2-17-186/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

10. aprill 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-186

Hagi ese

XXXX XXXXXXi hagi OÜ Jaoskond vastu

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja

hüvitiste saamiseks

Tsiviilasja hind

906 eurot 16 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

•

Hageja: XXXX XXXXXX; isikukood XXX;

elukoht XXX.

•

Kostja: OÜ Jaoskond; registrikood 12973021;

asukoht Tamme 3, Tõrvandi alevik, Ülenurme

vald, 61715, Tartumaa.

Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige Illart

Kivisalu; e-post XXX

Istung

23. märts 2017

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXXX XXXXXX hagi OÜ Jaoskond vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste saamiseks.

2. Tuvastada, et OÜ Jaoskond tehtud töölepingu erakorraline ülesütlemine on

tühine.

3. Lõpetada OÜ Jaoskond ja XXXX XXXXXX töösuhe alates 15. novembrist 2016.

4. Mõista OÜ-lt Jaoskond XXXX XXXXXX kasuks välja töölepingu seaduse § 109

lg 1 alusel hüvitis 840 eurot ja haigushüvitis 66 eurot 16 senti. Välja mõistetud

summa on brutosumma, millest OÜ Jaoskond peab kinni pidama ja tasuma

seaduses ettenähtud maksud ja maksed.

5. Jätta menetluskulud OÜ Jaoskond kanda. Määrata XXXX XXXXXX

menetluskulude suuruseks 0 eurot.

6. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

2/4

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. XXXX XXXXXX (hageja) esitas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile OÜ

Jaoskond (kostja) vastu avalduse. Hageja palus tuvastada poolte vahel sõlmitud

töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping töölepinguseaduse

(TLS) § 107 lg-te 1 ja 2 alusel ning mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1

alusel hüvitis 1260,3 eurot ja haigushüvitis 95,8 eurot.

2. Avalduse kohaselt algas poolte töösuhe 1. augustil 2016. Hageja oli 19.-22.

septembrini 2016 ja alates 24. oktoobrist 2016 haiguslehel. 31. oktoobril kandis kostja

hageja pangakontole raha, makse selgitusse oli märgitud lõpetamine 15 pv okt ja 6

puhkepäeva. Kostja teatas vastuseks hageja küsimusele, et tegemist on lõpparvega ja

kostjal soovitati hagejaga tööleping erakorraliselt üles öelda. Kosja ei teavitanud

hagejat töölepingu ülesütlemisest enne seda, kui hageja kostjale järelepärimise esitas.

3. Kostja vaidles avaldusele vastu. Kostja heitis hagejale ette, et hageja ei esitanud

kostjale tööle asudes tõendit enda püsiva töövõimetuse kohta. Hageja ei ole läbinud

toitlustusasutuses töötamiseks vajalikke koolitusi.

4. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 6. detsembri 2016. a otsusega nr XXX

hageja avalduse osaliselt ja tuvastas töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse,

lõpetas töölepingu 15. novembrist 2016. a, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise

TLS § 109 lg 1 alusel 840 eurot (bruto) ja haigushüvitise 66,16 eurot (bruto).

Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon jättis hageja nõude rahuldamata osas, milles

hageja palus kostjalt välja mõista hüvitised töövaidluskomisjoni väljamõistetust

suuremas summas.

5. Kostja esitas 4. jaanuaril 2017 Tartu Maakohtule avalduse, milles palub kohtul

töövaidluskomisjoni otsuse tühistada.

KOHTU SEISUKOHT

6. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 näeb ette, et kui

töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada

kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi

hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud

isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Samas jõustub ITVS § 25 lg 1 kohaselt

3/4

töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel otsus osas, mis ei ole seotud

vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega

selle vaidlustamata osas. ITVS § 24 lg 2 kohaselt ei kontrolli kohus

töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab asja hagimenetluses algusest peale.

7. Praeguses asjas on hageja esitanud töövaidluskomisjonile avalduse. Kostja on esitanud

avalduse, milles palub töövaidluskomisjoni otsuse tühistada. Arvestades eelnevalt

toodut käsitleb kohus kostja taotlust taotlusena hageja avalduse läbivaatamiseks kohtus

hagina. Arvestades töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamise ulatust menetleb kohus

järgmisi hageja nõudeid: nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, nõue

TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 840 euro saamiseks ja nõue haigushüvitise 66,16 euro

saamiseks.

8. Kohus lahendab esmalt hageja nõude ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja sellega

seoses hüvitise saamiseks. TLS § 95 lg 1 kohaselt peab ülesütlemisavaldus olema

tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vorminõuet rikkuv avaldus on

tühine. Praeguses asjas on pooled esitanud vastakaid seisukohti selles osas, kuidas

ülesütlemine toimus. Kostja on kohtule saadetud kirjalikes seisukohtades leidnud, et ta

ütles töölepingu suuliselt üles. Kohtuistungil väitis ta, et ülesütlemine toimus e-kirjaga

(tvk tl 8). Hageja leiab, et e-kirja ei saa lugeda ülesütlemisavalduseks. Kohus nõustub

hagejaga, et kostja nimetatud e-kirja ei saa pidada ülesütlemisavalduseks. Töötajale

tehtud avaldus, millest nähtub ainult see, et tööandja on töölepingu lõpetanud, ei saa

olla töölepingu ülesütlemise avalduseks. Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab

nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste

kohustuste edasisest täitmisest (vt Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-117-11, p 17). Praeguses asjas on kostja saadetud e-kiri sõnastatud küll segaselt,

kuid kohtu hinnangul võis, lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg-s 1

sätestatud tõlgendamisreeglitest, hageja sellest mõistlikult järeldada seda, et kostja on

juba varasemalt temaga töölepingu üles öelnud. Sellist tõlgendust toetab asjaolu, et e-

kiri oli saadetud vastuseks hageja küsimusele, miks talle kostja oli rahasumma

(lõpparve) üle kandnud. Samuti on kostja olnud enne kohtuistungit, mil talle selgitati

ülesütlemise vorminõuet, olnud ise seisukohal, et ülesütlemine toimus suuliselt.

Kuivõrd kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuks, et tööleping oli TLS § 95

lg-s 1 sätestatud vorminõuet järgides üles öeldud, on töölepingu ülesütlemine

vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine ja hageja nõue ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks tuleb rahuldada.

9. Kohus märgib, et asjas esitatud materjalide pinnalt ei olnud kostjal ka sisuliselt alust

töölepingut hagejaga erakorraliselt üles öelda. Kostja on peamise ülesütlemise alusena

toonud välja asjaolu, et hageja ei olnud läbinud toitlustusasutuses teenindajana

töötamiseks vajalikke koolitusi. Samas toiduseaduse (ToiduS) § 27 lg 4 ja § 29 lg-te 1

ja 2 kohaselt on töötajate toiduhügieenikoolituse kohustatud korraldama käitleja, st

kostja. Seega isegi kui hagejal oli vajalik koolitus läbimata, oli see tingitud kostja enda

tegematajätmisest. Kostja väited, mis puudutavad hagejal tervisetõendi puudumist, on

esitatud pärast kohtuistungit, st hilinenult ja kohus neid ei arvesta. Samas märgib

kohus, et ka sisuliselt ei ole need väited usutavad, kuna töösuhte kestel kehtinud

ToiduS § 28 lg-te 1-4 kohaselt pidi töötajal olema tervisetõend juba enne tööle asumist

ja ilma selleta ei oleks kostja tohtinud hagejat üldse tööle lubada. Sellest hoolimata

töötas hageja kostja juures kolm kuud. Seega saab järeldada, et tal oli tervisetõend

olemas. Igal juhul on nii koolituse kui ka tervisetõendi puudumine sellised puudused,

mida hageja oleks saanud lihtsalt kõrvaldada. Seega oleks kostja igal juhul enne

4/4

töölepingu ülesütlemist pidanud TLS § 88 lg 3 kohaselt hagejat hoiatama ja andma

talle võimaluse töötamise takistused kõrvaldada.

10. Hageja on palunud töösuhte TLS § 107 lg 2 alusel lõpetada. TLS § 107 lg 2 kohaselt

lõpetab kohus töösuhte ajast, kui see oleks lõppenud lepingu kehtiva ülesütlemise

korral. Kuigi praeguses asjas ei ole vorminõuetele vastavat ülesütlemisavaldust

esitatud, on kohtu hinnangul põhjendatud lõpetada töösuhe 15. novembrist 2016, st

TLS § 97 lg 2 p 1 järgse etteteatamistähtaja möödumisel kostja e-kirja saatmisest,

millest nähtus, et kostja hinnangul on töösuhe lõppenud. Kohus mõistab sellest

tulenevalt TLS § 109 lg 1 kohaselt hageja kasuks välja hüvitise. TLS § 109 lg 1

kohaselt peaks hüvitis olema eelduslikult töötaja kolme kuu keskmise töötasu suuruses.

Pooled kinnitasid istungil, et hageja kolme kuu keskmine bruto töötasu oli 1260,3

eurot. Samas on kohus seotud töövaidluskomisjoni otsusega osas, milles hageja

hüvitisenõue jäeti osaliselt rahuldamata. Seega ei ole kohtul võimalik mõista välja

suuremat hüvitist kui 840 eurot. Kohtu hinnangul tuleb hagi nimetatud ulatuses

rahuldada. Töövaidluskomisjon vähendas hüvitist mh põhjusel, et poolte töösuhe kestis

lühikest aega. Seega ei ole põhjendatud sel põhjusel täiendavalt hüvitist vähendada.

Muid põhjuseid hüvitise vähendamiseks kohus ei näe, arvestades asjaolu, et

ülesütlemiseks puudusid nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused.

11. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja haigushüvitise nõue. Kostja nõustus

kohtuistungil hageja välja toodud asjaoludega, et hageja oli haiguslehel ajavahemikul

19. septembrist 2016 kuni 22. septembrini 2016 ja 24. oktoobrist 2016 kuni 8.

novembrini 2016. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lg 1 kohaselt maksab

tööandja töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda

kalendripäeva eest 70% töötaja keskmisest töötasust. Kostja on tunnistanud, et ta

hagejale haigushüvitist ei maksnud. Samuti ei vaidle pooled hüvitise suuruse üle. Seega

tuleb hagi ka selles osas rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja brutosummas

66,16 eurot.

12. Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt tuleb

menetluskulud jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. Kuna hagejal ei ole

menetluskulusid tekkinud, tuleb nende suuruseks määrata 0 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik