4-17-735/12 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2017, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-17-735

Kohtukoosseis Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 15. märtsi 2017 määrus, millega rahuldati Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus asenduskaristuse määramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L.Z (ik XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 15. märtsi 2017 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. VTMS § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida prefektuur esitas kohtule taotluse L.Z-ile määratud rahatrahvi asendamiseks.

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 18. veebruari 2014 väärteootsusega nr2590,14,000220, määrati L.Z-ile liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 220 trahviühikut, s.o 800 eurot. Kuna süüdlane vabatahtlikult trahvi ei tasunud, edastati otsus kohtutäiturile sundtäitmisele, kes teavitas kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.

2. Viru Maakohtu 15. märtsi 2017 kohtumäärusega rahuldati Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus L.Z-ile asenduskaristuse kohaldamiseks ning määratud rahatrahv 220 trahviühikut asendati arestiga 22 päeva. Arest pööratakse täitmisele pärast määruse jõustumist. Kohus märkis, et avalduses sisalduv taotlus on põhjendatud. L.Z ei ole 3 aasta jooksul suutnud rahatrahvi tasuda ning selleks puuduvad ka praegu võimalused. Rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga ei pidanud maakohus võimalikuks, kuna 10. jaanuari 2017. a kohtumäärusega nr 1-14-8417 asenduskaristusena määratud töö jäi L.Z tegemata. Kuigi osaliselt oli selle põhjuseks aresti kandmine, nähtub L.Z ütlustest, et talle anti võimalus töö õigeaegseks tegemiseks, ent ta keeldus sellest, kuna pidas tööd ebasobivaks. KarS § 72 alusel tuleb rahatrahv asendada arestiga 22 päeva.

3. Maakohtu määruse vaidlustas L.Z, kes taotleb maakohtu lahendi tühistamist ja rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga. L.Z märgib, et asjas nr 1-14-8417 pikendati tal üldkasuliku töö tegemise tähtaega 20 päeva võrra. Kohtulahend jõustub 20. märtsil. Selle kaebuse arutluselevõtul on ilmselt see ÜKT juba tehtud. Hetkel on L.Z töötuna arvele võetud. Ta on abielus ja tal on 4 ülalpeetavat (sh 3 alaealist last, noorim 2-kuune). Aresti kohaldamisega pannakse pere raskesse majanduslikku olukorda. Kasulikum oleks määrata ÜKT-d, sest sellest saaks ka riik kasu. Kohus tõdes isegi, et ÜKT oleks parem variant, ent kuna arvati, et ÜKT jäi tegemata ja ei teatud, et selle tegemise tähtaega pikendatakse, siis kohaldati aresti. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Tutvunud maakohtu määruse ning määruskaebuse väidetega, asub ringkonnakohus seisukohale, et edasikaebust edu ei saada.

5. Iseenesest võimaldab väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 asendada rahatrahv üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus kahtleb aga sellise asenduse tulemuslikkuses. Nimelt on maakohus õigustatult osundanud sellele, et L.Z keeldus üldkasuliku töö tegemisest, kuna pidas tööd ebasobivaks. Kuna L.Z valib kus ja millist tööd ta teha tahab, siis ei anna tema käitumine alust arvata, et ta määratavad töötunnid ära teeb. Ka L.Z perekondlik olukord oli maakohtule taotluse lahendamise ajal teada. Seega ei muuda ülalpeetavate olemasolu ringkonnakohtu seisukohta. Maakohtu põhjendused rahatrahvi asendamiseks arestiga on igati asjakohased ning määruskaebuse väited I astme kohtu lahendi tühistamiseks põhjust ei anna.

6.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus L.Z määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. /allkiri/ Maarika Kuusk Kohtunik