4-17-1800/6 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-17-1800

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2017. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-1800 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi Olari Kippak kaebus PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 11.03.2017 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,17,003458 mille kohaselt karistati Olari Kippak`ut Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 35 trahviühikut s.o 140 eurot Menetlusosalised Kaebuse esitaja Olari Kippak, isikukood 38811074712, elukoht *, telefon *, e-post: *, *. Kohtuväline menetleja PPA Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalvekeskus, asukoht Rahumäe tee 6/1 Tallinn, epost: pohja.lmt@politsei.ee RESOLUTSIOON

1. Jätta Olari Kippak kaebus rahuldamata.

2. Parandada PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 11.03.2017 kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 2302,17,003458 menetlusaluse isiku perekonnanimi ja lugeda õigeks perekonnanimeks „KIPPAK“.

2. Edastada kohtuotsus O.Kippak`ule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 11.03.2017 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2302,17,003458 /VTT tl 1/ karistati Olari Kippak`ut järgmise rikkumise eest – 11.03.2017 kell 15.24 Pärnu maakonnas Papiniidu tn (silla peal), liikus Pae tn suunas, juhtis

4-17-1800

mootorsõidukit Chrysler Voyager reg.nr * * kiirusega 78 +/-3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Rikkus LS § 15 lg 1 p 1. Väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg 2. Olari Kippak`ut karistati LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 35 trahviühikut s.o 140 eurot.

Kaebus O.Kippak esitas kohtule kaebuse /tl 2-3/, milles taotles otsuse tühistamist, leides, et otsus on õigustühine, kuna on vormistatud puudulikult, sest otsusel olev perekonnanimi ei ole kirjutatud õigesti. Peale kohtuvälise menetleja seisukoha kättesaamist lisas /tl 16/, et pole otsusega rahul kuna kohtuotsuses on kellaajaks märgitud 14.24, tegelik aeg oli 15.24. On nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja ei nõustunud esitatud kaebusega ja leidis /tl 13/, et kogutud tõenditega on väärteo toimepanemine O.Kippak poolt tõendamist leidnud, kaebuses isik kiiruse ületamist vaidlustanud ei ole. Isiku perekonnanime viimase tähe valesti kirjutamine ei anna alust kiirmenetluse otsuse tühistamiseks. Selline eksimus on inimlik, ei ole väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine. Tulenevalt VTMS § 123 lg 2 on kohtul võimalus kõrvaldada kohtuvälise menetleja otsuses tehtud eksimus isiku perekonnanime viimases tähes. Otsus tuleb jätta muutmata, kuid parandus tuleb teha isiku perekonnanime viimases tähes. Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega.

KOHTU SEISUKOHT Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates on kohus seotud kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusega. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas Olari Kippak on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Olari Kippak on tunnistanud menetlusaluse isiku ülekuulamisel /videoja helisalvestis DVD-R plaadil/, et ületas mootorsõidukit Chrysler Voyager, reg.nr * * juhtides sõidukiirust. Helija videosalvestus kiiruse mõõtmise kohta /DVD-R plaadil/ ja selle väljatrükk /VTT tl 2/ näitavad, et teostati kiiruse mõõtmist seadmega LaserCam 4 11.03.2017 kell 15:24:30-15:24:42, Papiniidu sillal, Riia mnt. Lubatud kiirus 50 km/h, maks.kiirus 78 km/h. Seadme asutaja K S. Nii salvestiselt kui sellest tehtud fotodelt on näha, et mõõdeti sõiduauto reg.nr * * sõidukiirust. O.Kippak on 10.04.2017 kohtule peale kohtuvälise menetleja seisukohaga tutvumist avaldanud, et pole otsusega rahul kuna kohtuotsuses on kellaajaks märgitud 14.24, aga tegelik aeg oli 15.24. Kohus, uurinud kiirmenetluse otsust ja muid kohtule esitatud tõendeid, veendus, et kiirmenetluse otsuses ja kohtule esitatud tõendites on läbivalt ja kokkulangevalt väärteo toimepanemise ajaks

4-17-1800

11.03.2017 kell 15.24. Asjaolu, et kohtuväline menetleja on oma seisukohas 2.lehel kirjutanud rikkumise kellaajaks 14.24, ei muuda 11.03.2017 tehtud kiirmenetluse otsust. VTT tl 3 on mõõtevahendi s.o kiirusmõõturi LaserCam 4 nr LE0047 taatlustunnistus, mille kohaselt kiirusmõõtur oli taadeldud 29.11.2016. Vastavalt Mõõteseaduse § 7 lg 3 alusel majandusja kommunikatsiooniministri poolt 26.09.2016 määrusega nr 57 kehtestatud „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusjad“ lisa punktile 8.1 liiklusjärelevalve kiirusmõõturite taatluskehtivusaeg on 1 aasta.

