2-17-100486/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-100486

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Sergei Filippov vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

288,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479;

asukoht Weizenbergi 20, 10151 Tallinn), lepinguline

esindaja Darja Permina (e-post jurist@julianus.ee)

kostja: Sergei Filippov (isikukood XXX; elukoht

XXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi Sergei Filippov´i vastu osaliselt.

2. Välja mõista Sergei Filippov´ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks põhinõue 158,09 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis summas 12,50 eurot ning sissenõudmiskulu 30 eurot,

kokku 200,59 eurot.

3. Välja mõista Sergei Filippov´ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis protsendina

põhinõudelt (158,09 eurot) alates 15.03.2017. a kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta hagi viivise 65,52 euro ja sissenõudmiskulu 10 euro osas rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud hageja kanda 25% ulatuses ja kostja kanda 75% ulatuses.

6. Välja mõista Sergei Filippov´ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulu summas

131,25 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik

Osaühing Aktiva Finants esitas 11.01.2017. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 251,41 euro saamiseks. Seoses nõudele vastuväite esitamisega lõpetas

kohus maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

14.03.2017. a esitas Osaühing Aktiva Finants kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt

välja mõista põhivõlgnevuse 158,09 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 78,02 eurot ning viivise alates 15.03.2017. a kuni põhinõude summas

158,09 euro täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Nõude aluseks on Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ja kostja vahel 2.08.2011. a sõlmitud liitumis- ja

järelmaksulepingud, 29.07.2013. a sõlmitud liitumisleping, 3.11.2014. a sõlmitud

järelmaksu- ja seadme vahetuslepingud ning 15.08.2015. a sõlmitud järelmaksuleping nr

XXX. Tele2 Eesti Aktsiaselts loovutas 25.11.2015. a nõude kostja vastu põhisummas 158,09

eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale 20.03.2017. a isiklikult allkirja vastu

üleandmisega kätte toimetatud. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407

lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15% päevas, mis tulenes Tele2 Eesti Aktsiaseltsi

teenuse kasutamise üldtingimustest.

Kohus leiab, et Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimused on tüüptingimused

VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija

vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui

pooled ise ei ole sellele tuginenud.

Riigikohus on 10.05.2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et

eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline

viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi,

kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast

19.04.2016. a kuni hagiavalduse koostamiseni 14.03.2017. a. Nimetatud perioodil on

seadusjärgne viivis jäänud vahemikku 8-8,05% aastas. Seega ületab Tele2 Eesti Aktsiaseltsi

teenuse kasutamise üldtingimuste järgne viivisemäär 0,15% päevas (s.o 54,75% aastas)

seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda ning arvestades Riigikohtu eelviidatud

seisukohta, on üldtingimustes sisalduv viivisekokkulepe VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

tühine.

VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki

lepingu kohta sätestatut. Tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse korral on

hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seadusjärgne

viivis põhivõlgnevuse summalt 158,09 eurot perioodil 19.04.2016. a kuni 14.03.2017. a on

12,50 eurot (viivisearvestus on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee)

kasutades).

Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude 40 euro tasumist, mille aluseks on Julianus

Inkasso OÜ sissenõudmiskulude hinnakiri.

VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast

lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Arvestades et hageja põhi- ja viivisenõue on väiksem kui 500 eurot, kuulub

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamisele 30 euro ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 158,09 eurot,

14.03.2017. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 12,50 eurot, sissenõudmiskulu 30

eurot ning viivis põhinõudelt alates 15.03.2017. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Sissenõudmiskulu 10 euro (40 eurot - 30 eurot) ning viivise

65,52 euro (78,02 eurot - 12,50) osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

hageja kanda 25% ulatuses ja kostja kanda 75% ulatuses.

Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu 350 eurot, sh riigilõiv 75 eurot ning

õigusabikulu 275 eurot.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht

ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt

väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt

samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades hagiavalduse sisu ja

asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks

õigusabikuluks 100 eurot.

Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Seega on hageja menetluskulud

põhjendatud kokku 175 euro ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 131,25 eurot (175 eurot x 75%).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik