1-15-6760/20 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.04.2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-15-6760 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Svetlana Tarasova Kaitsja Gerda-Johanna Pello Kohtuasi

Viru Vangla materjalid D.D elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu D.D, isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne ukoht: xxxx el

Karistuse kandmise algus 22.05.2015 ja lõpp 18.06.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 27.03.2017, videokohtuistung RESOLUTSIOON:

Jätta D.D elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. Välja mõista D.D-lt menetluskuluna riigituludesse 138,00 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda

30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest

arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank 351010052031000004, EE Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske Bank

EE873300333499990003, viitenumbriga 99915700059431 ning selgitusse märkida „ menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses D.D, 1- -6760, 15

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo LMP kasuks 138,00 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt süüdimõistetu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. D.D

Kohtumääruse väljatrükk prokurörile. saata Viru Vanglale, kaitsjale, D.D-le ja

2 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 28.02.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.D elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 28.08.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6760 tunnistati D.D süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust 02.05.2014 Viru Maakohtu

otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 9 kuud 27 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks

3 aastat 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud

aeg karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti D.D kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 22.05.2015.

D.D on kriminaalkorras karistatud 10-l korral ning vanglas kannab karistust kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab isik röövimise eest ning varasemalt on isikut

karistatud väljapressimise, mootorsõiduki ärandamise ja salajase varguse, varguste, asja

omavolilise kasutamise, joobes juhtimise ja omastamise eest. Kuritegude toimepanemise dünaamika on sama.

Vangistuse jooksul on kinnipeetav töötanud majandustöödel, osalenud riigikeele B1-taseme

õppes ning osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. 22.02.2017 seisuga on

kinnipeetaval 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on saanud distsiplinaarkaristusi

selle eest, et D.D 3-l korral ei allunud vanglaametnike korraldustele, ründas ametnikku, rikkus suitsetamiseeskirju omas kambris keelatud esemeid. ja Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde aadressile xxxx. Kinnipeetav on

andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks enese suhtes eelnimetatud

aadressil. Kriminaalhooldusametnik on teostanud ka elukohakontrolli ning

kriminaalhooldusametniku hinnangul vastab elukoht elektroonilise valve seadme pa

igaldamiseks kehtestatud nõuetele.

Kinnipeetav on omandatud keskeriharidus al tisleri erialal ning ta on õppinud ühe aasta

autoremondilukksepa eriala (õpingud jäid pooleli seoses vanglakaristusega). Õpi- ja käitumisraskuseid kinnipeetaval ei ole olnud ning suhtumine haridusse ja enesetäiendamisesse

positiivne. Töökogemus on kinnipeetaval olemas. Vangistusele eelneva aasta jooksul oli isik

enim hõivatud juhutöödega, kuid kinnipeetava sõnul on tal olemas 15 aastane töökogemus - üldehituse valdkonnas. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isiku töökäik on olnud pigem korrapäratu ning isik on vahetanud tihti töökohti. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht isikul puudub, kuid kinnipeetava ema on nõus poega rahaliselt toetama. K-raha andmetel on isikul

22.02.2017 D.D seisuga täitmata rahalisi nõudeid 6703,19 euro ulatuses. lähedasteks on ema, kellega suhted on head ja toetavad. Kinnipeetava sõnul tal rohkem lähedasi (sh sõpru) ei ole. Viited kriminaalse suhtlusringkonna kohta puuduvad.

Alkoholi osas on risk ja ohtlikkus olemas. Kinnipeetav tarvitas enda sõnul alkoholi enne

vangistust põhiliselt nädalavahetuseti. Isik peab alkoholi tarvitamist probleemiks – pidevad probleemid töötamisega ning närvilisus olid põhjuseks, miks hakkas alkoholi palju tarvitama. Käesoleva kuriteo pani isik toime alkoholijoobes ning isik on ka varasemalt korduvalt pannud toime kuritegusid alkoholijoobes olles.