Seega kasutati kiiruse mõõtmiseks taadeldud kiirusemõõteseadet. VTT tl 4 on tõend selle kohta, et K S on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et O.Kippak on toime pannud teo, mis talle kiirmenetluse otsuses süüks arvatakse, ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem 25 km/h. O.Kippak rikkus oma tegevusega LS § 15 lg 1 p 2, mis sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Kohus leiab, et O.Kippak poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu, mis näeb ette mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21-40 kilomeetrit tunnis.

Seega on kohtuväline menetleja väärteo õigesti kvalifitseerinud. Kohus leiab, et O.Kippak pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. Kohapeal tunnistas O.Kippak, et ületas kiirust, kuid ei arvanud, et nii palju üle oli. Seega O.Kippak teadis, et ta ületab sõidukit juhtides lubatud sõidukiirust, kuid ei vähendanud kiirust, et liiklusnorme järgida. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi.

Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Olari Kippak on talle süüks arvatud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et Olari Kippak poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on O.Kippak`ut karistanud LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 35 trahviühikut s.o

140 eurot. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis O.Kippak puhul on tuvastatud. Kohus

leiab, et O.Kippak süü ei ole suur – kiirust on ületatud LS § 227 2. lõikes ette nähtud süüteo alammäära

lähedases määras, kuid tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamise. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri testise /VTT tl 5/ kohaselt on O.Kippak`ut üks kord karistatud väärteokorras liiklusrikkumise eest, see karistus on kantud 21.03.2017. Lisaks eelnevale tuleb arvestada ka asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. O.Kippak on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul ületas lubatud sõidukiirust. Kohus leiab, et selline käitumine liikluses seab ohtu kaasliiklejad, sest on üldteada asjaolu, et kiiruste suurenemisel ootamatute olukordade puhul

4-17-1800

reageerimiseks jääb vähem aega ja seeläbi ohuolukorrad võivad realiseeruda reaalseks õnnetuseks. Seetõttu kujutabki kiiruseületamine endast reaalset ohtu kaasliiklejatele. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuväline menetleja, määrates O.Kippak`ule karistuseks rahatrahvi sanktsiooni alla keskmist trahvimäära, on määranud karistuse vastavalt seaduses sätestatud alustele.

Kirjaviga otsuses O.Kippak on leidnud, et otsus tuleb tühistada kuna otsuses on tema õige perekonnanime KIPPAK asemel kirjutatud KIPPAR. Kiirmenetluse otsuses on tõepoolest isiku perekonnanime kohal nimi KIPPAR. Ülekuulamise salvestuselt on kuulda, et menetlusalune isik avaldab oma isikuandmed ja need on kiirmenetluse otsusesse kantud. Kiirmenetluse otsuses on ka isikukood ja kohtule esitatud karistusregistri teatiselt nähtub, et kiirmenetluse protokolli kantud isikukoodi omanik on Olari KIPPAK. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et väärteomaterjalidest on selgelt tuvastatav, kes oli menetlusalune isik, kelle suhtes otsus tehti – Olari Kippak. Kohus leiab, et kiirmenetluse otsuses, isiku perekonnanimes, milles on viimane täht „R“, on kirjaviga. Kohus leiab, et otsuses olev kirjaviga ei ole aluseks otsuse tühistamisele, sest VTMS § 2, KrMS § 306 lg 5 lubavad parandada otsuses olevad kirjavead, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kohus leiab, et otsuses tuleb parandada isiku perekonnanime viimane täht ja lugeda õigeks perekonnanimeks KIPPAK.

Lähtudes eeltoodust jätab kohus Olari Kippak kaebuse rahuldamata. Kohus parandab PPA Põhja Prefektuuri 11.03.2017 kiirmenetluse otsuses nr 2302,17,003458 oleva kirjavea ja menetlusaluse isiku perekonnanimeks tuleb lugeda “KIPPAK“.

Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 227 lg 2, § 15 lg 1 p 2, KarS § 56 lg 1, VTMS § 2, 120 lg 1,

132 p 2, KrMS § 306 lg 5.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik