4-17-1196/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-17-1196

1 (9)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. . kohtumajas, kirjalik menetlus märts 2017 a Pärnu Väärteoasja number 4-17-1196 Kohtunik Anu Tammeniit Väärteoasi V.F-i Lääne kaebus Politseija Piirivalveameti

Politseiprefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse 03.02.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2670,17,000203 LS § 224 lg 2, § 242 lg 1 ja LKindlS 81

§ järgi Kaebuse esitaja V.F - ik: xxx; elukoht: *; * , töökoht: *; tel: *; e-post: * Kohtuväline menetleja Politsei-

ja Piirivalveameti Lääne prefektuur

(registrikood 70008747, aadress: aadress Pikk tn 18 Pärnu) RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 224 lg 2, § 242 lg 1, LKindlS § 81

; VTMS § 2, § 120, § 132 p 1, § 133

-135 kohus otsustas:

Jätta V.F-i kaebus rahuldamata.

Jätta Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Pärnu - politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse v

anemväärteomenetleja Aime Kase 03.02.2017.a koostatud otsus 2670,17,000203 muutmata. väärteoasjas nr

Rahatrahv 480 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB

Pangas, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank pangas, a/a-le EE403300333416110002

Danske pangas või a/a-le EE701700017001577198 №rdea pangas (viitenumber

10220175018946 K ). ui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg 3 kuud hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumise päevast.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsus saata

kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

4-17-1196

2 (9)

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 10.04.2017.a.

Asjaolud ja menetluskäik

15.01.2017.a koostati Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna vanempiirivalvur Georg Pärna poolt väärteoprotokoll nr

2670,17,000203 selle kohta, et V.F

uhtis liikluses kasutatavat mootorsõiduki 15.01.2017.a kella 21.42 paiku * P linnas j t

juhile keelatud seisundis, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,27 mg/l kohta

(mõõdetud tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 nr 80-005401, taatlustunnistus TTRC-16/00190). Samuti polnud kontrollijale esitada sõiduki kasutamist õigustavat dokumenti

(pole kasutajana do uslik liikluskindlustuse kumendis märgitud). Samuti puudus sõidukil kohust poliis (

lõppes 13.01.2017). Eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud 27.06.2016.

Oma teoga rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 3, § 88 lg 1 ja liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) , d, § 3 lg 2 nõudeid pannes sellega toime väärteo millised on kvalifitseeritav

ad LS § 224 lg 2, § 242 lg 1 ja LKindlS § 81 järgi.

03.02.2017.a otsusega nr 2670,17,000203 a poolt eelpoolnimetatud määrati kohtuvälise menetlej väärt § 63 lõikest V.F-ile karistuseks LS § egude toimepanemise eest juhindudes KarS

224 lg

1 alusel

2 alusel rahatrahvi 120 trahviühikut, s.o. 480 eurot ja LS § 224 lg 3 p lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Kaebuse sisu 27.02.2017.a esitas

le, kuna V.F Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsuse ei nõustu kohtuvälise menetleja väitega, et lisakaristuse kohaldamisega ja

ta pani nimetatud väärteod toime tahtlikult.

Kaebuse esitaja leiab, et lisakaristusena juhtimi

ne, V.F sõiguse äravõtmine on ebaõigla

kuna ta elab töökohast 20 km kaugusel ja bussidega ei ole ajaliselt võimalik liigelda, seega juhtumisõiguse äravõtmine eeldaks tema töötuks jäämist. V.F on enda sõnade kohaselt peres ainuke juhtumis pere õigusega isik ja ülalpidaja ning ilma juhtimise õiguseta kaoks pere sissetulek. Samuti on tal juhtimise õigust vaja muude pere ja laste kooliga soetud toimingute tegemiseks ning ilma juhtimisõiguseta oleks need toimingud raskendatud. Lisaks on tal vaja käia abistamas vähemalt korra nädalas kaugemal elavat vanaema. Kokkuvõtvalt leiab V.F, et põhikaristusega on ta nõus, aga lisakaristuse kohaldamine rikub tema elu ära. Samuti leiab V.F, et ta ei ole rikkumisi toime pannud tahtlikult. Kaebuse esitaja soovis t kirjalikus menetluses. asja läbivaatamis

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime Kask .a. kirjalikus vastuses Pärnu Maakoht oma 01.03.2017 ule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja V.F-i kaebus rahuldamata ning seda järgmistel põhjustel:

V.F on pannud toime tõsise liiklusseaduse rikkumise, juhtides mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Tegu on tahtliku korduvrikkumisega, isikut on karistatud samalaadse

4-17-1196

3 (9)

rikkumise eest 26.07.2016 rahatrahviga 50 trahviühikut s.o. 200 eurot. Trahv on tasumata. Asjaolu, et menetlusalusel isikul on seoses töö ja perekondlike kohustustega vaja mootorsõiduki juhtimise õigust, peaks menetlusalusel isikul iga päev liikluses osaledes meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega peaks menetlusalune isik ise tegema kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid. Karistuse määramisel arvestati teo tõsidust ja menetlusaluse isiku eelnevat liiklusalast käitumist ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest kohaldati V.F-i suhtes lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tegu on tõendamist leidnud ja karistus määratud õiglaselt. Kohtuväline menetleja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Pärnu Maakohtu seisukoht

Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, läbi vaadanud esitatud kohtuvälise menetleja kirjaliku kaebuse, seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et V.F-i kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

V.F väärtegude selle asjaolude ning tõendatuse osas ei vaidlusta toimepanemist, seega vaidlus

puudub. Kohus leiab samuti, et V.F-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud ja talle süüks arvatud väärteod on tõendamist leidnud väärteoasjas kogutud tõenditega.

VTMS § 72 lg 1 kohaselt teeb kohtuväline menetleja VTMS § s 73 märgitud lahendi

-

menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Väärteo

toimepanemise tõendamisel on kohtuväline menetleja tuginenud menetlusaluse isiku ütlustele, indikaatorvahendi kasutamise protokoll ele ile, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus , t ja kasutamise protokoll . õendusliku alkomeetri väljatrükile ile

Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse V.F-ile ette LS § 69 lg 3, LS § 88 lg 1 ja LKindlS ete rikkumist. § 3 lg 2 nõu

LS § 69 lg 3 otorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes kohaselt ei tohi mo grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus

0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 0,74 –1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– milligrammi.

V.F väärteoprotokollis antud ütlustes kinnitas, et juhtis sõidukit joobe tunnustega seda enese teadmata, kuna tarbis alkoholi umbes 20 tundi tagasi. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, ja kas tõendusliku alkomeetri väljatrükk utamise protokoll tõendavad V.F joobe tuvastamist. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist 15.01.2017.a kella 21.42 nähtub, et on V.F mõõdetud i duseks väljahingatavas õhus 0,30 ndikaatorvahendiga alkoholisisal

mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnustena on märgitud alkoholi lõhn suust. Nähtuvalt tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ja alkomeetri väljatrükist oli V.F-il

4-17-1196

4 (9)

15.01.2017.a kella 21.58-22.02 0,32 mg/l, arvestades toimunud mõõtmisel alkoholijoove laiendmääramatust +/ 0,05 mg/l, oli mõõtetulemus 0,27 - mg/l.

Vaidlust ei ole selles, et V.F-i juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud kohas ja kuupäeval. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on V.F 15.01.2017.a P *

sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja ta on otsusele omakäeliselt alla kirjutanud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et V.F juhtis

15.01.2017.a kella 21.42 paiku * P linnas liikluses kasutatavat mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,27 mg/l. Seega, V.F , juhtides liikluses kasutatavat mootorsõid LS § 69 lg 3 nõudeid ukit juhile keelatud seisundis rikkus

, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi.

Väärteoprotokollist nähtuvalt peatati 15.01.2017.a kella 21.42 paiku sõiduk * P linnas

Volkswagen Transporter Kasten, mille juhil ei olnud esitada kontrollijale sõiduki kasutamist õigustavat dokumenti. LS § 88 lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga. V.F

puudus mootorsõiduki juhtimisel mootorsõiduki registreerimistunnistus.

LS § 88 lg 3 kohaselt, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasas kandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis. V.F-i ei ole sõiduki väljatrüki (väärteoasja materjalide lk 7) kohaselt sõiduki omanikuna, või vastutava kasutajana

kasutajana liiklusregistrisse kantud.

Seega V.F isikuna, kes ei ole mootorsõiduki

Volkswagen Transporter Kasten omanik ega kasutaja ning kellel polnud kontrollijale esitada sõiduki kasutamist õigustavat dokumenti LS § 88 lg 1 nõudeid, pa , rikkus

nnes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 242 lg 1 järgi.

Lisaks eeltoodule ilmnes menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kindlustuskaitse kontrollimisel, et sõidukil puudub kohustuslik liikluskindlustus. LKindlS § 3 lg 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Vastavalt LKindlS § 4 p 1 sätetele tuleb kohustusliku

liikluskindlustuse leping sõlmida sõiduki suhtes, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris, välja arvatud vanasõiduk ja võistlusauto, mida ei ei ole esitanud tõendeid, et vaidlusaluse kasutata liikluses. Kaebuse esitaja

sõiduki puhul oleks tegemist vanasõiduki või võistlusautoga, mida ei kasutata liikluses.

Vastupidi, kaebuse esitaja peeti selle sõiduki juhtimiselt kinni just nimelt liikluses. Seega on tegemist

sõidukiga, millise sõiduki suhtes laieneb kohustuslik liikluskindlustus. Sõiduki väljatrüki kohaselt puudus sõidukil kohustuslik liikluskindlustuse poliis. V.F pani väärteod toime 15.01.2017.a, kuid liikluskindlustuse leping lõppes 13.01.2017.a. Seega V.F

, sõites mootorsõidukiga, millel puudub kohustuslik liikluskindlustuse poliis, rikkus LKindlS § 3 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LKindlS § 81 järgi.

Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et d toime kaudse V.F pani väärteo vähemalt

tahtlusega. li umbes 20 tundi enne V.F-i selgituste kohaselt tarbis ta alkoho kinnipidamist. 15.01.2017.a kella 21.42 tuvastati tema V.F-i kinnipidamisel

4-17-1196

5 (9)

väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,27 mg/l alkoholisisaldus . Kohus juhib siinkohal

tähelepanu asjaolule, et tegemist ei ole alkoholi tarvitamise tunnustega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10 0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma - seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse m , siis pidi kohtu äära 0,27 mg/l V.F arvates teadma oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Menetlusalune alkoholi ning arvestades, et isik teadis, et ta oli eelmisel õhtul tarvitanud

20 tundi hiljem oli isiku joove 0,27 mg/l, siis pidi V.F eelduslikult jooma ära üsna arvestatava koguse alkoholi ja selline seisund ei saanud V.F-ile jääda kuidagi märkamata. Seega oleks V.F pidanud võimalikuks , et ta võis järgmisel päeval pidama

olla veel alkoholijoobes ja enne rooli asumist oleks ta pidanud veenduma, et joove on möödunud. V.F-i ütlustest ei nähtu, et ta oleks võtnud midagi ette veendumaks enne autorooli asumist, kas tal on veel alkoholijoove või mitte Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et .

menetlusalune isik oli teadlik oma juhile keelatud seisundist ja sellises seisundis sõiduki juhtimine saab olla toime pandud vaid teadlikult ja tahtlikult.

Samuti pidi V.F-ile oleme teada, et tema isikuna, kes ei ole sõiduki omanik ega kasutaja, peab sõiduki juhtimisel kaasas olema sõiduki registreerimistunnistus mootor .

S , kas õidukijuht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma tal on kaasas sõiduki juhtimiseks nõutavad dokumendid kas sõidukil ning on kehtiv liikluskindlustuse leping ja selle alusel väljastatud poliis. V.F on vää Eeltoodu alusel kohus leiab, et rteod toime pannud

vähemalt kaudse tahtlusega Seega on V.F täitnud LKindlS § 81, LS § 224 lg 2 ja § .

242 lg 1 d. sätestatud väärteo koosseisu

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LKindlS § 81, LS § 224 lg

2 ja § 242 l järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises. Käesolevas asjas g 1 puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel.

Eelnevalt on kohus tuvastanud, et

15.01.2017.a kella 21.42 V.F juhtis mootorsõidukit

paiku * P linnas joobeseisundis, samuti polnud tal kontrollijale esitada sõiduki kasutamist õigustavat sõidukil dokumenti ning puudus kohustuslik liikluskindlustuse poliis. Sealjuures ei ole võimalik eristada mootorsõiduki juhtimisel selle juhtimist sõiduki joobeseisundis ning juhtimist omamata kehtivat liikluskindlustuse poliis sõiduki kasutamist õigustavat dokumenti ja i.

Ehk kõrvaltvaataja jaoks on tegemist ühe käitumisaktiga – sõiduki juhtimisega. Seega arvestades, et

V.F poolt toime pandud väärteod on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-

ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav

ühtse, kokkukuuluva teona, tuleb eelpooltuvastatud väärteokoosseise käsitleda ideaalkogumina KarS § 63 lg 1 järgi.

KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

LS § 224 lg 2 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuks. Lisaks võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada isiku suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 224 lg 3 p 1 alusel 3- - isikut on

9 kuuks, kui isikut ei ole varem LS § s 224 sätestatud süüteo eest karistatud või kui varasema -

lt LS § s 224 sätestatud väärteo eest karistatud, siis lisakaristusena võib juhtimisõiguse

4-17-1196

6 (9) ära võtta 3-12 kuuks. LS § 242 lg 1 näeb istusena ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut kar . LKindlS § 81 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

Eelt -s -s -s 242 lg 1 oodust nähtub, et LKindlS § 81, LS §

224 lg 2 ja § sätestatud karistused erinevad nii kui ka lisakaristuse kohaldamise

224 lg-s 2 põhikaristuse osas. Seega kuivõrd LS § sätestatud väärteo puhul on võrreldes LKindlS § 81 ja LS § põhi ette nähtud

242 lg 1 karistusena

raskem karistus ning on kohaldada lisakaristust, siis tuleb võimalik käesoleval juhul V.F-ile

põhikaristus mõista lähtudes LS § 224 lg s 2 sätestatud õhikaristuse - p

karistusmääradest ning lisakaristuse mõistmisel LS § 224 lg

3 sätestatud lisakaristuse

-s

määradest. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt ongi kohtuväline menetleja põhikaristuse puhul lähtunud LS § 224 lg s 2 sätestatud põhikaristuse määradest ning lisakaristuse puhul LS § -

224 lg-

adest. s 3 sätestatud lisakaristuse määr

Käesolevas väärteoasjas on põhiküsimus on selles, kas kohtuväline menetleja on kaebajale karistuse määramisel arvestatud isiku süü suurusega ja tema vastutust mõjutavate asjaoludega.

Kaebuse esitaja leidis, et lisakaristuse mõistmine ei olnud käesoleval juhul põhjendatud. Põhikaristuse määramist kaebuse esitaja ei vaidlusta.

Kuivõrd menetlusalune isik on väärteod toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 kohaselt. Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Ka leiab kohus, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine olulisi menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid väärteolahendi tühistamise aluseks.

Kohtuväline menetleja on kohaldades KarS § 63 lg 1 karistuseks määranud LS § 224 lg 2 alusel rahatrahvi 120 on alla sanktsiooni k trahviühikut, s.o. 480 eurot, milline karistus eskmist määra. Samuti kohaldas kohtuväline menetleja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

LS § 224 lg 2 sätestab põhikaristuse sanktsioonina kõige kergema karistusliigina rahatrahvi kuni

300 trahviühikut, sellest raskema karistusliigina sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuks ning kõige raskema karistusliigina aresti. V.F on olemas töökoht, samas on tal

2 tasumata rahatrahvi ning teda on sealjuures pool ca aastat enne käesoleva väärteo

toimepanemist s alkoholijoobeseisundis. amuti karistatud mootorsõiduki juhtimise eest

K on

ohtuväline menetleja V.F-ile karistust määrates lähtunud kõige kergemast karistusliig karistuse alla . ist ning määranud isikule põhi sanktsiooni keskmist määra

KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

V.F süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et ta pani väliselt ühe käitumisaktiga ehk

sõiduki juhtimisega toime kolm väärtegu

. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 28.10.2016. a kohtuotsuse nr 3-1-1-75-16 punktis 10 leidnud, et kui isik juhib sõidukit alkoholi piirmäära oluliselt ületades ja samal ajal eksib ka teiste liiklusnõuete vastu, tuleb tema süüd hinnata suureks. Seega tuleb käesoleval juhul lugeda V.F süüd suureks, kuivõrd ta juhtis sõidukit, millel puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis alkoholijoobes ning samuti puudus V.F sõiduki registreerimistunnistus. Teine asjaolu, mis mõjutab V.F-i süü suurust, on väärtegude toimepanemise subjektiivne külg. äärtegu saab toime panna tahtlikult ja V

4-17-1196

7 (9)

ettevaatamatusest. Kohus leidis, et on isik toime pannud . väärteod vähemalt kaudse tahtlusega Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära oluliselt ületavas seisundis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ise ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Seega tuleb kaebuse esitaja süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis arvestades hinnata keskmisest suuremaks.

Kohus ga selles, et puhul ei esine karistust nõustub kohtuvälise menetleja V.F-i

raskendavaid asjaolusid. arvestatud isiku Karistust kergendava asjaoluna on õigesti puhtsüdamlikku kahetsust.

Eeltoodust nähtuvalt arvestades V.F-i süü suurust mõjutavaid asjaolusid, ühe karistust kergendava asjaolu esinemist ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et V.F-i süü on ja seda eelkõige põhjusel, et isik pani ühe teog siiski keskmisest suurem

a toime kolm

erinevat väärtegu.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik V.F-i mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. V.F-i on varem väärteokorras karistatud ning ta omab 2 kehtivat karistust, millest üks on karistus LS §

224 lg 1 järgi. Mõlemad rahatrahvid on Eripreventsiooni puhul on kohtuväline tasumata. menetleja enda otsuses märkinud, et ta on karistuse määramisel arvestanud V.F-i puhul asjaoluga, et ta on ka varasemalt toime pannud samalaadse liiklusalase õigusrikkumise ning selle eest määratud karis mõjutanud seaduskuulekalt käituma. tus ei ole teda Kohtupraktika kohaselt

saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga

(R 3-1-1-70-16, p 9).

KKKo V.F-ile liiklusseaduse nõuete rikkumise eest määratud karistus on kahtluseta seotud praeguse menetlus tuli teda e esemeks oleva süüteoga ja seda

iseloomustavana karistuse mõistmisel arvesse võtta V.F-i . Nimelt on karistatud PPA

Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna 26.07 otsusega LS § 224 lg 1 .2016. a alusel

väärteoasjas nr Tol korral määras kohtuväline menetleja V.F-ile 2670,16,003260.

põhikaristuseks

0 trahvühikut ehk 200 Nimetatud väärteokar rahatrahvi 5 eurot. istusest hoolimata

aga sõitis V.F

a) alkoholijoobes mootorsõidukiga taas (15.01.2017. ca 6 kuud peale

eelmist sarnast tegu (27.06.2016.a) ning kõigest 5 jõustumist kuud peale eelmise karistuse (11.08.2016. a). Seega ei ole endale eelmisest karistusest V.F järeldusi teinud, mistõttu

ei saa tema eripreventiivseks mõjutamiseks mõista talle käesoleval juhul uue samalaadse rikkumise eest väiksemat karistust kui viimasel korral. Arvestades asjaolu, et käesoleval juhul

V.F nud mootorsõidukit alkoholijoobes, vaid mitte ainult ei juhti rikkus ka teisi õigusnorme on kohtuvälise menetleja poolt temale mõistetud 120 trahviühiku ehk 480 , siis euro

suurune rahatrahv igati põhjendatud ning vastavuses isiku süü suuruse ning karistuse eripreventiivsete

eesmärkidega.

Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. ootorsõiduki alkoholijoobes juhtimine M on

üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi, millega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Seega ei ole tegemist vähetähtsa väärteoga, mistõttu peab ka karistus va mõjutama stama toimepandud teo raskusele ja

rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma. al, et Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukoh kohtuvälise menetleja poolt V.F-ile põhikaristuseks määratud 120 trahviühiku ehk 480 euro suurune rahatrahv, milline karistus on alla sanktsiooni keskmist, vastab V.F-i süü suurusele ning üld ja eripreventiivsetele eesmärkidele. uudub kohtu alus põhikaristuse - Seega p muutmiseks.

4-17-1196

8 (9)

LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib LS § 224 lg s 2 sätestatud väärteo toimepanemise korral võtta -

teo toimepanijalt lisakaristusena ära sõiduki juhtimisõiguse 3-9 kuuks juhul, kui isikut ei ole varem LS § s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. LS § 224 lg 3 p 2 kohaselt võib LS § 224 - lg-s

2 sätestatud väärteo toimepanemise korral teo toimepanijalt lisakaristusena ära sõiduki juhtimisõiguse 3 12 kuuks juhul, kui isikut on varem LS § s 224 sätestatud süüteo eest - -

karistatud.

Lisaks põhikaristusele on kohtuväline menetleja karistanud V.F-i lisakaristusega LS §

224 lg 3 p 1 alus kuuks. el juhtimisõiguse äravõtmisega 3 Siinkohal märgib kohus esmalt, et kohtuväline menetleja nimetas otsuses lisakaristuse alusena ekslikult LS § 224 lg kohaldamisele

3 p 1. Kuivõrd V.F-i on varasemalt LS § s 224 sätestatud väärteo

- toimepanemise eest

karistatud, siis tuleb tema puhul lisakaristuse kohaldamisel võtta aluseks karistusmäärad, mis tulenevad LS § 224 lg 3 p oleks kohtuväline menetleja saanud -st 2. Ehk V.F-ilt

mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtta 3-12 kuuks. Kohus ei saa kaebemenetluses V.F-ile mõista rangemat lisakaristust võrreldes kohtuvälise menetlejaga, kuid kohus saab lisakaristuse kohaldamise aluseks märkida õige õigusnormi, milleks on LS § 224 lg 3 p 2. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et väärteootsusega on isikult juhtimisõigus ära võetud kolmeks kuuks, s

eega on kohtuväline menetleja antud juhul, leides, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud, koha

ldanud seda madalaimas võimalikus määras.

V.F on kohtule esitatud kaebuses märkinud, et ta vajab juhtimisõigust seoses enda tööga, kuivõrd ta elab töökohast 20 km kaugemal ja bussidega ei ole võimalik ajaliselt liigelda.

Samuti on kaebu seoses oma V.F ses selgitanud, et ta vajab juhtimisõigust ka perekondlike kohustuste täitmisega. Ühtegi tõendit V.F oma väidete kinnitamiseks esitanud ei ole.

Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajal ikkust (R nr 3-1-1-122- KKKo 13, p-d 9 ja 11). V.F-i on varem (26.07.2016.a) mootorsõiduki joobes juhtimise eest karistatud LS § 244 lg 1 järgi. Varasemalt määratud karistus ei ole aga V.F-ile mõju avaldanud, 26.07.2016.a määratud rahatrahv on tasumata ning uued rikkumised pani ta toime vähem kui 7 kuu möödudes. Seega on V.F oma käitumisega näidanud, et ainult põhikaristuse määramine ei ole takistanud teda rohkem samalaadseid rikkumisi toime panemast.

Samuti on V.F-i rikkumised läinud raskemaks. Käesolevas asjas on V.F-i rikkumised kvalifitseeritud LS § 244 lg 2 järgi ning LS § 224 lg 2 ja LKindlS § 81 järgi ehk

V.F-i on toime pannud ühe teoga mitu väärtegu ning tema joove on olnud suurem võrreldes eelmise rikkumisega. Seega arvestades, et eelmine karistus ei takistanud isikut uusi rikkumisi toime panemast, siis on samalaadse rikkumise eest käesoleval juhul põhjendatud

mõista isikule eripreventsiooni tõttu suurema karistuse võrreldes eelneva korraga. Samuti on põhjendatud omaksvõetud seisukoht, et isiku kohaldanud ka lisakaristust. Kohtupraktikas on karistamisel korduvalt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata

(RKKKm nr 3-1-1-55-07, p 6).

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt V.F-ile lisakaristusena määratud 3 kuu pikkune juhtimisõiguse keeld vastab käesoleval juhul koos isikule mõistetud põhikaristusega nii tema süü suurusele kui ka üld eelkõige

-

ja

eripreventiivsetele eesmärkidele. V.F Seda eriti olukorras, kus el on tasumata 2

väärteokorras karistuseks määratud ra käesoleval juhul toime kolm

hatrahvi ning ta pani

liiklusalast rikkumist. K on lisakaristuse d sanktsiooni ohtuvälisel menetlejal määranu

miinimummääras ning eeltoodud põhjustel jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse ka

4-17-1196

9 (9) lisakaristuse osas kuuks) muutmata. (juhtimisõiguse äravõtmine 3

Hinnates isiku poolt toime pandud süüteo ohtlikkust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ning arvestades, et puuduvad raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud karistus vastab toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning on piisavalt range motiveerimaks V.F-i hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest. Karistus ei pea olema isikule mugav ega ka kerge kanda. oli

V.F väärteo toimepanemise ajal teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus vajalik tööle jõudmiseks ning muude kohustuste täitmiseks, kuid likke järeldusi või suhtus võimalik ta ei teinud sellest vaja esse

tagajärgedesse ükskõikselt öökoha kaotamise võimalus ei ole iseenesest mootorsõiduki . T

juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (

RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. uhtimisõigus on eriõigus, J mille

omandamiseks

teadlik on mootorsõiduki juht läbinud koolituse. Seega on mootorsõiduki juht liiklusreeglitest ja liiklusseadusega sätestatud sanktsioonidest, mistõttu on tal võimalik ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning ndliku käitumisega kohusetu

on tal võimalik tagajärgedest hoiduda. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Seega saanuks ja säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud kaebuse esita

olukorra, kui ta oleks hoidunud temale inkrimineeritud väärteo toimepanemisest. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaebuse esitaja enda elu ja tervise näol üles kaebuse esitaja kaasliiklejate, sh võimalikud huvid.

Lähtudes eeltoodust V.F-i süüline käitumine § 69 lg 3, § 88 lg 1 ja kohus leiab, et LS

LKindlS § 3 lg 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud

materjalidega ning väärteod on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 ja §

242 lg 1 ja LKindlS § 81 järgi Samuti vastab V.F-ile määratud põhi .

- ja lisakaristus

tema Seega

kaebuse rahuldamata ja Politseija süü suurusele. jätab kohus V.F-i

Piirivalveameti prefektuuri

- ja menetlustalituse Lääne Pärnu politseijaoskonna ennetus menetlusteenistuse 03.02.2017.a otsuse . väärteoasjas nr 2670,17,000203 muutmata

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Tammeniit Kohtunik