1-13-4292/149 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

10. aprill 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-4292 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe

Prokurör

Enn Pustak Tõlk

Kohtuasi Svetlana Tarasova

Viru Vangla materjalid D.E vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu

D.E, i.k. XXX, kannab karistust Viru

Vanglas, elukoht vabanemisel xxxx : Karistuse kandmise algus 22.01.2013 ja lõpp 22.01.2018.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 30.03.2017, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta tähtaega D.E vangistusest tingimisi enne elektroonilise valve alla vabastamata.

Välja mõista D.E-lt menetluskuluna riigituludesse 72 eurot kaitsetasu

vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr

EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank

Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal,

viitenumber 2800049900, selgit -13-4292

usse märkida „D.E, 1 , menetluskulud“.

Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2

Välja mõista riigiee st Advokaadibüroo larve selleks otstarbeks eraldatud vahendite

Bulattšik eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku kasuks 72

poolt

süüdimõistetu D.E kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, D.E-le ja tema kaitsjale

ning määruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud

Viru Vangla esitas 20.02.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.E

vangistusest tingim elektroonilise valve alla. isi enne tähtaega vabastamiseks

D.E Maakohtu 07.06.2013 otsusega KarS on süüdi tunnistatud Viru § 200 lg 2 p 4,7

järgi ning lg kohaldamisega

KrMS § 238 lg 2, KarS § 73

4 ja § 65 lg 2 mõistis kohus talle karistuseks 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 22.01.2013.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta

Viru Vangla D.E vabastamist. tingimisi ennetähtaegset

Kohtuistung

D.E taotles stamist. plaanib enda tingimisi ennetähtaegset vaba Kinnipeetava sõnul

ta vanglast vabanedes - asuda elama ema, vendade ja kasuisa juurde ning tööle hakkab sushi baaris abikokana. Selgitas, et on karistuse kandmise ajal teinud oma elust palju järeldusi ja saab

aru, et elada tuleb ilusti ja seadusekuulekalt. Kinnitas, et tahab muuta oma elu, alkoholi ja narkootikumidega mingit suhet ei ole, on valmis täitma kõiki kriminaalhoolduse nõudeid.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha,

mille kohaselt prokuratuur kinn , ipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib et isikul on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, seega ei ole ta aru saanud oma tegude tõsidusest

ning sellega kaasnevatest tagajärgedest. Prokurör juhib tähelepanu ka kinnipeetava ohtlikkusele.

Kaitsja oli seisukohal, et kuna noor inimene on vangistuses esmakordselt ja ära kandnud 4 aastat mõistetud karistusest, siis on ta oma järeldused edasiseks eluks teinud ja talle tuleks anda

võimalus tõestada paranemist, liiatigi on kinnipeetaval olemas elukoht, töökoht ja toetavad

lähedased. Kaitsja hinnangul on isik oma distsiplinaarkaristused saanud nooruse ja olukorra mõistmatuse tõttu. Kaitsja toetas D.E enentähtaegset vabastamist.

Kohtumääruse põhjendused

3

Kohus, tutvunud asja materjalide ning kinnipeetava ning prokuröri seisukohaga ära kuulanud leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab

kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

D.E e vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: isikul on 5 distsiplinaarkaristust, käitumin

neist kehtivaid 3. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks

vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kohus on

seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab

õigusrikkumiste ning kuritegude toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.

Kohus märgib, et oksul on kinnipeetava käitumises küll viimase rohkem kui poole aasta jo

märgata paranemist (viimane distsiplinaarkaristus oli määratud juulis 2016)

, kuid seda aega ei

saa pidada piisavaks järeldamaks tema muutumist. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, seega ei ole uue kuriteo toimepanemine

olnud juhuslik ning kohtul on alust aravata, et D.E puhul ei ole tegemist

õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. on Kuritegude dünaamika jäänud samaks: isik kasutab vägivalda ja võtab jõuga kannatanutelt ära raha ning mobiiltelefonid. Kuriteod on kinnipeetav toime pannud grupis ja majandusliku kasu saamise eesmärgil.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjär kinnipeetav asuks gselt elama

ema juurde. K on kinnipeetava emale odukülastuse käigus välja selgitanud, et tegemist on

kuuluva 4-toalise korteriga koos abikaasa ja kahe alaealise , kus käesoleval ajal elab omanik lapsega. Korter on elektroonilise valveseadme paigaldamiseks sobilik ning omanik on selleks nõusoleku andnud. kinnipeetava ennetähtaegse Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on vabastamise vältimatuks eelduseks.

Samuti on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes perexxxx, mis on oluline isiku iseseisva

majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Töökohta garanteeriva ettevõtte juhataja

kinnitusel

on töökoht püsiv. Tööle asumine aitaks kohtu hinnangul vähendada tegevusetust, parandaks isiku toimetulekut, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske.

Oluline on ka asjaolu, et isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“,

„Sotsiaalsete oskuste treening“, „Õige hetk“ ja EQUIP. Isik on vangistuse erinevatel perioodidel osalenud ka tööhõives, osales motiveeritult ja aktiivselt suitsetamisest loobumise kursustel ning läbis vestluse psühholoogiga. Seega on isik vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt.

Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka lähedasi suhteid D.E pereliikmetega

(ema, kasuisa, onud ning 6 õde D.E on läh -venda). edaste poolt koju oodatud ning tal on vabanemise korral olemas sugulaste materiaalne toetus.

Samas

, et kriminaalkorras on karistatud kinnipeetava ema, kaks onu ja ei saa märkimata jätta

kaks venda ning ka D.E suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid.

4

Kohus on seisukohal, et kriminaalse taustaga isikute ning sugulastega suhtlemine ei soodusta

kinnipeetava taasühiskonnastumist sellised isikud võivad kinnipeetava käitumisele ning negatiivset mõju avaldada.

D.E on probleeme narkootikumide (kanep) tarvitamisega, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Isik ise probleemi ei tunnista.

Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 62

%

ning vägivaldse kuriteo tõenäosus kahe aasta jook toimepanemise sul 61%, mis on keskmisest

kõrgem näitaja. Oht seisneb vägivaldses käitumises ja materiaalse kahju

tekitamises ning oht on kõige tõenäolisem grupi mõjul. Oluline on ka asjaolu, et kinnipeetav on kuritegelikule teele asunud juba alaealisena.

Vangla iseloomustuse kohaselt D.E oma tegude tagajärgedele ei mõtle, käitub sageli

impulsiivselt, arvesta u b üksnes enda hetkevajadustega ning võib käituda vägivaldselt. Isik

senine käitumine on olnud manipuleeriv ja inimesi oma huvides ärakasutav. Ka väljendab kinnipeetav subkultuurseid hoiakuid ja on esinenud vanglas töötamisest keeldumisi.

Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid pannes katseajal toime uue kuriteo. Seega varasem tingimuslik karistus ei ole D.E-le positiivset mõju avaldanud. Kohtul

puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita.

Kohus on ka seisukohal, et D.E puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust

ühiskonnas alandada. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks nende isikupuutumatuse ja vara – kaitseks on põhjendatud jätta D.E vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu ja töökoha olemasolu ning -

lähedase toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal

(distsiplinaarkaristused) ning

isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses.

Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik

5

Tartu Ringkonnakohtu 09.05.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1.Viru Maakohtu 10. aprilli 2017 määrus jätta muutmata.

2.Süüdimõistetu D.E kaitsja Monica Meristo Dmitrijevi määruskaebus jätta - rahuldamata.

10.04.2017 kohtumäärus 1-13-4292 jõustus 30.05.2017 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Keili Rosar Referent