3 Kinnipeetava mitmed varavastased süüteod viitavad sellele, et isik on majandusliku olukorra

parandamiseks võimeline käituma ka õigusvastaselt. Isik on sattunud raskustesse, sest ta ei mõtle asju läbi. Esinenud on ka seaduserikkumisi hetketuju ajel. Kinnipeetav kipub oma vigu kordama ning ei pruugi tunnetada ega olla teadlik oma probleemidest. Ta ei suuda arvestada

teiste inimeste seisukohtadega – vangistuses enda tahtmise saamiseks kinnipeetav tõukas ja ründas ametnikke. Kinnipeetav on keeldunud vangistuses toidust ning tal on olnud probleeme kambrikaaslastega,

mis näitavad tema subkultuurilisi hoiakuid. Kinnipeetav on ametnikega manipuleerinud (soovides vahetada kambrikaaslasi on rünnanud ametnikke kahel korral). Asjaolu, et isik tõukas uue kambrikaaslase saamiseks ametnikku, näitab kinnipeetava vääraid probleemi lahendamise oskusi. Vangla hinnangul on isik ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava ohtlikkus seisneb röövimistes, vägivalla kasutamises ning vangistuses uute rikkumiste toimepanemises. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 58 % (keskmine risk), vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 52 % (kõrge risk).

Eeltoodust lähtudes Viru Vangla ei toeta kinnipeetava D.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab vajalikuks kinnipeetava tingimisi enne teeb vangla tähtaega vabastada, ettepaneku määrata isikule katseaeg kuni 18.06.2018 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest allutada D.D käitumiskontrollile kuni

katseaja lõpuni. Käitumiskontrolli ajaks täitma on otstarbekas kohustada D.D KarS § 75 lg sätestatud lisakohustusi 2 punktides 2, 4, 8, 9 . Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas p D.D rokurör, et soovi osa võtta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 22.02.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata.

Prokurör ning kriminaalasja menetlenud prokurör Natalia Miilvee ei toeta samuti nagu vangla D.D ennetähtaegset vangistusest vabastamist. D.D tunnistati süüdi Harju maakohtu 28.08.2015 otsusega KarS § 200 lg 1 järgi ning KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 27 päeva vangistust. Isikut on kriminaalkorras karistatud 10-l korral ning vanglas kannab karistust kolmandat korda. Isik

on varasemalt toime pannud mitmeid eriliigilisi kuritegusid, soodusteguriks võib nimetada alkoholi tarvitamist ja majandusliku kasu saamise eesmärki. Kinnipeetaval on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse,

peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole

aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Mööda ei saa vaadata ka sellest, et D.D pani viimase kuriteo toime eelmise kuriteo

toimepanemise eest mõistetud karistuse katseajal. Tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt

karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdlane ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma

4

kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdlane pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita,

annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodust tulenevalt on D.D puhul tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu

ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Lisaks tuleb märkida, et kinnipeetav ise ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda.

Prokuratuur ei pea võimalikuks D.D vabastada vangistusest enne karistusaja

lõppu olukorras, kus teda on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning ta ei ole varasemalt katseaja ja käitumiskontrolli nõudeid täita

suutnud. Tõsi, kinnipeetav on käesoleva vangistuse ajal teinud ka pingutusi oma käitumise muutmiseks, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada veel ei saa. Ehk siis ohtu, et D.D vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa.

Ühtlasi ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on D.D ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 58% ja 52%, mis on

kõrge retsidiivsusnäitaja. Ohtlikkus seisneb vägivalla kasutamises ja röövimises. D.D

vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste

eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemist) ega tekitaks ühiskonnas usaldust

karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata.

Lähtudes eeltoodust ennetäht prokuratuur on D.D vangistusest aegsele vabastamisele vastu. Maakohtu istung

27.03.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas D.D , et ta on koguaeg tööd teinud. Ta saaks töötada ehitusel. Ta on rohkem kui 10 aastat töötanud ehitajana ning tal on

tisleri eriala. Distsiplinaarrikkumised ei ole tema süü. Ta peab puudutatud isikutelt ja oma lähedastelt paluma vabandust, et ta kuriteo sooritas. Ta kahtetseb väga, et ta pani selle kuriteo toime. Ainukesed inimesed kes tal on, on ema ning ema elukaaslane, kes on väga vanad (juba 73 aastased). Nad elasid oma majas, kus oli koguaeg vaja toimetada (nt puid teha). Kuna nad

on nii vanad inimesed, siis nad ise enam ei jaksa. D.D palub, et tema palve rahuldataks ning ta soovib vabaneda elektroonilise valve alla, et olukorda parandada. Ta on nõus hakkama rahalisi nõudeid maksma – ta suudaks igakuiselt maksta 50 eurot. Ta on kindel, et vabanemise korral leiab ta endale töökoha, sest ta on aastaid töötanud ehitusel. Ta sooritas alkoholi pärast kuriteo, kuid ta on läbinud sotsiaalprogrammi ning nüüd on suhtub ta alkoholi negatiivselt. Kaitsja seisukoht

