2-16-121007/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2017. a, Tartu kohtumaja, lihtmenetlus

Tsiviilasja number

2-16-121007

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Arlet Põdra vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

345,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht

A.Weizenbergi 20 Tallinn); esindaja Darja Permina (OÜ

Julianuse Õigusbüroo, jurist@julianus.ee)

kostja: Arlet Põder (isikukood XXX, XXX, tegelik elukoht

teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Arlet Põdralt OÜ Aktiva Finants kasuks 20.09.2013 sõlmitud liitumislepingu

nr XXX ja selle lisa nr XXX alusel:

- põhivõlgnevus 66 eurot;

- sissenõutavaks muutunud viivised 17,52 eurot;

- viivis põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 13.04.2017 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata käsitlustasu ja seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas määras

viivise väljamõistmise osas.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud 25% ulatuses Arlet Põdra kanda ning 75% ulatuses OÜ Aktiva Finants

kanda.

7. Määrata OÜ Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 eurot.

8. Välja mõista Arlet Põdralt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskuluna 43,75 eurot ja viivis

tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Apellatsioonkaebuse esitamine

9. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus

menetleb

apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks

või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi

või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja

see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul kohus edasikaebamiseks luba ei

anna.

10. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral tuleb hagejal kümne päeva jooksul otsuse

kuulutamisest arvates teatada kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, et

kohus otsust puuduoleva osaga täiendaks. Otsuse täiendamise korral hakkab

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest

arvates. Kui hageja kümne päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse

kuulutamisest arvates ei teata apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42, § 632 lg 1).

Kaja esitamine

11. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse

kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 142 lg 2, § 415).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

12. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

märkides vaid järgmist.

13. Kohus võttis hagi menetlusse 12.01.2017 määrusega ja toimetas hagimaterjalid ning

kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded

8.02.2017 teatega. Kohus andis kostjale aega 28 päeva hagimaterjalide kättesaamisest

alates hagile vastamiseks. TsMS § 317 lg 5 kohaselt luges kohus hagimaterjalid kostjale

kättetoimetatuks 23.02.2017. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega osaliselt õiguslikult

põhjendatud ning kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

14. TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel

kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele

tuginenud. Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping ja selle lisa on sõlmitud

tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.

15. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku

kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest

põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid

õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja

seisuga. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 42 lg 3 p 5 redaktsiooni kohaselt lepingus,

mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus,

millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma

tingimuse

kasutajale

ebamõistlikult

suurt

leppetrahvi,

ebamõistlikult

suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

16. Arvestades, et käsitlustasu nõutakse lepingu lõpetamisega seonduvate kulude, mitte

sissenõudekulude katmiseks, on kohtu hinnangul käsitlustasul leppetrahvi iseloom. VÕS §

158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

17. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 415 lg 1 teise lause kohaselt on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt

nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Kuivõrd antud

juhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga, on kohus seisukohal, et hageja poolt sätestatud

tüüptingimuse näol on tegemist tühiste tingimustega. Kuna käsitlustasu ette nägevad

tüüptingimused on tühised, tuleb kostjalt põhinõudena hageja kasuks välja mõista 66 eurot.

18. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis lepingutes kokkulepitud määras, s.o 0,15 %

põhinõudelt päevas. Kohus leiab, et viivisemäära sisaldavad lepingupunktid on samuti

tüüptingimused, mida kostja mõjutada ei saanud.

19. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole

sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult

kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe

ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3

p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel.

Hindamaks viivisemäära mõistlikkust, on põhjendatud silmas pidada ka lepingulise

viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt

(VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (referentsintressimäär).

Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud määrasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne

viivisemäär alla 9 % aastas (s.o alla 0,025% päevas).

20. Võrdluses praeguses asjas kokkulepitud viivisemääraga (0,15% päevas), ületab lepingus

kokkulepitu seaduslikku viivisemäära kuus korda. Vastavalt ülaltoodud Riigikohtu

seisukohale saab sellist selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat

viivisemäära pidada tühiseks.

21. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 avaldanud, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada

iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, siiski tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p

5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus

kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast

proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata

tarbijat ebamõistlikult.

22. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib

leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või

lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel

kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on selgitanud, et

ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes

toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud

ulatuses ja eeldustel. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et

sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks

tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või

vähendab seda (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15).

23. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas

17,52 eurot, samuti edasiulatuvalt alates 13.04.2017.

24. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades

nõude rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 25% ulatuses kostja kanda ja 75%

ulatuses hageja enda kanda.

25. TsMS § 1741 lg st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb määrata kindalaks hageja

menetluskulud 175 eurot järgmiselt:

- maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot;

- hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 30 eurot;

- hageja esindajatasu 100 eurot. Hageja on küll palunud välja mõista esindajatasu

summas 325 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et

kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus

põhjendatuks ja vajalikuks esindajatasu summas 100 eurot (TsMS § 175 lg 1).

26. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja

mõista 43,75 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis tasumata menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik