1-17-2494/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprillil 2017, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-2494 Kohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Kelly Kasepuu

Prokurör Jane Pajus

Kriminaalasi N.P süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 169 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

Kaitsja kohtueelses menetluses

N.P

isikukood: XXX; elukoht: XXXXXXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; töökoht: XXXXX; varasem karistatus:

kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud

Eve Laine Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 180, 248 ja 249 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada N.P KarS § 169 järgi ning mõista karistuseks neli (4) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.P ei pane ühe (1) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakata N.P katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista N.P-lt menetluskuludena riigituludesse sundrahast kakssada viis (205) eurot ja kaitsjatasu üheksakümmend kuus (96) eurot.

2 KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulu, s.o sundrahast viissada (500) eurot, riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et N.P on õigus tasuda väljamõistetud

menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kaheteistkümne (12) kuu jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT: EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99917700025955.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja

number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade

vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna

viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

N.P on lapsevanemana Tartu Maakohtu 27. novembri 2012. a kohtuotsusega nr 2-12- 38199 oma alaealise lapse XXXX (s XXXXX) kasuks ja tema ülalpidamiseks väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest alates 2012. a detsembrist kuni 2014. a lõpuni kuritahtlikult ja

alates 1. jaanuarist 2015. a kuni augustini 2016. a teadvalt kõrvale hoidunud ning jätnud maksmata kohtu poolt välja mõistetud igakuise elatusraha, mille suurus oli 145 eurot kuus, kuid

mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohustus on täidetud perioodil 8. veebruar 2013. a – 29. mai 2013. a, kui kohtutäiturile laekus elatusraha katteks 783,26 eurot, 12. veebruar 2015. a laekus 10,02 eurot, 10. august 2015. a laekus 301,79 eurot, 7. aprill 2016. a laekus 100,28 eurot ja 1. juuli 2016. a laekus 24,41 eurot, on ise 15. märts 2014. a maksnud E.J.i kontole 145 eurot, s.o kolme aasta ja kaheksa kuu vältel kokku

1364,76 eurot. Elatusraha maksmisest kõrvalehoidmise kuritahtlikus ja teadlikkus seisneb

selles, et N.P ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi maksmise kohustuse täitmiseks püsivate ametlike sissetulekute saamiseks, iseseisvalt ega Eesti Töötukassa vahendusel, kus oli arvel üksnes 29. detsembrist 2014. a – 1. juunini 2015. a ja 11. aprillist 2016. a – 5. juunini 2016. a; ei tasunud võrdselt enda ülalpidamisega elatist Eesti Töötukassalt seal arvel oldud ajal saadud vahenditest; varjas Seve Ehituse AS-lt 1. detsembrist 2015. a – 11. jaanuarini 2016. a

3

saadud töötasu, mille palus tööandjal kanda M.R. kontole; vältis isiklike pangakontode kasutamist. Süstemaatiliselt ja pikema perioodi vältel elatusraha maksmata jätmise tagajärjel

on 5. augusti 2016. a seisuga tekkinud kohtutäituri arvestuste kohaselt võlgnevus summas 7314,80 eurot.

Seega N.P , hoidudes vanemana kuritahtlikult ja alates 1. jaanuarist 2015. a

teadvalt kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt välja

mõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi lapse ülalpidamiskohustuse rikkumisena kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse

sisu ning kuriteo kvalifikatsiooniga ja pooled jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kokkuleppes taotleb prokurör mõista N.P-le KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.P ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 705 eurot ja kaitsjatasu 96 eurot.

Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit (puuduvad realiseeritav vara ja säästud, täita tuleb lapse ülalpidamiskohustust ja likvideerida elatusraha võlgnevus),

määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest ning jätta riigi kanda sundrahast 500 eurot. Lisaks on

kriminaalmenetluse kuluna tekkinud sundtoomise kulud summas 18,70 eurot, mis on praeguseks tasutud.

Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav N.P , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde; kinnitas kokkuleppe vastavust oma tahtele. Prokurör Jane Pajus jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav N.P väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

N.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 169 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. N.P menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot ning kaitsjatasu 96 eurot. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega ja sellega, et on põhjendatud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa sundrahast riigi kanda ning määrata ülejäänud menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kuna sundtoomise kulu on praeguseks tasutud, siis on põhjendatud jätta nimetatud kulu osas eraldi seisukohta võtmata.

Kohtunik Peet Teidearu