4-17-746/9 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2017 Tartu (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number

4-17-746 (2330,17,000214)

Kohtukoosseis

Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 8. märtsi 2017 määrus

Aleksandr

Vassiljevi

(ik 38111022213)

suhtes

väärteomenetluse lõpetamises kuriteo tunnuste ilmnemise

tõttu

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusalune isik Aleksandr Vassiljev, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 8. märtsi 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 15.01.2017 koostati Aleksandr Vassiljevi suhtes väärteoprotokoll nr AB1504352 KarS § 218 lg 1

järgi selles, et tema 15.01.2017 kell 19.06 paiku viibides kaupluses Prisma saabus müügisaali,

rikkus ära pakendi „Dunlop“ milles asus 5 ventiilkorki maksumusega 2,99 eurot, seejärel

ebaseadusliku omastamise eesmärgil möödus kassast, jättes kauba disainvalgustid „Revolution“

eest tasumata kokku summas 7,29 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo

väheväärtusliku asja vastu. Pärast kassast möödumist rikkus isik ära ka kauba disainvalgustid

„Revolution“. Kokku tekitatud kahju on 10, 28 eurot. Kassast möödumise hetkel kaup asus

kotis. Kaup on rikutud ja tagastatud kauplusele. A. Vassiljevi niisugune tegevus on

kvalifitseeritud väärteona KarS § 218 lg 1 järgi. Kohtuistungil A.Vassiljev teatas, et ta pani

väärteo toime ning leidis, et põhjendatud pole tema karistamine kriminaalkorras, kuna tema

viimasest vargusest on möödas palju aega. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et süü väärteo

toimepanemises on tõendatud ning palus isikut karistada KarS § 218 lg 1 järgi arestiga 20 päeva.

2. Viru Maakohtu 08.03.2017 määrusega lõpetati A. Vassiljevi suhtes väärteomenetlus KarS § 218

lg 1 järgi, kuna maakohtu hinnangul on tema teos kuriteo tunnused. Kuriteotunnuste sedastamine

süüdlase käitumises kujutab endast väärteomenetlust välistavat asjaolu. Kohus võib

väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p-s 4 toodud alusel lõpetada, kui maakohus arutab väärteoasja

VTMS §-s 83 sätestatud tingimustel, tehes asjas esmase otsuse isiku karistamise kohta. Vastavalt

VTMS § 107 lg-le 2 teeb maakohus kirjeldatud olukorras väärteomenetluse lõpetamise määruse.

3. KarS § 218 lg 1 sätestab kriminaalvastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu,

välja arvatud röövimine või väljapressimine, kui puuduvad süüteokoosseisus märgitud raskendavad asjaolud. Seega

on KarS § 218 lg 1 viitelise iseloomuga ja käsitatav KarS 13. peatüki suhtes üldosalise sättena. Isiku käitumine tuleb

kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi üksnes siis, kui 1) see tegu vastab KarS 13. peatükis ettenähtud

süüteokoosseisule (v.a röövimine ja väljapressimine), 2) see tegu on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise

varalise õiguse vastu ja 3) selles teos puuduvad vastavas süüteokoosseisus sätestatud vastutust raskendavad asjaolud

RKKKo (3-1-1-31-03).

4. KarS § 218 lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat süüteokoosseisu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või

väheolulise varalise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse varguse, omastamise jm varavastase süüteo (v.a röövimine,

väljapressimine jt KarS § 218 lg 1 dispositsioonis nimetatud erandid) eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või

väheolulise varalise õiguse vastu (vt RKKKo nr 3-1-1-57-08, p 12; RKKKo nr 3-1-1-56-08, p 6 ja RKKKo nr 3-1-1-

81-06, p 9).

5. A. Vassiljev on isik, kes on varem toime pannud korduvalt varguseid ja süütegusid väheväärtusliku asja vastu.

Kohus leiab, et nimetatud süütegude vahel on sisuline seos ning välja joonistub menetlusaluse isiku ühtne käekiri

süütegude toimepanemisel ning nähtuvalt varastatud esemetest ja varguste tehioludest, saab järeldada, et A.

Vassiljevil on lihtsalt harjumus varastada. Ta ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et tal on lihtsalt nii

kombeks. Nimetatu nähtub nt kohtuvälise menetleja 11.10.2013 otsusest (väärteoasja nr 2330,13,004777) ja

25.08.2014 otsustest (väärteoasja nr 2330,14,005050), kus ta on varastanud alkohoolseid jooke ja 27.08.2015 otsuse

kohaselt (väärteoasja nr 2330,15,004794) on ta varastanud terad „Gilette Venus Snap wiht Embrace“ ja kahjustanud

ka kaupa.

