1-16-6863/100 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-16-6863

Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 21. märtsi 2017 määrus süüdimõistetu B.B (B.B) tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu

B.B

(isikukood

XXX), kaitsja advokaat Heiki Kuningas, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 21. märtsi 2017 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel&Partnerid kaudu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot) advokaat Heiki Kuningale määruskaebemenetluses B.B-le riigi õigusabi osutamise eest.

3. Mõista B.B-lt välja menetluskulu 96 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.

4. B.B tasuda väljamõistetud menetluskulu määrusele lisatud makseinfo alusel 30. päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohus 17.10.2016 otsusega karistas B.B KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mida KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades vähendas kestuseni 2 aastat 4 kuud. Süüdimõistetu karistusaeg algas 06.04.2016 ja see lõpeb 06.08.2018.

2. Viru Maakohus 21.03.2017 määrusega jättis B.B tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamata.

Kohus leidis nimelt, et B.B ohtlikkusele viitavad tema varasem käitumine, toimepandud

kuritegude arvukus ja iseloom. Ta asus kuritegelikule teele juba noorukieas. Teda on kriminaalkorras karistatud 12. korral ning reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Viru

Maakohtu 17.10.2016 otsusega mõisteti B.B süüdi 27. varguses. Temale varasemalt kohaldatud karistused ei ole mingit mõju omanud. Seega tuleb asuda seisukohale, et kuritegude sooritamine on B.B-le kujunenud tavapäraseks eluviisiks. Talle on varem antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid viimase kriminaalhoolduse ajal tarvitas ta narkootikume ning tema

karistus pöörati täitmisele. Kuna süüdimõistetu käitumist ei olnud võimalik korrigeerida kriminaalhoolduslike vahenditega, ei saa kohus olla kindel, et elektrooniline valve oleks tulemuslik.

Lisaks ei saa jätta kõrvale B.B varasemat ükskõikset suhtumist teiste inimeste omandiõigusesse, korteripuutumatusesse ja kaaskodanike turvatundesse. Vangla hinnangul on B.B uue üldise korduva kuriteo tõenäosus 2 aasta jooksul 83%, millise näol on tegemist väga kõrge riskiga.

Veel nimetas maakohus ära, et B.B on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, s.o ta tekitas 01.06.2016 tahtliku enesevigastuse. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas kehtestatud korrale alluda ning õiguskuulekalt käituda, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Vähetähtis ei ole seegi, et B.B tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga ja narkootikume tarvitavaid isikuid. Positiivseid asjaolusid, nagu eluja töökoha olemasolu, kohus B.B vabastamiseks piisavaks ei pidanud.

3. Kohtumääruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja H. Kuningas, kes taotleb lahendi tühistamist ja B.B tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamist.

Taotlust põhjendades märgib kaitsja esmalt, et B.B suhtlusringkonnas on küll kriminaalkorras karistatud isikuid, kuid see ei tähenda tema poolt nendega suhtlemise jätkamist ka

pärast vabanemist. Kohus sedastas, et B.B on töökoht ja ta soovib elama hakata koos

lapsega. Nimetatud asjaolud eeldavad õiguskuulekat käitumist ja on ebaselge, kuidas need seonduvad kriminaalse taustaga isikutega. Vangla iseloomustuses esitatud sellekohane seisukoht on

paljasõnaline. Seega on ka määrus põhjendamata ja selles toodud vastav järeldus ei põhine faktilistel asjaoludel. Kaitsja nimetab veel, et vangla hinnangul vajab B.B narkorehabilitatsiooni. Kui isik seda tõepoolest vajab, siis oleks vangla vastavaid abinõusid ka kohaldama pidanud. Seda tehtud ei ole, mis viitab pigem narkoprobleemi puudumisele. Seega väide kinnipeetava narkosõltuvuse kohta on paljasõnaline ja isegi kui selline diagnoos on määratud, ei pruugi see tegelikkusele vastata. B.B ise on sõltuvust eitanud, väidetavalt oli viimane kokkupuude narkootikumidega kaks aastat tagasi. Seetõttu jääb arusaamatuks, milliste sümptomite alusel vangla taolise diagnoosi määras.

Ülaltoodust tulenevalt on maakohtu seisukoht süüdimõistetul narkosõltuvuse esinemisest põhjendamata. B.B korduvat karistatust puudutavalt leiab kaitsja, et see ei tähenda, nagu ei võiks tema käitumine mingil hetkel muutuda õiguskuulekaks. Süüdimõistetu vastavat lubadust võimaldavad tõsiselt võtta temal eluja töökoha olemasolu. B.B on avaldanud tahet oma elu lapsega siduda ja last enda kasvatada saada. Pole mingit alust väita, et see soov ei oleks tõeline. Seega ei ole maakohus kaalunud võimalust, et B.B tõepoolest edaspidi on õiguskuulekas. B.B on vanglas distsiplinaarkorras küll ühel korral karistatud, kuid rikkumine seisnes enese vigastamises. Jääb ebaselgeks, kuidas see ohustab avalikkust, vangla sisekorda ja turvalisust. Seda asjaolu ei ole maakohus hinnanud ja seega on kohtumäärus ka selles osas põhjendamata. 2 2

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebus jääb tagajärjetuks. Seejuures nõustub kriminaalkolleegium maakohtu argumentatsiooniga, mida juhinduvalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea otstarbekaks kogumahus korrata ning rõhutab seega kokkuvõtvalt vaid olulisimat ja vastab edasikaebuse argumentidele. Esmalt vajab toonitamist, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib

kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist, s.o vabastatakse isikud, kelle osas kohus leiab, et nad

on suutelised jätkama õiguskuulekat elu vabaduses ja täitma ka kriminaalhoolduse nõudeid. Maakohtul B.B puhul sellist piisavat kindlustunnet ei tekkinud ja samasugusele seisukohale

asub praeguselt ka apellatsioonikohus. Nimelt ei saa olukorras, kus kinnipeetavat on

kriminaalkorras karistatud märkimisväärselt koguni 12. korral, sealhulgas mitmel puhul ka vangistusega, kuidagi tekkida veendumust, et käesolev karistus on olnud eelnevatest mõjusam juba sellest vaid ühe kolmandiku ärakandmise järel.

Seda enam, et vaatamata advokaadi teistsugusele seisukohale, on B.B uute kuritegude

riskitegurina täheldatavad ka teave tema tutvusringkonnakonnas kriminaalse taustaga isikute esinemisest ja temal diagnoositud sõltuvus narkootilistest ainetest. Tõsi, määruskaebuses kaitsja väidab, et varasemaid tutvusi kinnipeetav ei jätkaks ning seab kahtluse alla ka kaitsealusele pandud sõltuvusdiagnoosi, kuid tema sellekohased argumendid veenvad ei ole. Näiteks ei saa vangla märget

B.B narkosõltuvuse esinemisest kahtluse alla seada üksnes selle põhjal, et mingeidki vastavaid tegevusi või programme temaga läbi ei viidud või et vangistuse kontrollitud tingimustes

ta narkootilisi aineid tarvitanud ei ole. Samuti ei saa B.B poolt oma seniste tutvuste katkestamist ja kuritegeliku käitumise muutmist eeldada vaid põhjusel, et tal on elukoht (või ka töökoht) ning ta soovib hakata oma lapse eest hoolitsema. Elukoha olemasolu ja poja kasvatamise vajadus tema seaduskuulekust seni kaasa toonud ju ei ole. Eeltoodu kogumis välistab ringkonnakohtu hinnangul järelduse, nagu oleksid B.B karistuse

eesmärgid täidetud juba praeguseks ja ta oleks motiveeritud elama edasiselt seaduskuulekalt. Asjaolu, kas vanglas toime pandud distsipliinirikkumine on süüdimõistetu vangistusaegse käitumise hindamisel olulise tähendusega või mitte, seejuures mingitki olulist tähendust ei oma. Eelmärgitust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. B.B kaitsja advokaat H. Kuningas taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb menetluskulu 96 eurot B.B kanda.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus

3 3