivis hageja kasuks välja
mõistetud menetluskuludelt (74,10 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras,
tingimusel, et viivis ei ületa menetluskulude põhisummat.
7. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.
8. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele, kostjale toimetada kohtuotsus
kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult
teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist istungil.
Selgitused
9.1 arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 2000 eurot ning koos kõrvalnõuetega 4000 eurot,
on kohus asja lahendanud TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud
korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s.o ilma kohtuistungi pidamiseta ning
menetlusosaliste ärakuulamisega; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära
kuulatud.
9.2 TsMS § 444 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluse otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata
nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku
omavalitsuse asutuse seisukoha. Samuti võib kohus lihtmenetluse korral kohtuotsuse
põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu
järeldused, märkimisega.
9.3. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus Tartu
Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
9.4. TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja
kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
(TsMS § 444 lg 1 ning lg 2 alusel)
Hageja nõue (hagi ese)
Hageja on 08.02.2017 esitanud kostja vastu nõude tulenevalt poolte vahel 13.02.2013.a. sõlmitud
liitumis- ja teenuste osutamise lepingust nr xxx, mille alusel võimaldati kostjale televisiooniteenuse
(ZUUMtv) kasutamist. Vastavalt nimetatud lepingus märgitule olid selle lahutamatuks osaks
lepingu üldised tingimused ja hageja hinnakiri, millega kostja on väidetavalt nõustunud.
Kostja ei ole tasunud hagiavalduse lisadeks olevaid arveid kogusummas 242,69 eurot (sh
leppetrahviarved tl 17 ja 18) millele lisandub põhinõude täitmiseni viivis 0,05% päevas, s.o hagi
esitamiseni summas 81,20 eurot.
2
Hagi õigusliku alusena viitab hageja muuhulgas võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, VÕS § 82 lg-
le 1, VÕS §-le 100, VÕS § 101 lg-le 1 ja VÕS § 113 lg-le 1 ning hageja nõuab kostjalt võlgnevuse
242,69 euro, sissenõudmiskulude 30 euro, sissenõutavaks muutunud viiviste 81,20 euro ja
sissenõutavaks muutumata viiviste (0,05 % põhinõudelt päevas) väljamõistmist.
Kostja vastuväited
Kostjale on hagiavaldus kätte toimetatud 09.03.2017 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (tl
58). Kostja hagiavaldusele vastanud ei ole.
Kohtu põhjendused
Kohus märgib, et TsMS § 407 lg-st 1 tulenevalt on kostjapoolse hagile vastamata jätmise puhul
tagaseljaotsuse tegemine kohtu õigus, mitte kohustus. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse eesmärk pole
teha lahend hageja kasuks vaid põhjusel, et kostja ei vasta hagile. Seetõttu on kohus pidanud
vajalikuks lahendada käesolev tsiviilasi, mille hagihind jääb alla 2000 euro, TsMS § 405 lg-st 1
tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtmenetlusotsusega.
TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite,
millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud osaliselt, eelkõige põhinõude 122,78 euro, sissenõudmiskulu
20 euro, sissenõutavaks muutunud viivisenõude 85,09 euro ja alates 13.04.2017 jooksva viivise
osas kuni põhivõla täieliku tasumiseni 0,05% eelnimetatud põhinõudelt päevas. Kohtu hinnangul
tulenevad eelnimetatud nõuded poolte vahel sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise lepingu
kostjapoolsest mittevabandatavast rikkumisest ning kuuluvad rahuldamisele VÕS § 100, § 101 lg 1
p-de 1 ja 3, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113, VÕS § 103 ja VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi. Kohus märgib, et
väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb viivise arvestamine lõpetada, kui see summaarselt
võrdsustub põhinõudega, s.o 122,78 euroga.
Puutuvalt hageja leppetrahvinõudesse kogusummas 119,91 eurot, leiab kohus, et see tuleb jätta
rahuldamata. Kui hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus
tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. Sellele osundab
ka asjakohane Riigikohtu praktika (sh RKTKo 08.12.2008 nr 3-2-1-125-08, p 14; RKTKo
15.01.2014 nr 3-2-1-156-13, p 10), mille kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste
kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on
kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi (RKTKo 30. oktoober 2013
lahend nr 3-2-1-106-13).
Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud lepingus sisalduvate üldtingimuste puhul tegemist
tüüptingimustega VÕS § 35 lg 1 mõttes – see on hageja poolt eelnevalt välja töötatud
tüüplepingutes kasutatav tingimus, mille sisu ei saanud kostja lepingut sõlmides mõjutada. VÕS §-s
42 lg 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,
lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt
ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste
tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele
kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult
kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse
rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult
suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline
3
tüüptingimus tühine. Kostja oli lepingut sõlmides tarbija VÕS § 34 mõttes ning kohus leiab, et
pooltevahelises lepingus sisalduv leppetrahv kokku summas 119,91 euro on ebamõistlikult kõrge
ning kostjat kahjustav, mistõttu tuleb lepingutingimust leppetrahvi (p 10.2, tl 41) kohta pidada
tühiseks.
Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt.
Menetluskulud
TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes
osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta
menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud
rahuldada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on TsMS §
175 lg 1 alusel põhjendatud asja keerukust arvestades 30 euro ulatuses. Lisaks on menetluskuluks
TsMS § 138 lg 2 alusel hageja kantud riigilõiv summas 100 eurot. Seega on menetluskuluks kokku
130 eurot (100 + 30). Kuna hagi täieliku rahuldamise korral oleks hageja soovinud oma nõuete
rahuldamist vähemalt hagihinna (sh jooksev viivis 0,05% päevas) 398,18 euro ulatuses, kuid kohus
rahuldas hagi osaliselt 227,87 euro ulatuses (sh põhinõue, sissenõudmiskulu ning maksimaalne
viivisesumma), tuleb jätta kostja kanda 57 % menetluskuludest (227,87: 398,18 x 100) ning hageja
kanda vastavalt 43% menetluskuludest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja
mõista 74,10 eurot (57 x 130 : 100). Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb
kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt (74,10 eurot)
võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, tingimusel, et viivis ei ületa menetluskulude
põhisummat.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadi Aavik
kohtunik
4