6. Seetõttu tuleb tema tegu kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mitte KarS § 218 lg 1 järgi. KarS § 199 lg 2 p 9

koosseis (süstemaatiline vargus) eeldab vähemalt kolme varguse toimepanemist ja tähtis ei ole, kas need teod tuleks

üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik

on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses

(faktiline retsidiiv). Süstemaatilise varguse võivad moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline

ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva

varguse eest KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu

väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes KarS § 199 lg 2 p

9 järgi (RKKKo 3-1-1-66-13).

7. Lähtudes ülalmainitust leidis maakohus, et A. Vassiljevi suhtes tuleb väärteomenetlus VTMS §

29 lg 1 p 4 alusel lõpetada, kuna tema teos on kuriteo tunnused. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb ette

kriminaalkaristuse ka nende isikute suhtes, kes harjumusest ja ühtelugu varastavad võõrast vara,

sest varastamine tundub hetkel olevat mugavam ja kasulikum kui ostu eest tasumine.

Määruskaebus

8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Vassiljev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist

ja jätta tema poolt toime pandud süütegu ümber kvalifitseerimata KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.

Kaebuse esitaja leiab, et asjas ei ole tekkinud kahju, kuna kaup on poodi tagastatud. Viimati

karistati teda KarS § 218 alusel 2015. aastal. A. Vassiljev väga kahetseb toime pandut. Ta on

nõus vastu võtma karistuse KarS § 218 lg 1 alusel aresti näol. A. Vassiljev ei saa aru, mille alusel

kohus otsustas, et tal on „kleptomaania“, kuna sellise diagnoosi saab panna vaid arst. Miks on

arvestatud kõiki isiku karistusi, kuna Eestis karistuse kandmise järgselt teatud aja möödudes

karistused kustuvad. Miks teatud inimeste osas ja korduvate karistuste puhul alles pärast kolme

KarS § 218 episoodi kohaldatakse KarS § 199, aga A. Vassiljevi suhtes tahetakse kohaldada

KarS § 199 lg 2 p 9 alles ühe KarS § 218 lg 1 episoodi järgselt, kus ei ole tekkinud kahju ega ole

hagi.

Ringkonnakohtu järeldused

9. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtuga selles, et A. Vassiljevi suhtes tuleb

väärteomenetlus lõpetada, kuna tema teos esinevad kuriteo tunnused. Kuna vaidlustatav määrus

on igati põhjendatud, vastab ringkonnakohus kaebusele vaid järgmist.

10. A. Vassiljevit on varasemalt korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest. Viimati karistati

teda Viru Maakohtu 15.11.2016 otsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi. Kui isikut on

varasemalt karistatud korduva varguse eest KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise

varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus

süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (RKKKm 3-

1-1-87-08, p 10). Juba ainuüksi sel põhjusel saab nentida, et A. Vassiljevi teos on kuriteo

tunnused.

11. Samuti viibib A. Vassiljev ringkonnakohtule teadaolevalt Viru Maakohtu 27.02.2017 määruse

alusel vahi all. Muuhulgas nähtub viidatud kohtuasjas esitatud vahistamistaotlusest, et A.

Vassiljevit on alust kahtlustada ajavahemikel 06.03.2016-11.03.2016, 29.09.2016-30.09.2016,

29.12.2016-23.01.2017 ja 26.02.2017 toime pandud varguse episoodides, mis on kvalifitseeritud

KarS § 199 lg 2 p 4,8 - § 25 lg 1,2 alusel. Käesoleva määruskaebemenetluse keskne süüteo

episood on toime pandud 15.01.2017. Seega nähtub eeltoodust, et A. Vassiljevit on alust

kahtlustada ajavahemikul 06.03.2016-26.02.2017 korduvates varguse episoodides.

12. Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et A. Vassiljevil on välja kujunenud

harjumus varastada. Nimelt paneb A. Vassiljev järjepidevalt toime võõra omandi rikkumisi ning

tal on elustiiliselt välja kujunenud ja omaks võetud alternatiiv legaalse sissetuleku ja kaupade

hankimisele. Ühiskondlikult aktsepteeritavaks ei saa aga pidada olukorda, kus isik hangib endale

pidevalt kaupu ja esemeid seadusekuulekate isikute arvelt. Tegemist ei ole olukorraga, kus A.

Vassiljev oleks üksikutel kordadel toime pannud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavat

väheväärtusliku asja vargust, vaid A. Vassiljevi teguviisi iseloomustab pidev ja harjumuspärane

varguste toimepanek. Ringkonnakohtu hinnangul moodustavad toime pandud teod ka omavahel

seotud terviku ja tema teos on kuriteo tunnused, kuna varastamine on kujunenud isikule

elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku

allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt (RKKKm 3-1-1-87-08, p

10). Seetõttu on käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel

väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kuna A. Vassiljevi teos on

kuriteo tunnused.

13. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus A.

Vassiljevi määruskaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu 08.03.2017 määruse muutmata.

14. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav.

/allkiri/

Mati Kartau

Kohtunik