Kaitsja avaldas kohtuistungil, et D.D suhtes on õigustatud tema vabastamine ennetähtaegselt. Isikul on olemas elukoht. Töökoht küll puudub, kuid tulenevalt tema eelnevast elukogemusest ja elukutsest töö leidmisel probleeme ei teki. Samuti on isik võimeline täitma rahalisi nõudeid. Tal on toetav ema. Alkoholi tarvitamisega probleeme ei teki. Elektroonilise valve kohaldamine aitaks isikut paremini distsiplineerida ja seaduskuulekat elu elada. Kaitsja leiab, et D.D suhtes on põhjendatud tema ennetähtaegne vabastamine. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu

5 isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu D.D ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega . vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele

Kohus hindab D.D vabanemisjärgseid elutingimisi heaks. Kinnipeetaval on

olemas vabanemisjärgne kindel elukoht ema juures aadressil xxxx ning

kriminaalhooldusametniku hinnangul vastab elukoht elektroonilise valve seadme

paigaldamiseks kehtestatud nõuetele. Kuivõrd kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise

vältimatuks eelduseks on kindla elukoha olemasolu, siis on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht D.D puudub, kuid kohus hindab

positiivselt, et isikul on olemas pikaaegne töökogemus ehituse valdkonnas ning omandatud tisleri eriala, sest viimased aitavad isikul tööturul edukamalt konkureerida. Positiivseks tuleb lugeda ka asjaolu, et kinnipeetavat ootab vabanedes toetav lähedane ema näol, kellega suhted on head ja toetavad. Ühtlasi on kinnipeetava ema nõus isikut materiaalselt toetama. Kohus leiab,

et kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on küll oluliseks, kuid mitte ainsaks

otsustavaks tingimuseks kinnipeetava vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel. Kinnipeetav on vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt – D.D on töötanud

majandustöödel, osalenud riigikeele B1 taseme õppes ning osalenud sotsiaalprogrammis - „Eluviisitreening“. Samas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kinnipee käitumine vanglas tava ei ole olnud seaduskuulekas – kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et D.D on

22.02.2017 seisuga 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Distsiplinaarrikkumisteks on olnud 3-l

korral korraldustele mitte allumine, ametniku ründamine, suitsetamiseeskirjade rikkumine, keelatud esemete omamine. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks

vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Isik, kes on

paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima

distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kuivõrd isik on ka vanglas jätkanud

distsiplinaarrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saaks olema seaduskuulekas.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole D.D-le mõistetud karistuse eesmärgid täidetud. Kohus ei ole veendunud, et isik suudab vabaduses käituda seaduskuulekalt ning et isik ei pane toime uusi kuritegusid. Selliseks järelduseks annavad aluse isiku varasem korduvkaristatus (isikut on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, vanglas kannab karistust juba

kolmandat korda), katseajal uue kuriteo toimepanemine, valdsus, kuritegude vägi distsiplinaarrikkumised. Kinnipeetava poolt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 58 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 52 %, milliste näol on tegemist suhteliselt kõrgete riskidega. Nii vangla, prokurör kui ka kriminaalasja

menetlenud prokurör ei toeta D.D elektroonilise valve kohaldamisega ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohus on seisukohal, et D.D on oma käitumisega näidanud, et elektroonilise valve kohaldamine, käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane

meede uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedase toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse

6 kandmist jätkata vangistuses. eeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus R tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et D.D puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu D.D elektroonilise valve kohaldamisega

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Jätta Viru Maakohtu 11. aprilli 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP

kaudu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot) advokaat Gerda-Johanna Pellole määruskaebemenetluses D.D-le riigi õigusabi osutamise eest. 3. Mõista D.D-lt välja menetluskulu 96 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.

4. D.D tasuda väljamõistetud menetluskulu määrusele lisatud makseinfo

alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11.04.2017 kohtumäärus 1 6760 jõustus -15- 20. juunil 2017. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

Referent

/digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne