1-08-9140/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-08-9140

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2009a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-9140 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Veike Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg Kriminaalasi

Süüdimõistetu Ants- J.M*u tingimisi enne

tähtaja lõppemist

vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Ants- J.M ik xxx, asukoht: , Txxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja: advokaat Tiia Tafenau, OÜ Advokaadibüroo Sirje Must ; RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg. 3, KarS § 76, maakohus m ä ä r a s :

Mitte vabastada Ants- J.M*u temale Pärnu Maakohtu 10.07.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-9140 mõistetud karistuse 1 aasta 8 kuud vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Ants- J.M mõisteti süüdi 10.07.2008.a Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg.2 p.4,8 järgi ja karistati 8-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg.1 alusel moodustati liitkaristus Tartu Maakohtu 15.02.2008.a. otsusega mõistetud karistusega 1 aasta 8 kuud vangistust ja liitkaristuseks loeti 1 aasta 8 kuud vangistust. Vangistuse algus 15.10.2008.a, karistuse lõpp 14.10.2009a.

2 (4) Tartu Vangla on esitanud kohtule Ants- J.M*u kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Iseloomustuses on kirjas, et kinnipeetav arvab, et

vabanemisel töö leidmisega probleemi ei teki. Tal on kindlad põhimõtted, kindel kavatsus asuda tööle ja elada pereelu. Olemas elukoht isa juures. Vangla tööhõives osalenud ei ole.

J.M ei pea ennast kergesti mõjutatavaks, tal ei ole kriminaalkorras karistatud sõpru,

suhtleb isa, õe ja elukaaslasega. Tema enda sõnul alkoholiga probleeme ei olevat. Oma

mõtlemises ja käitumises on keskendunud toimetulekule. Tal on eeldusi eesmärkide seadmiseks ja tegutsemiseks nende nimel. Enesekindlust ja enesekehtestamist jääb oma elu korraldamisel puudu. Uue kuriteo riske vähendaks kindel töökoht ja lähedaste toetus.

Kriminaalhooldaja toetab oma ettekandes ennetähtaegset vabastamist. Vabaduses on olemas elukoht ja toetav isa. Kuriteod ei olnud vägivaldset laadi. Kriminaalhooldaja on arvamusel, et isik tuleks karistuse kandmiselt vabastada ennetähtaegselt, et siis vabanemise järgselt teostada

mingitki kontrolli tema käitumise üle ja suunata tema toimetulekut vabaduses. Tähtaegsel vabanemisel seda võimalust ei ole.

J.M andis kohtuistungil seletuse, et tal on võimalus tööle asuda 20 km kodust eemal,

talutöödel. Ta on praegu käeraudades, kuna vangla kontaktisik viskas J.M-i avalduse prügikasti ja siis rakendati J.M-i suhtes julgeolekuabinõusid. J.M ise ei ole kunagi kellelegi kallale läinud. Ta vabastati eelmisel korral elektroonilise järelevalve alla, kuid see J.M-ile ei sobinud ja seepärast pöörati karistus uuesti täitmisele. Vabaduses raskusi ei tohiks nagu olla- kui on töö olemas. Elukaaslane võiks ka olla. Programme läbinud ei ole ja tablettidesse ei usu.

Alkoholisõltlane ei ole. Kuriteod on 95% pandud toime alkoholijoobes. Kriminaalkorras

karistatutega ei suhtle. J.M lubaba ka hooajatöö vastu võtta kui muud ei ole, või isa asemel tööle minna. Kevadel on põllumajanduses kergem tööd leida kui sügisel vabanedes. Kohtuistungil oli prokurör seisukohal, et J.M-i vabastamine ei ole põhjendatud. Ühe

korra on ta juba vabastatud, kuid see ei ole ennast õigustanud. Ka see, et ta on praegu

käeraudades, viitab, et ta ei ole suuteline alluma vanglakorrale. Et selline isik uuesti ennetähtaegselt vabastada, peaksid kõik muud tema kohta käivad andmed olema positiivsed- aga ei ole.

Kaitsja toetab ennetähtaegset vabastamist. On olemas nii elukoht kui ka isa toetus, kes mõjutab poega positiivselt käituma. On töökogemused ja oskused ja kevadel on kergem tööd

leida. Kui vabaneks tähtaegselt, ei oleks võimalik mingeid kontrollnõudeid esitada.

Kontrollnõuded aitaksid oma elu korda seada. Distsiplinaarkaristused vanglas on tingitud kohanemisraskustest, mitte pahatahtlikkusest.

Kohtu seisukohad

J.M on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuriteos.

KarS § 76 lg.1 p.2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära

kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks

ajaks on J.M temale mõistetud karistusajast kandnud ära vähemalt ½, seisuga 21.04.2009a 1 aasta 2 kuud ja 23 päeva, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3 (4) Kohus on seisukohal, et J.M-i vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega ei ole põhjendatud.

J.M-i toimikust nähtub, et tema karistusaega arvestati kohtuotsuse kohaselt alates

tema kinnipidamisest 21.01.2008, seega kohtuotsuse tegemise ajaks 10.07.2008 oli ta viibinud kinnipidamiskohas peaaegu pool aastat. Seejärel 26.09.2008 Harju Maakohus arutas

tema ennetähtaegse vabanemise esildist ja otsustas J.M-i ennetähtaegselt vabastada elektroonilise järelevalve alla, määrates J.M-ile vabanemise puhuks ka rea lisakohustusi

KarS § 75 lg.2 järgi, muu hulgas kohustuse mitte tarvitada alkoholi, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, alluda elektroonilisele valvele. Kohus märkis määruses,

et J.M-i karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud. Kohus lähtus sellest, et

ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. J.M pidi asuma elama isa juurde. Vabanemise ajaks 07.10.2008 oli J.M ära kandnud 8 kuud 16 päeva vangistust.

15.10.2008 arutas Pärnu Maakohus Rapla kohtumajas J.M-i karistuse täitmisele

pööramise küsimust kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel, kuna J.M oli

peetud politsei poolt kinni 14.oktoobril Raplas, mil ta oli alkoholijoobes ja lahkunud

liikumiskeelu ajal oma elukohast. Kriminaalhooldaja kandis kohtule ette, et pärast

elektroonilise jalavõru paigaldamist 10.oktoobril on J.M korduvalt oma elukohast

lahkunud ja korduvalt järelevalveseadme elektrivõrgust välja lülitanud. J.M on

rikkunud suhtlemiskeeldu ja suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega. Neid rikkumisi tunnistas kohtule ka J.M ise ja seletas, et ta läks isaga tülli ja sellepärast sõitis Raplasse. Kohus pööras 15.10.2008 karistuse uuesti täitmisele.

Sellisest olukorrast järeldab kohus, et J.M-i ennetähtaegne vabastamine eelmisel korral ei õigustanud ennast. Ehkki kohus uskus, et J.M-ile tuleb anda võimalus näidata,

et ta on võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi, rikkus J.M suurt hulka temale

pandud kohustusi juba esimese 10 päeva jooksul vabanemisest ( vabanes 07.oktoober ja

karistuse täitmisele pööramine 15.oktoober). Sealjuures rikkus juba vabastamise

põhitingimust- kohustust alluda elektroonilisele järelevalvele. Selline olukord tähendab, et Ants- J.M järelevalvele ei allunud. Kohtule ei ole praeguseks teada midagi uut, mille põhjal võiks järeldada, et nüüd on J.M valmis järelevalvele alluma. Ehkki endiselt on olemas elamisvõimalus isa juures, oli see olemas ka eelmisel korral (ja juba ka kohtuotsuse tegemise

ajal) ja siis väitis J.M, et ta lahkus kodunt just tüli pärast isaga. Nüüdseks on J.M kinnipidamiskohas ka distsiplinaarkorras karistatud ja 09.03.2009 on tema suhtes rakendatud

ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist. Kohus järeldab sellisest olukorrast, et kohtuotsusega mõistetud karistus ei ole täitnud oma eesmärki ei enne esimest vabastamist ega

ka nüüd. Karistuse eesmärk on üldjuhul mõjutada isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Pärast kriminaalhoolduse ebaõnnestumist on J.M ka vanglas pannud

toime korrarikkumise ja see ei veena kohut, et ta vabaduses on õiguskuulekas. Kohus

märgib, et need asjaolud, millele tugineda praegu ennetähtaegse vabastamise otsustamisel-

elamispind, isa toetus, võimalus pöörduda ravile – on olemas ka tema tähtaegsel vabastamisel. Seega ei tingi nende asjaolude olemasolu iseenesest isiku vabastamist. Need

kohustused ja kontrollnõuded, mille täitmist tuleks vabastatavalt nõuda (kohustus mitte tarvitada alkoholi, kohustus otsida endale töökoht, kohustus alluda ravile) on sellised, mis

oma olemuse poolest ei ole seotud kriminaalhooldusega, s.t. et neid nõudeid on isikul võimalik täita ka ilma kriminaalhoolduseta, s.t. tähtaegsel vabanemisel.

Järelevalvele mitteallumist demonstreerinud isiku korduv vabastamine naeruvääristab ennetähtaegse vabastamise institutsiooni.

4 (4)

Kuna J.M rikkus kriminaalhoolduse nõudeid 7 kuud tagasi ja praeguseks ei ole toimunud midagi, mis veenaks, et nüüd on olukord parem (pigem vastupidi- on lisandunud

distsiplinaarkaristus vanglas), ei pea kohus võimalikuks J.M-i ennetähtaegset vabastamist.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , §-st 76, § 751.

Kohtunik Ülle Raag