1-17-1521/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

12. aprill 2017

.a, Võru kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-17-1521 (16286000432)

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär Kristel Toots

Kriminaalasi K.I 4 süüdistuses KarS § 42 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Terje Aleksašin

Süüdistatav K.I , isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: xxxxxxx-

xxxxxxxxxxxx haridus; telefon: xxxxxxxx; e-post: ; põhi

xxxxxxxxxxxx@gmail.com; t ; eeb juhutöid

kriminaalkorras karistatud viiel korral, viimati Tartu

Maakohtu 14.07.2015.a otsusega KarS § 4231

järgi

seitsmekuulise vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi

ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga Tõkend – .

elukohast lahkumise keeld kuni 24.12.2017.a. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p st 5 ja § - -st 249 kohus otsustas:

1. K.I KarS Süüdi tunnistada § 424 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada K.I eelvangistuses viibitud aeg 23.12.2016.a 24.12.2016.a, so 2 aks a karistusaja hulka ning lugeda K.I – (k ) päev kandmata karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu K.I-le Maakohtu 14.07.2015.a otsusega nr 1-15-3874 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 7 (seitsme) kuu vangistuse võrra ning mõista K.I-le liitkaristuseks

2 (5)

kohtuotsuste kogumis (kuus) kuud ja 28 kaheksa

1 (üks) aasta 6 (kakskümmend ) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 alusel asenda

1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 28 da (kakskümmend kaheksa) päeva kümne k vangistust 568 (viiesaja kuue aheksa tunni ) üldkasuliku tööga, mis tuleb K.I ära teha 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel on kohustatud üldkasuliku töö tegemisel K.I järgima KarS § s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: -

-

- xxxxxxx-xxxxxxxxxxxx

elama kohtu määratud alalises elukohas ;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha muutmiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata K.I kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada K.I suhtes kohtuotsuse jõustumisel.

2. Menetluskulud:

KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus K.I sundrahast pool, so 352,50 eurot ja 51,12 eurot riigi kanda. kaitsja sõidukulud summas KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista K.I-lt välja menetluskulud riigieelarvesse järgmiselt:

 sundraha 352,50 eurot;

 kaitsjatasu 48 eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et on õigus K.I

tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 400,50 (nelisada eurot ja senti) viiskümmend

eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest järgmiselt: 11-ne kuu jooksul tasuda igakuiselt 33,38 eurot ning 12-ndal kuul tasuda 33,32 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300

3 (5)

Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99917700025256 ning selgituse “ , menetluskulud“. K.I, otsus nr 1-17-1521

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus

K.I selles, et tema 23.12.2016 kella 22.34 ajal juhtis süüdistatakse Võru maakonnas Võru linnas Jüri tänaval, Piiri ja Luha tänavate vahelisel alal mootorsõidukit BMW 740D registreerimisnumbriga xxxxxx olles joobeseisundis, s. o juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna vähemalt 0,95 mg/L, millise teoga pani toime

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör K.I-le -s

karistuseks ühe aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetavast karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 23.-24. detsember 2016.a, s.o kaks päeva, kandmisele kuulub seega üksteist kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 14.07.2015.a

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – seitsme kuu vangistuse võrra, mõista

süüdistatavale liitkaristuseks üks aasta kuus kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asend tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära ada vangistus 568

teha ühe aasta ja kuue kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise

ajal on K.I

75 lg 1 kohustatud täitma kontrollnõudeid vastavalt KarS § sätestatule: u määratavas alalises elukohas; uma kriminaalhooldaja määratud elama koht ilm

ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja

kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks

Eesti territooriumi piires kauemak

saama s kui viieteistkümneks päevaks;

kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu- - , töö või õppimiskoha muutmiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumis Eesti eks ja väljaspool territooriumi viibimiseks.

4 (5)

KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel hüvitab süüdimõistetu süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud sundraha 705 eurot ja er Objartelile makstava tasu määratud kaitsjale Rain

99,12 eurot, s.o kokku summas 804,12 eurot. K.I ja tema kaitsja taotlevad

menetluskulude vähendamist, sest süüdistataval on puudega ülalpeetav, abikaasa on töövõimetuspensionär ning sissetulek ebastabiilne, vähendades sundraha 50% võrra, 352,50 eurot ja jättes kaitsja sõidukulud summas 51,12 eurot riigi kanda kokku summas 403,62 eurot, seega jätta isiku kanda menetluskulud summas 400,50 eurot ning võimaldada kanda seda ositi ühe aasta jooksul. Prokurör on sellega nõustunud.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas K.I süüdistatav K.I, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus

nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega.

Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava

poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS § 245 sätteid. -de 239-

Kohus leiab K.I , et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse süüdi tunnistada 424 KarS § järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas K.I menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 99,12 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo

toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot (alates 1. jaanuarist 2017.a on kuupalga alammäär 470 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral - menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. K.I on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude

vähendamist ning tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamin täismahus ja süüdistataval on puudega ülalpeetav, abikaasa e korraga, arvestades et

5 (5)

on töövõimetuspensionär ning sissetulek ebastabiilne, käib ilmselgelt üle K.I-le jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus K.I sundrahast pool, so 352,50 eurot, kaitsja sõidukulud 51,12 eurot riigi kanda

Kohus on seisukohal, et arvestades K.I varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel

süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 400,50 eurot 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

/ Marju Persidskaja kohtunik