2-16-120605/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-120605

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Robert Poska vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

2982,27 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479;

asukoht Weizenbergi 20, 10151 Tallinn), lepinguline

esindaja Darja Permina (e-post jurist@julianus.ee)

kostja: Robert Poska (isikukood XXX; e-post XXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi Robert Poska vastu osaliselt.

2. Välja mõista Robert Poska´lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks põhinõue 1293,58 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 306,98 eurot, kokku 1600,56 eurot.

3. Välja mõista Robert Poska´lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis protsendina

põhinõudelt (1293,58 eurot) alates 13.12.2016. a kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta hagi käsitlustasu 140 euro ning viivise 1126,55 euro osas rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud hageja kanda 43% ulatuses ja kostja kanda 57% ulatuses.

6. Välja mõista Robert Poska´lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulu summas

213,75 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik

Osaühing Aktiva Finants esitas 14.09.2016. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 2867,11 euro saamiseks. Makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule

mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning

nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

12.12.2016. a esitas Osaühing Aktiva Finants kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt

välja mõista põhivõlgnevuse 1433,58 eurot (mis sisaldab muu hulgas käsitlustasu summas

140 eurot), sissenõutavaks muutunud viivise summas 1433,53 eurot ning viivise alates

13.12.2016. a kuni põhinõude summas 1433,58 täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja vahel 15.09.2013. a sõlmitud liitumisleping nr

XXX ja selle lisa nr XXX ning 25.09.2013. a sõlmitud liitumisleping nr XXX ja selle

26.09.2013. a sõlmitud lisa nr XXX. Elisa Eesti AS loovutas 18.11.2015. a nõude kostja

vastu põhisummas 1433,58 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on saadetud kostjale e-posti aadressil

robert.postka.001@mail.ee. Kohus loeb dokumendid kostjale TsMS § 3141 lg 2 alusel kätte

toimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407

lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Hagiavalduse kohaselt sisaldas kostja võlgnevus muu hulgas käsitlustasu summas 140 eurot,

mille tasumise kohustus tulenes osamaksetega vara müügilepingute (liitumislepingute lisad)

tingimustest, mille kohaselt kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse

rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste

katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist.

Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15% päevas, mis tulenes Elisa Eesti AS-i teenuse

kasutamise üldtingimuste p-st 7.8.

Kohus leiab, et kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud järelmaksuga vara müügilepingute

tingimused, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, ning Elisa

Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimuste p 7.8 on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1

tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei

ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et nimetatud tingimused on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1

järgi tühised.

Järelmaksuga vara müügilepingute tingimused, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il oli õigus

nõuda käsitlustasu tasumist, tõi kaasa tarbija kohustuse maksta lepingu lõpetamisel

käsitlustasu kindlaks määratud summas, sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata

tegelikku kahju suurust. Käsitlustasu kokku 140 eurot tuleb pidada ebamõistlikult suureks.

Riigikohus on 10.05.2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et

eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline

viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi,

kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Hageja on arvestanud viivist alates 16.10.2013. a kuni 12.12.2016. a. Nimetatud perioodil on

seadusjärgne viivis jäänud vahemikku 8-8,5% aastas. Seega ületab Elisa Eesti AS teenuse

kasutamise üldtingimuste järgne viivisemäär 0,15% päevas seadusjärgset viivisemäära enam

kui kolm korda.

Tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal õigus nõuda viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestades et hageja käsitlustasu nõue ei

ole õiguslikult põhjendatud, ei ole hagejal õigus nõuda ka viivist käsitlustasu maksmisega

viivitamise eest. Käsitlustasu kajastus arvel nr 2008512119. Hageja on arvestanud viivist

alates iga arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise

kuupäevani 12.12.2016. a. Arve nr 2007859435 summas 35,21 eurot tasumisega viivitamise

eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 16.10.2013 a kuni 12.12.2016. a summas 9,03

eurot; arve nr 2008077428 summas 192,59 tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus

nõuda viivist alates 16.11.2013. a kuni 12.12.2016. a summas 48,01 eurot; arve nr

2008272806 summas 62,75 eurot tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist

alates 19.12.2013. a kuni 12.12.2016 summas 15,16 eurot; arve nr 2008512119 summas

1003,03 eurot (arve summalt 1143,03 eurot on arvestatud maha käsitlustasu 140 eurot)

tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 21.01.2014. a kuni

12.12.2016. a summas 234,78 eurot (viivisearvestus on tehtud viivisekalkulaatorit

(www.viivisekalkulaator.ee) kasutades). Seega on hageja viivisenõue põhjendatud kokku

306,98 euro ulatuses.

Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 1293,58 eurot

(1433,58 eurot - 140 eurot), 12.12.2016. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 306,98

eurot ning viivis põhinõudelt 1293,58 eurot alates 13.12.2016. a kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käsitlustasu 140 euro ning viivise 1126,55

euro (1433,53 eurot - 306,98 eurot) osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

hageja kanda 43% ulatuses ja kostja kanda 57% ulatuses.

Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu 1145 eurot, sh riigilõiv 275 eurot ning

õigusabikulu 970 eurot.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht

ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt

väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt

samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades hagiavalduse sisu ja

asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks

õigusabikuluks 100 eurot.

Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Seega on hageja menetluskulud

põhjendatud kokku 375 euro ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 213,75 eurot (375 eurot x 57%).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik