3-17-424/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-424

Haldusasi

Mann Grupp OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomis-

joni 16.02.2017 otsuse nr 23-17/181843 tühistamise,

riigihanke

„Sillamäe

Eesti

Põhikooli,

Sillamäe

Kannuka Kooli, Sillamäe Vanalinna Kooli ja Sillamäe

Gümnaasiumi õpilaste toitlustamiseks toiduainete ja

jookide ostmine“ (riigihanke viitenumber 181843)

hankedokumentide tühistamise ning Sillamäe Linna-

valitsuse kohustamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Mann Grupp OÜ (registrikood

10797040), volitatud esindaja Urmas Mark

Vastustaja (hankija) – Sillamäe Linnavalitsus, volitatud

esindaja Deniss Iškin

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Mann Grupp OÜ kaebus osaliselt.

2. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 16.02.2017 otsus nr 23-17/181843.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Mann Grupp OÜ vaidlustus osaliselt

ning:

3.1 tühistada riigihanke „Sillamäe Eesti Põhikooli, Sillamäe Kannuka Kooli, Sillamäe

Vanalinna Kooli ja Sillamäe Gümnaasiumi õpilaste toitlustamiseks toiduainete ja jookide

ostmine“ (riigihanke viitenumber 181843) hankedokumentide p 2.15;

3.2. kohustada Sillamäe Linnavalitsust viima riigihanke „Sillamäe Eesti Põhikooli,

Sillamäe Kannuka Kooli, Sillamäe Vanalinna Kooli ja Sillamäe Gümnaasiumi õpilaste

toitlustamiseks toiduainete ja jookide ostmine“ (riigihanke viitenumber 181843)

hankedokumentide p-d 9.4.1, 9.4.8, 9.4.9, 9.4.10 ja 9.4.12 kooskõlla õigusaktide nõuetega.

4. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

5. Mõista Sillamäe Linnavalitsuselt Mann Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud

summas 1394 eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda.

3-17-424

2(11)

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates

(s.o hiljemalt 17.04.2017) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sillamäe Linnavalitsus (hankija) on 05.01.2017 avaldatud hanketeate (HT) ja

hankedokumentide (HD) kohaselt alustanud avalikku hankemenetlust „Sillamäe Eesti

Põhikooli, Sillamäe Kannuka Kooli, Sillamäe Vanalinna Kooli ja Sillamäe Gümnaasiumi

õpilaste toitlustamiseks toiduainete ja jookide ostmine“ (riigihanke viitenumber 181843).

2. Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) laekus 15.02.2017 OÜ Mann Grupp vaidlustus

nõudega tühistada HD p-d 9.4.1, 9.4.8, 9.4.9, 9.4.10, 9.4.12 või alternatiivselt viia need

õigusaktide nõuetega kooskõlla, viia HD p-d 2.2 ja 2.3 õigusaktide nõuetega kooskõlla ning

tühistada HD p 2.15.

3. VAKO jättis 16.02.2017 otsusega nr 23-17/181843 vaidlustuse läbi vaatamata. VAKO

põhjenduste kohaselt oli vaidlustus esitatud hilinenult. VAKO märkis, et vaidlustaja on

registreeritud hanke viitenumbriga 181843 juurde 25.01.2017 kell 9.47 (kontaktisik Natalja

Potševa). Riigihangete registri andmetel on vaidlustaja kahel korral pöördunud hankija poole

selgituste saamiseks: 01.02.2017 kell 10.20 ja 06.02.2017 kell 16.45. 01.02.2017 on vaidlustaja

hankijalt küsinud selgitusi mh ka kõigi vaidlustuses vaidlustatud regulatsioonide kohta. VAKO

leidis, et kuna vaidlustaja teadis või vähemalt pidi teadma oma õiguste rikkumisest või huvide

kahjustamisest alates 25.01.2017, siis oli päevaks, millal hankedokumentide peale esitatud

vaidlustus pidi VAKO-le laekuma, 06.02.2017. VAKO hinnangul ei hakka riigihangete seaduse

(RHS) § 121 lg-s 1 sätestatud vaidlustuse esitamise tähtaeg kulgema hetkest, kui vaidlustaja

hankijalt hankedokumentide kohta esitatud küsimustele vastuse sai.

4. Mann Grupp OÜ esitas 22.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub VAKO

16.02.2017 otsus nr 23-17/181843 tühistada. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse (EÕK)

taotlus peatada hankemenetlus riigihankes viitenumbriga 181843.

5. Tallinna Halduskohus tõlgendas kaebaja tahet selliselt, et võttis 23.02.2017 määrusega

kaebuse menetlusse nõuetes:

a) tühistada VAKO 16.02.2017 otsus nr 23-17/181843;

b) tühistada riigihanke „Sillamäe Eesti Põhikooli, Sillamäe Kannuka Kooli, Sillamäe Vanalinna

Kooli ja Sillamäe Gümnaasiumi õpilaste toitlustamiseks toiduainete ja jookide ostmine“

(riigihanke viitenumber 181843) hankedokumentide p 2.15;

c) tühistada riigihanke „Sillamäe Eesti Põhikooli, Sillamäe Kannuka Kooli, Sillamäe Vanalinna

Kooli ja Sillamäe Gümnaasiumi õpilaste toitlustamiseks toiduainete ja jookide ostmine“

(riigihanke viitenumber 181843) hankedokumendi p-d 9.4.1, 9.4.8, 9.4.9, 9.4.10, 9.4.12 või

alternatiivselt kohustada Sillamäe Linnavalitsust viima neid õigusaktide nõuetega kooskõlla;

d) kohustada Sillamäe Linnavalitsust viima riigihanke „Sillamäe Eesti Põhikooli, Sillamäe

Kannuka Kooli, Sillamäe Vanalinna Kooli ja Sillamäe Gümnaasiumi õpilaste toitlustamiseks

toiduainete ja jookide ostmine“ (riigihanke viitenumber 181843) hankedokumendi p-d 2.2 ja

2.3 õigusaktide nõuetega kooskõlla.

6. Ühtlasi rahuldas kohus Mann Grupp OÜ EÕK taotluse ning peatas Sillamäe Linnavalitsuse

poolt läbiviidava riigihanke „Sillamäe Eesti Põhikooli, Sillamäe Kannuka Kooli, Sillamäe

Vanalinna Kooli ja Sillamäe Gümnaasiumi õpilaste toitlustamiseks toiduainete ja jookide

3-17-424

3(11)

ostmine“ (riigihange viitenumber 181843) menetluse pakkumuste esitamise tähtaega ja

pakkumuste avamist puudutavas osas kuni haldusasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

1) VAKO tõlgendus, et RHS § 121 lg-s 1 kasutatud väljendit „sai teada või pidi teada saama

oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest“ tuleb mõista tähenduses „alates

hankedokumentide kättesaamisest“, ei ole õige. Väljend iseenesest viitab erinevate asjaolude

võimalusele ning nende asjaolude kaalutlemise vajadusele. Juba ainult eeldus, et potentsiaalne

pakkuja suudab 26-leheküljelise dokumendi koheselt läbi töötada, tehes sellele üheaegselt

tehnoloogilise, logistilise ja juriidilise analüüsi, on ebarealistlik. Otsuse tegemisel jättis VAKO

kaalutlemata, milline oleks piisav aeg, et vajalikud analüüsid teha ning oma õiguste rikkumises

veenduda ja kas kaebaja poolt vaidlustuses nimetatud juhtudel oli õigustatud lisaküsimuste

esitamine, veendumaks oma õiguste rikkumises.

2) HD p-de 9.4.1, 9.4.8, 9.4.9, 9.4.10 ja 9.4.12 osas puudub korrektne hindamismetoodika.

Kaebaja on saanud HD tingimustest ning vastustaja vastustest aru selliselt, et hinnang antakse

mitte objektiivsete kriteeriumide alusel, vaid hindamiskomisjoni arvamusele tuginedes, kes

muuhulgas peaks hindama ka pakkujate poolt esitatud arvestuste õiguspärasust. Selline

hindamismetoodika on vastuolus RHS § 3 p-s 2 nimetatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse

põhimõttega.

2.1. HD p 9.4.1 kohaselt arvestatakse ühe pakkumuse hindamiskriteeriumina toiduainete

mitmekesisust

ja

tasakaalustatust

(kuni

hinnapunkti).

Pakkuja

küsimusele

hindamismetoodika kohta vastas hankija, et hindamine toimub hankekomisjoni liikmete

arvamuste alusel.

2.2. HD p-des 9.4.8 (toidus on küllaldaselt vitamiine – kuni 7 hinnapunkti), 9.4.9 (toidus on

küllaldaselt mineraalaineid – kuni 7 hinnapunkti), p 9.4.10 (toidus on piisavalt kiudaineid –

kuni 7 hinnapunkti) kajastatud hindamiskriteeriumide kohta on vastustaja selgitanud, et pakkuja

peab ise arvutama menüü toiduenergia ja toitainete sisalduse. Pakkujale teadaolevalt on küll

olemas teaduslikult põhjendatud metoodika toiduenergia arvutamiseks, kuid samaväärne

objektiivne metoodika toitainete, sh vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete arvutamiseks

puudub ning vastavad arvutused oleksid teoreetilised ning põhineksid hinnangutele, mida pole

võimalik kontrollida.

2.3. HD p-s 9.4.12 fikseeritud hindamiskriteeriumi (õpilasürituste toitlustuse mugavus – kuni 7

hinnapunkti) kohta on vastustaja selgitanud, et hindamine toimub hankekomisjoni liikmete

arvamuse alusel: arvutatakse keskmine hinne komisjoni poolt pandud hinnete alusel.

3) HD p 2 „Hanke objekt, maht ja tehniline kirjeldus“ alapunktis 2.2 seisab, et toiduainete,

kondiitritoodete ja poolfabrikaatide kohaletoimetamine toimub viiel tööpäeval, kuid alapunktis

2.3 on kirjas, et toiduaineid, kondiitritooteid ja poolfabrikaate tarnitakse mitte harvem kui kaks

korda nädalas. Pakkuja täpsustavale küsimusele, kas tarne peab toimuma kahel või viiel

tööpäeval nädalas (175 õppepäeval aastas), vastas hankija: „Ei ole tegemist eksitusega. Pakkuja

peab garanteerima viiel tööpäeval nädalas (175 õppepäeval aastas) toitainete kohaletoomise,

kuid mitte harvem kui kaks korda nädalas, et kindlustada värskete toitainete olemasolu“.

Hankija jättis sellega küsimusele sisuliselt vastamata. Selline hankeobjekti tehniline kirjeldus

ei vasta RHS § 32 lg 1 p 2 nõuetele.

4) HD p 2.15 kohaselt kohustub pakkuja korraldama ettevõtte tunnustamise toiduseaduse

mõttes (ToiduS) toidu käitlemiseks loetletud Sillamäe koolides (tegevusalad: toidu

3-17-424

4(11)

valmistamine; toidu serveerimine). Erand oli Kannuka kooli kohta: käitlemisvaldkond: toidu

valmistamine

eesmärgiga

turustada

toit

teisele

käitlemisettevõttele,

toidugrupid:

köögiviljatooted, valikpagaritooted, kalatooted, lihatooted, hakklihast lihavalmistamised. HD p

2.1 sõnastusest tuleneb, et hanke objektiks on toiduainete, kondiitritoodete ja poolfabrikaatide

kohaletoomine loetletud koolisööklatesse ning loetletud koolide koolipuhvetitesse toiduainete

ja jookide kohaletoomine ja müük. HD p.2.4 sätestab, et tarnitavad tooted peavad vastama

koolide sööklates edasise valmistamise võimalustele. HD p-des 2.1 ja 2.2 kirjeldatud hanke

läbiviimiseks peab võimalikul pakkujal olema tegevusluba tegevusalal „toitlustamine“,

alamtegevusaladega 1) valmistamine eesmärgiga turustada toit teisele käitlejale ja 2)

toitlustamine/valmistamine, kaasamüük, serveerimine (koolipuhvet).

Pakkuja saab HD p-st 2.15 aru selliselt, et hankija soovib saada pakkujalt tasuta lisateenust

hankija valduses olevate toidukäitlemisettevõtete (koolisööklate) tunnustamiseks. Hankija peab

sellise teenuse ostmiseks korraldama eraldi hanke. Käesoleva hanke raames, mille sisuks on

toiduainete ja jookide ostmine, ei ole tunnustamiseks vajalike tegevuste tellimine võimalik,

kuna tellitava teenuse olulised tingimused on kirjeldamata. Olulisteks tingimusteks on näiteks

personali staatus, poolte vastutuse piirid, teenuse maksumuse kujunemise põhimõtted jmt.

Hankija vastusest järeldab kaebaja, et hankija soovib korraldada toitlustamise koolides selliselt,

et pakkujal lasuks kogu vastutus toiduseadusega toidu käitlejale pandud nõuete täitmise eest.

Samal ajal saab pakkuja p 2.15 tingimustest aru selliselt, et koolide sööklate personal alluks

edasi senisele tööandjale, koolide sööklate tehnoloogilise inventari nõuetekohase käitamise eest

vastutaks ka edaspidi igal kool eraldi, ning iga kooli söökla jääb ka muus töökorralduslikus

mõttes (köögi tööaeg, toiduhügieeni eeskirjade järgimine jmt) väljapoole pakkuja mõjuala.

Omamata tegelikku kontrolli toidukäitlemise ettevõtte (koolisöökla) üle, ei ole võimalik tagada

ToiduS nõuete täitmist (eriti peatükk 4).

HD p 2.15 on vastuolus kehtivate toidukäitlemise nõuetega, või vähemalt ei ole kaebajal

võimalik hanke võitmise korral tagada nende nõuete täitmist. Oma 02.03.2017 esitatud vastuse

punktis 2.17 leiab vastustaja, et HD punktis 2.15 sisaldub vaid formaalne tunnustuse omamise

nõue. Tunnustuse omamine ei ole kaebuse esitamise põhjuseks, kuna see on kaebajal

põhimõtteliselt olemas ning selle laiendamine uutele kasutuskohtadele ei ole ilmselt

probleemiks. Kaebuse esitamise põhjuseks on, et HD punkti 2.15 kehtimise korral tekib hanke

võitjal tegelik kohustus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 178/2002 artiklile

17:„ Toidu- ja söödakäitlejad peavad enda juhitava ettevõtte kõigil tootmis-, töötlemis- ja

turustamisetappidel tagama toidu ja sööda vastavuse nende tegevust reguleerivatele toidualaste

õigusnormide nõuetele ning kontrollima kõnealuste nõuete täitmist.“, mida tal ei ole võimalik

täita, kuna tal puudub tegelik võim vastutuse aluseks olevate asjaolude üle. Hankija saab

lahendada vastuolu selliselt, et tunnustamise kohustus laieneks ainult tegevusaladele toidu

valmistamine, toidu serveerimine (asukohaga koolide puhvetites) ning et potentsiaalsetel

pakkujatel peab juba eelnevalt olemas olema tegevusluba (kvalifitseerimistingimus)

tegevusalal toidu valmistamine eesmärgiga turustada toit teisele käitlemisettevõttele.

8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja seisukohad on

kokkuvõtlikult järgmised.

1) HD p 2.2 osas teatas vastustaja 07.02.2017 vastuses, et pakkuja peab garanteerima viiel

tööpäeval nädalas (175 õppepäeval aastas) toiduainete kohaletoomise, kuid mitte harvem kui

kaks korda nädalas, et kindlustada värskete toiduainete olemasolu. HD p 2.2 räägib sellest, et

pakkujale võimaldatakse toiduainete kohaletoomine viiel tööpäeval nädalas (v.a laupäev ja

pühapäev). HD p 2.3 aga täpsustab toiduainete minimaalse tarnimise kordade arvu nädalas.

3-17-424

5(11)

2) HD p 2.15 tingimus ei piira kaebaja osalemist riigihankes, kui tal on olemas vajalikud

tunnustused. Vastustaja soov on korraldada toitlustamist koolides selliselt, nagu näeb ette HD

ja mis tuleneb Sillamäel seni korraldatud koolitoitlustamise korraldamise põhimõtetest ja

õpilaste huvidest, st toidu serveerimise ja kohapealse lõpliku valmistamise korraldavad kooli

personali koosseisus olevad töötajad.

3) HD p-de 9.4.1, 9.4.8, 9.49, 9.4.10 ja 9.4.12 osas tuleb märkida, et kui hankija jaoks on peale

hinna olulised veel teisedki tingimused, tuleb need kehtestada hanketeates või HD-s. RHS § 50

lg 2 kohaselt hindab hankija juhul, kui ta sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsama

pakkumise alusel, pakkumusi vastavalt HT-s või HD-s nimetatud hankelepingu esemega seotud

pakkumuste hindamise kriteeriumidele omistatud suhtelisele osakaalule. Ka Euroopa Kohus on

praktikas leidnud, et kõik hindamiskriteeriumid ei pea olema puhtalt majandusliku iseloomuga

(majanduslikult hinnatavad), kuna ei saa välistada, et ka mittemajanduslikud asjaolud võivad

mõjutada pakkumuse tegelikku väärtust hankija jaoks (Euroopa Kohtu 12.09.2001. a otsus

kohtuasjas C-513/99). Koolitoidu puhul, mille kulud kaetakse peamiselt riigieelarvest eraldatud

vahendite arvelt, on hankija jaoks kõige olulisem teenuse kvaliteet.

4) HD lisas 13 toodud hankelepingu projekti p 5.1.1 kohaselt peab toitlustusteenus vastama

sotsiaalministri 15. jaanuari 2008. a määrusele nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele

koolieelses lasteasutuses ja koolis“, sama ka HD p-s 2.2 (edaspidi: määrus nr 8). Nimetatud

määruse § 6 lõige 1 kehtestab, et valmistoidu kohta peab lasteasutuse toitlustajal olema

tehnoloogiline kaart või tehnoloogiline juhend, kus märgitakse toidu või toidugrupi nimetus,

toidu koostisse kuuluvate toiduainete täpsed nimetused ja kogused (sealhulgas toidutoorme

kogus enne ja pärast esmast töötlemist) ning kasutatud piimatoodete ja rasvainete

rasvasisaldused, valmistoidu mass, toitumisalane teave, mis sisaldab infot valmistoitude

energiasisalduse, põhitoitainete ning võimaluse korral mineraaltoitainete (raud, kaltsium ja

naatrium) ja vitamiinide (A, D ja C) sisalduse kohta, ning toidu valmistamisel kasutatud

tehnoloogia.

Toitlustamine koolis peab vastama määruse nr 8 nõuetele ning määruse lisad 4 ja 5 reguleerivad

koolilõuna ja koolieine toiduenergia- ja toitainetesisaldust. Osutatav teenus tuleb nendele

nõuetele vastavalt korraldada. Määruse lisas 4 „Koolilõuna toiduenergia- ja toitainetesisaldus“

on toodud nõuded muu hulgas vitamiinide, mineraalainete, kiudainete ja ka toidu

tasakaalustatuse osas. Nõudeid on ka määruses endas ja HD-s. Seega peab pakkuja poolt

pakutav menüü vastama määruse nõuetele, tagades, et hankija nõutud kriteeriumid täidetakse.

Need kriteeriumid ei saa toitlustusvaldkonnas professionaalselt tegutsevale ettevõttele olla

üllatuslikud ega mittetäidetavad. Teisisõnu kaebaja tõlgendus, et määrusest tulenevate

normatiivide täitmist toiduenergia või toitainete osas ei ole pakkujal võimalik määrata ega

tagada, mistõttu sellekohased kriteeriumid tuleks tühistada, viiks selleni, et tellitud teenus ei

vastaks Sotsiaalministeeriumi poolt toiduseaduse alusel kehtestatud nõuetele. Teenuse

kvaliteedi kontrolli teostab vastutaja ja riikliku järelevalve korras toiduseaduse alusel

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA).

KOHTU PÕHJENDUSED

9. HKMS § 7 lg 1 kohaselt esitatakse kaebus vastustaja asukoha või teenistuskoha järgi. HKMS

§ 8 lg 3 kohaselt, kui samas asjas vaidlustatakse nii haldusakti või toimingut kui ka selle kohta

tehtud vaideotsust või muud kohtueelse menetluse otsust, esitatakse kaebus algsest haldusaktist

või toimingust tuleneva kohtualluvuse kohaselt. Muudetud kaebuse nõudeid silmas pidades

(algses kaebuses sisaldus üksnes nõue VAKO 16.02.2017 otsus nr 23-17/181843 tühistada)

tuleks kohtualluvuse määramisel juhinduda vastustaja asukohast. Sillamäe linn asub Ida-Viru

maakonnas. Ida-Viru maakond kuulub justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 45 „Maa-

3-17-424

6(11)

ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 2 p 2 kohaselt Tartu Halduskohtu tööpiirkonda. Samas ei pea

kohus põhjendatuks haldusasja HKMS § 10 lg 1 alusel Tartu Halduskohtule üle anda, kuna

Tallinna Halduskohus on välja selgitanud asja lõplikuks lahendamiseks vajalikud asjaolud ning

kogunud vajalikud tõendid. Samuti on kohus haldusasja raames EÕK abinõuna hankemenetluse

peatanud. Seetõttu tuleb vältida asja lahendamisega venitamist. HKMS § 9 lg 1 kohaselt allub

haldusasi sõltumata HKMS §-des 7 ja 8 sätestatust kohtule ka juhul, kui menetlusosalised ei

vaidlusta kohtualluvust kaebusele vastamiseks antud tähtaja jooksul. Kuna menetlusosalised ei

ole kohtualluvust vaidlustanud, on Tallinna Halduskohtul võimalik menetleda haldusasi nr 3-

17-424 lõpuni.

10. RHS § 121 lg 1 ls 1 kohaselt peab vaidlustus olema laekunud VAKO-le kümne päeva

jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest

või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. RHS § 121 lg 1 ls 2 seab

vaidlustamistähtajale täiendava piirangu: vaidlustus hanke alusdokumendi peale peab olema

laekunud hiljemalt kolm tööpäeva enne hankemenetluses osalemise taotluste, pakkumuste,

ideekavandite või kontsessioonitaotluste esitamise päeva. Käesoleval juhul on küsimuse all

RHS § 121 lg 1 ls 1 tõlgendamine, sest vaidlust ei ole selles, et vaidlustus esitati VAKO-le

15.02.2017, s.o rohkem kui kolm päeva enne pakkumuste esitamise päeva (27.02.2017). VAKO

leiab, et kaebaja pidi oma õiguste rikkumisest saama teada 25.01.2017, st ajast, mil ta

registreerus riigihangete registris vaidlusaluse hanke juurde ning sai võimaluse tutvuda HD-ga,

mistõttu ta teadis või vähemasti pidi teada saama kõigist nõuetest, mida ta vaidlustas 15.02.2017

vaidlustuses. VAKO leidis, et RHS § 121 lg-s 1 sätestatud vaidlustuse esitamise tähtaeg ei

hakka kulgema hetkest, kui vaidlustaja hankijalt HD kohta esitatud küsimustele vastuse sai.

11. Erialakirjanduses (Minumets, D., Kulm, P. Riigihangete õigus. Kirjastus Juura, 2014, lk

539) on leitud, et kuna RHS § 121 lg 1 seob vaidlustuse tähtaja kulgemise alguse hetkega, millal

vaidlustaja oma õiguste rikkumisest teada sai või millal ta pidi oma õiguste rikkumisest teada

saama, on hanke alusdokumendi vaidlustamise tähtaja alguseks päev, mil isikul oli esimene

võimalus hanke alusdokumentidega tutvuda ja oma õiguste rikkumisest teada saada. See, millal

vaidlustaja hanke alusdokumentidega tegelikult tutvus ja selle sisust aru sai, vaidlustuse

esitamise tähtaja algust ega kulgemist ei mõjuta (VAKO 27.03.2013 otsus nr 40-13/138574).

Samuti ei mõjuta vaidlustamise tähtaja kulgemist see, millal vaidlustaja sai aru või millal temani

jõudus informatsioon, et mõni hanke alusdokumendi tingimus rikub tema õigusi. Hanke

alusdokumendi vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema vaidlustaja õigusi rikkuvast hanke

alusdokumendi sättest teadasaamisest. Hanke alusdokumendi vaidlustamisel tuleb arvestada, et

vaidlustaja poolt hankijalt RHS § 56 lg 1 alusel hanke alusdokumendi kohta selgituste küsimine

ja sellele vastamine ei peata ega katkesta RHS § 121 lg-s 1 sätestatud vaidlustuse esitamise

tähtaja kulgemist. Kohtute ja vaidlustuskomisjoni lahendites on korduvalt selgitatud, et RHS §

121 lg-s 1 sätestatud vaidlustuse esitamise tähtaja kulgema hakkamine ei sõltu sellest, kas ja

kuidas soovis kaebaja asja kohtuväliselt lahendada (Minumets, D., Kulm, P., lk 542 viitega

Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2013 määrusele asjas nr 3-13-771, Tallinna Halduskohtu

11.01.2012 määrusele asjas nr 3-11-3003 ja VAKO 23.11.2012 otsusele nr 232-12/138182).

12. Kohus leiab, et kehtiva RHS § 121 lg 1 ls 1 sõnastusest ei tulene, et õiguste rikkumisest

teadasaamine on alati seotud HD kättesaamisega. Sellisel juhul oleks tulnud vastav põhimõte

seaduses ka fikseerida (vrdl nt RHS eelnõu 204 SE I § 189 lg 2, Riigikogu XIII koosseis,

arvutivõrgus:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ecbd5b61-734c-41b1-bff5-

a54f285bce53/Riigihangete%20seadus ). RHS § 121 lg 1 ls 1 sõnastus kohustab vaidlust

lahendavat organit igal üksikul juhul puudutatud isiku õiguste rikkumisest teada saamise

asjaolusid välja selgitama. Nõustuda tuleb sellega, et reeglina peabki vaidlustaja oma õiguste

rikkumisest teada saama HD kättesaamisel, st riigihangete registri toimimise põhimõtteid

arvestades hanke juurde registreerimisel. Samas juhul, kui HD-d on vastuolulised või

3-17-424

7(11)

ebaselged, ei pruugi hankel osalemisest huvitatud isik saada kohe aru oma õiguste rikkumisest.

Sellisel juhul on põhjendatud lugeda õiguste rikkumisest teadasaamise ajaks hankija RHS § 56

lg 2 kohase selgituse saamine isiku RHS § 56 lg 1 kohasele pöördumisele. Menetlusökonoomia

põhimõttega ei oleks kooskõlas olukord, kus huvitatud isik peaks igaks juhuks algatama

paralleelse vaidlustusmenetluse lisaks selgituse küsimisele, mille käigus võivad probleemid

saada lahendatud. Sellist lähenemist toetab ka kohtupraktika. Eelmises punktis viidatud kohtute

seisukohad ei ole üks-üheselt ülekantavad käesolevale asjale. Haldusasjas nr 3-12-1922 ei

olnud probleem HD-de ebaselguses. Kaebaja ei olnud hankija poole pöördunud RHS § 56 lg-

te 1 ja 2 kohaselt. Haldusasjades nr 3-13-771, 3-11-3003, 3-09-2691 oli kaebaja esitanud

hankijale enne vaidlustuse esitamist ettepaneku või taotluse hanke alusdokumente muuta. See

erineb olukorrast, kui hankedokumendid on ebaselged. Viidatud kohtuasjades hindasid kohtud

kaebaja väiteid sisuliselt ning leidsid, et kaebaja ei küsinud selgitusi temale arusaamatuks

jäänud hankedokumentide tingimuste kohta, vaid püüdis hankijat mõjutada pakkumuse

esitamise tingimusi kaebajale sobivaiks muutma. Seetõttu järeldasid kohtud, et kaebajale oli

tema väidetav õiguste rikkumine selge juba enne hankijale küsimuste saatmist. Seega nähtub

kohtule, et olemasoleva kohtupraktika valguses tuleb sisuliselt hinnata, kas HD-d olid ka

tegelikult ebaselged ning kas kaebaja pidi oma õiguste rikkumisest teada saama juba HD

kättesaamisel või alles hankija vastuste valguses. Kuna riigihankes nr 181843 vaidlustatud HD

tingimused on ebaselged ja osaliselt õigusvastased (vt käesoleva otsuse p-d 13–17), on

põhjendatud lugeda kaebaja õiguste rikkumisest teada saamise ajaks hankijalt vastuse saamise

aeg (07.02.2017) ja seetõttu tuleb vaidlustus lugeda RHS § 121 lg 1 ls 1 kohaselt tähtaegseks.

VAKO 16.02.2017 otsus nr 23-17/181843 tuleb tühistada. Kohus vaatab asja sisuliselt läbi.

13. HD p 2.1 kohaselt on hanke objekt koolilõuna pakkumiseks toiduainete, kondiitritoodete ja

poolfabrikaatide kohaletoomine HD-s nimetatud koolide sööklatesse ning koolipuhvetitesse

toiduainete ja jookide kohaletoomine müügiks õpilastele ja kooli personalile. Hanke objekti

kirjeldusest ei nähtu, et pakkujalt oodatakse toitlustusteenuse pakkumist (koolilõuna

valmistamist ja serveerimist) HD-s nimetatud koolide sööklates, vaid toidu valmistamiseks ja

serveerimiseks on koolides olemas vastav personal, kes nimetatud funktsioone ka täidab. See

nähtub ka hankija 02.03.2017 vastustest kaebusele, vt p 2.17 (toidu serveerimise ja kohapealse

lõpliku valmistamise korraldavad kooli personali koosseisus olevad töötajad). Samas on HD p-

s 2.15 fikseeritud, et pakkuja kohustub korraldama ettevõtte tunnustamise toiduseaduse mõttes

toidu käitlemiseks koolide sööklates, sealjuures on kõigi sööklate puhul käitlemisvaldkonnaks

toitlustamine: söökla koolis, tegevusalad: toidu valmistamine, toidu serveerimine. Seega nõuab

hankija, et pakkuja oleks tunnustatud ettevõtteks ToiduS mõttes, samal ajal, kui hanke objektist

(ega ka vastustaja selgitustest) tulenevalt ei hakkaks pakkuja koolide sööklates pakkuma

toitlustusteenust, st pakkuja ei hakkaks koolilõunat valmistama ega serveerima.

Ebaselgust põhjustab HD p 2.15 väljend „ettevõtte tunnustamine toiduseaduse mõttes“, kuna

vastavat tunnustusmenetlust kehtiv toiduseadus (ToiduS) alates 01.04.2014 enam ette ei näe,

vaid see on asendatud tegevusloa taotlemisega (vrdl ToiduS ja v.r ToiduS §-d 8 ja 9). Vastustaja

selgitus, et HD tingimused ei piira kaebaja osalemist riigihankes, kui tal on olemas vajalikud

tunnustused, ei kõrvalda HD-st tulenevat ebaselgust. Jääb selgusetuks, kas hankija peab HD p-

s 2.15 silmas, et pakkuja peab olema registreeritud majandustegevuse registris tegevusalal

„toitlustamine“ või nõutakse pakkujalt (varasemat) tegevusluba ToiduS § 9 mõttes, mille

väljastab VTA. Tegemist on olulise küsimusega, kuna tegevusloa väljastamise eelduseks on, et

pakkuja faktiliselt tegeleks kooli sööklates toidu käitlemisega (toidu valmistamisega), sellist

nõuet ei ole HD-st aga võimalik välja lugeda. Tegevusloa puhul peab loa taotleja täitma ka toidu

käitlemise nõudeid (vt nt ToiduS 4. ptk), mida on keeruline kui mitte võimatu teha, kui

koolisöökla personal ei allu pakkuja juhtimisele ega kontrollile, vastav õiguslik vahekord on

HD-s aga täiesti sisustamata. Tegevusloa nõue on seda enam põhjendamata, et HD-st ei tulene

3-17-424

8(11)

pakkujale kohustust koolilõunat valmistada ega serveerida. HD-s pole ka nõutud, et pakkujal

oleks pädev personal toidu valmistamiseks, mis on toitlustusteenuse pakkumisel tavapäraseks

nõudeks. Seega jääb HD p 2.15 nõue ebaselgeks, mistõttu on hankija eksinud RHS § 3 p 2

nõude vastu tagada riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus.

14. Toitlustusteenusele on HD-s viidatud üksnes seoses puhveti pidamisega (vt HD p 2.14).

Toitlustamine kooli puhvetis peab toimuma selliselt, et lõunaks pakutakse igal tööpäeval eraldi

koostatud menüüd (HD p 2.14.1). Toitlustust koolipuhvetis ja koolipuhvetist toidu müüki

korraldab pakkuja oma töötajaga (vähemalt üks töötaja igas koolis), vt HD p 2.14.3. HD p

2.14.4 kohaselt on toitlustuseks koolipuhvetis ja toidu müümiseks koolipuhvetis pakkujal

lubatud kasutada tasuta kooli kööki, köögi inventari koos kooli köögi personaliga (lubatud

toiduainete hoidmine ja töötlemine kooli köögis, toidu serveerimine kooli kööginõudega, nõude

pesu kooli nõudepesumasinaga). HD p-st 2.14.4 ei tulene pakkujale kohustust toitu valmistada

just kooli sööklas (kooli personali abil), vaid välistatud ei ole kohtu hinnangul ka toidu mujalt

kohaletoomine ja puhvetis serveerimine. Seega ei näe kohus, et ebaselge sisuga ettevõtte

tunnustamise nõue oleks ka koolipuhveti pidamise osas põhjendatud ning ka siin esineb

vastuolu RHS § 3 p-ga 2.

Kokkuvõtteks märgib kohus, et HD p 2.15 kätkeb endas olulist ebaselguse probleemi. Esiteks

ei ole selge, mida tuleb mõelda ettevõtte tunnustamise all. Teisalt on ka ebaselge, milleks on

üldse vajalik hankeobjekti kirjeldust silmas pidades selline tunnustamine. Selline ebaselgus

mõjutab hankes osalemist. ToiduS alusel tegevusloa hankimine ja selle omamine tähendab

pakkujale püsivaid kohustusi ja kulusid. Vaja on tagada toidu käitlemise koha nõuetekohasus,

töötajate koolitus jms. On selge, et olukorras, kus kooli töötajad ei alluks pakkujale, oleks

pakkujal keeruline, kui mitte võimatu ToiduS nõuetest kinnipidamist tagada. Seega tuleb HD

p.2.15 selle vastuolu tõttu RHS § 3 p-ga 2 tühistada. Kohus märgib, et juhul, kui hankija peab

vajalikuks kehtestada majandustegevuse registris vastava registreeringu olemasolu või eelneva

ToiduS alusel väljastatava tegevusloa olemasolu nõuet, tuleks see fikseerida HD-s

kvalifitseerimistingimusena.

15. Kuna kohtul puuduvad eriteadmised, millised on praktikas kasutatavad tavapärased

pakkumuse hindamise kriteeriumid õppeasutustes toitlustusteenuse pakkumisel, vaatles kohus

kuue lõpetatud hankemenetluse HD-d, mille osas on HD-d riigihangete registris kättesaadavad.

Nendeks hangeteks oli: 1) toitlustusteenuse tellimine Hiiumaa Ametikoolile (detsember 2016,

riigihanke viitenumber 181364); 2) toitlustusteenuse osutamine Tallinna Virmalise lasteaiale

(november 2015, riigihanke viitenumber 169511); 3) Tartu Kõrgemale Kunstikoolile

toitlustusteenuse hankimine (september 2015, riigihanke viitenumber 167197); 4) Aseri kooli

toitlustusteenus (juuli 2015, riigihanke viitenumber 165744); 5) Tallinna Lasnamäe

Mehaanikakooli toitlustus- ja puhvetiteenuse hankimine (mai 2015, riigihanke viitenumber

163344); 6) Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksuse toitlustusteenuse

hange (juuli 2014, riigihanke viitenumber 153988).

16. Järgnevalt esitab kohus oma järeldused vaidlustatud hindamiskriteeriumide kohta. Kohus

jätab siinjuures kõrvale diskussiooni, kas käesolevas hankemenetluses üldse on hankeobjektiks

toitlustusteenuse (toidu valmistamine) tellimine ning ebaselge on samuti see, kas pakkujalt

eeldatakse hankelepingu täitmisel jooksvalt ka menüü koostamist või koostavad menüü koolide

sööklad ja pakkuja rolliks jääb üksnes vajalike toiduainete transport. Vaidlust ei ole selles, et

pakkumuses tuleb esitada HD lisa 11 vormi kohane kahenädalane menüü, mis on pakkumuse

hindamise aluseks. RHS § 31 lg-st 4 tulenevalt on hankijal majanduslikult soodsaima

pakkumuse valimise korral kohustus nimetada hankelepingu esemega seotud objektiivset

hindamist võimaldavad pakkumuste hindamise kriteeriumid. Samuti nimetab hankija viidatud

sätte kohaselt igale valitud pakkumuse hindamise kriteeriumile pakkumuste majandusliku

3-17-424

9(11)

soodsuse hindamise seisukohast objektiivselt põhjendatud suhtelise osakaalu. Majanduslikult

soodsama pakkumuse puhul ei pea kõik hindamiskriteeriumid olema kvantitatiivselt

mõõdetavad, kuid seaduse kohaselt peavad kriteeriumid võimaldama objektiivset hindamist

ning nende suhteline osakaal peab olema objektiivselt põhjendatud.

16.1. Vaidlusaluses hankes ei ole kaebaja küll vaidlustanud hindamiskriteeriumide suhtelist

osakaalu,

kuid

kohtule

nähtub,

et

toidu

kvaliteedi

kriteeriumidele

omistatud

hindamiskriteeriumide osakaal (90%) on väga kõrge võrreldes maksumusega (10%). Sealjuures

jääb ka ebaselgeks, kuidas HD p-s 9.4.12 toodud hindamiskriteerium (õpilasürituste toitlustuse

mugavus) seondub toidu kvaliteediga. Võrdlusalustes hangetes ei olnud hinnakriteeriumile

antud ühelgi juhul nii madalat osakaalu. Hinna osakaal jäi 30–70 punkti vahemikku 100-st.

Kohtu hinnangul ei tohiks hinna osakaal hindamiskriteeriumides olla marginaalne, sest

riigihanke olulisemaid eesmärke on siiski kasutada avalikke vahendeid säästlikult ja

otstarbekalt (RHS § 3 p 1).

Koolilaste toitlustamine on õigusaktidega üsna täpselt reguleeritud, vt määruse nr 8 §-s 5

sätestatud nõudeid menüü koostamisele. Kohtu hinnangul on kehtivate õigusaktide valguses

vastavat valdkondlikku kompetentsi omades võimalik põhimõtteliselt objektiivselt hinnata

toidu

mitmekesisust

ja

tasakaalustatust.

Võrdlusaluste

hangete

puhul

on

hindamiskriteeriumidena valdavalt kasutatud menüü mitmekesisust ja selle tervislikkust

(möönda tuleb, et vaidlusaluses hankes on kasutatud segadusse ajavat mõistet „toiduainete

mitmekesisus

ja

tasakaalustatus“,

mitte

arusaadavamat

„menüü

mitmekesisus

ja

tasakaalustatus“, mille puhul on selge, et võrreldakse erinevatel päevadel pakutavaid toite).

Samas on võrdlusalustes hangetes täpsemalt avatud, mida mitmekesisuse all mõeldakse.

Näiteks hangetes nr 169511 ja 163344 on mitmekesisus sisustatud toitude kordumise kaudu:

maksimumpunktid sai menüü, kus kindla ajavahemiku järgi (tavaliselt 2 nädalat) ükski toit ei

kordunud, minimaalsed punktid aga menüü, kus toit kordus üle ühe korra. Sellisena on paremini

tagatud hindamise objektiivsus. Vaidlusaluses hankes ei ole välja toodud konkreetseid

hindamise parameetreid ega skaalat, vastustaja on möönnud, et hindamine toimub

hankekomisjoni liikmete arvamuse alusel. Seega jääb iga hankekomisjoni liikme enda

sisustada, mida mõistetakse HD p-s 9.4.1 nimetatud toiduainete mitmekesisuse ja

tasakaalustatuse all. Sellisena ei taga kohtu hinnangul HD p 9.4.1 sõnastus objektiivset

hindamist ning on seetõttu vastuolus RHS § 31 lg-ga 4. Kohus leiab, et üldisena sõnastatud

kriteeriumid, nagu menüü tervislikkus, tasakaalustatus ja mitmekesisus ei ole põhimõtteliselt

välistatud, kui hindamise metoodika on selgemalt lahti kirjutatud ja on viidatud, millele

hindamisel tuginetakse (nt määrusele nr 8 ja selle lisadele, Terviseameti koostatud

juhendmaterjalidele (vt arvutivõrgus: http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/haridus-ja-

sotsiaalteenused/tervisekaitsenouded-toitlustamisele-koolieelses-lasteasutuses-ja-koolis.html)

vms. Vaidlusaluses hankes tekitab segadust ka see, et kõrvuti üldiste hindamiskriteeriumidega

(HD p 9.4.1) on välja toodud ka spetsiifilisi nõudeid (HD p-d 9.4.2–9.4.11), mistõttu jääb

ebaselgeks nt see, kas vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete sisalduse hindamine on kuidagi

erinev toiduainete mitmekesisuse ja tasakaalustatuse hindamisest või osa sellest.

16.2. Kohus nõustub kaebajaga, et objektiivset hindamist ei võimalda HD p-d 9.4.8 (toidus on

küllaldaselt vitamiine), 9.4.9 (toidus on küllaldaselt mineraalaineid), p 9.4.10 (toidus on

piisavalt kiudaineid). Määruse nr 8 lisadena on kehtestatud küll mh laste toiduenergia- ja

toitainetevajadus ööpäevas (lisa 1), laste ööpäevane toiduenergia- ja toitainetevajadus

kooliastmete kaupa (lisa 3), koolilõuna toiduenergia- ja toitainetesisaldus (lisa 4) ja koolieine

toiduenergia- ja toitainetesisaldus (lisa 5), milles on toodud mh kiudainete, vitamiinide ja

mineraalainete vajadused/soovitavad väärtused, kuid üheselt ja objektiivselt ei ole võimalik

sisustada

hindamiskriteeriumides

kajastatud

mõisteid

„küllaldaselt“

ja

„piisavalt“.

Hindamiskriteeriumide sõnastusest võib teha järelduse, et mida rohkem on toidus vitamiine,

3-17-424

10(11)

mineraalaineid ja kiudaineid, seda parem, kuid tervislikuks tuleb kohtu hinnangul pidada

menüüd, kus määruse nr 8 lisades ära toodud soovituslikke väärtusi ka oluliselt ei ületataks.

Sellisena ei võimalda HD p-d p 9.4.8, 9.4.9 ja p 9.4.10 kohtu hinnangul objektiivset hindamist

ning viidatud HD punktid tuleb viia kooskõlla õigusaktides toodud nõuetega.

16.3. Kohus nõustub kaebajaga ka selles, et objektiivset hindamist ei võimalda ka HD p 9.4.12

õpilasürituste toitlustamise mugavus. Viidatud punkt on raskesti seostatav toidu kvaliteediga,

mille üheks hindamiskriteeriumiks HD p 9.4.12 on. HD p-s 2.2 on küll väljendatud, et

spordipäevade, ekskursioonipäevade, õppekäikude, õppesõitude jmt kohta koostatav menüü

peab võimaldama lõunat kaasa võtta (lõuna tuleb kombineerida võimalikult lihtsalt või tuleb

planeerida hanke mahus taara ja söögivahendid, näiteks ühekordsed nõud), kuid ka see ei anna

täpset infot selle kohta, kuidas erinevaid pakkumusi HD p 9.4.12 alusel pingeritta seada.

Hankija on selgitanud, et selle kriteeriumi osas toimub hindamine hankekomisjoni liikmete

arvamuse alusel. See näitab täiendavalt, et HD p 9.4.12 alusel toimub hindamine subjektiivsete,

mitte objektiivsete kriteeriumide alusel. Seega on HD p 9.4.12 vastuolus RHS § 31 lg-ga 4 ja

tuleb õigusakti nõuetega kooskõlla viia.

17. Kokkuvõtlikult tuleb märkida, et HD p-d 9.4.1, 9.4.8, 9.4.9, 9.4.10 ja 9.4.12 on

õigusvastased ja hankijal tuleb need kooskõlla viia õigusaktide nõuetega. Kohus märgib lisaks,

et selgusetu on, mille alusel otsustatakse parim puhvetiteenuse pakkuja, kuna HD-s toodud

hindamiskriteeriumid puudutavad üksnes koolilõuna menüüle esitatavaid nõudeid, seda

kinnitab ka HD lisas 11 toodud menüü vorm.

18. Kaebaja leiab, et ebaselgus on ka HD p 2 „Hanke objekt, maht ja tehniline kirjeldus“

alapunktis 2.2, milles seisab, et toiduainete, kondiitritoodete ja poolfabrikaatide

kohaletoimetamine toimub viiel tööpäeval, kuid alapunktis 2.3 on kirjas, et toiduaineid,

kondiitritooteid ja poolfabrikaate tarnitakse mitte harvem kui kaks korda nädalas. Hankija on

andnud selgituse, et HD-d tuleb mõista selliselt, et pakkujale võimaldatakse toiduainete

kohaletoomine viiel tööpäeval nädalas (v.a laupäev ja pühapäev), HD p 2.3 aga täpsustab

toiduainete minimaalse tarnimise kordade arvu nädalas. Kaebaja on viidanud 22.02.2017

menetlusdokumendis, et on rahul vastustaja 02.03.2017 esitatud vastuse p-s 2.14 antud

selgitustega. Kohus nõustub, et vastustaja antud tõlgendus on HD-de punkte koostoimes

lugedes sealt tuletatav, mistõttu puudub vajadus vastavaid HD punkte õigusvastasteks

tunnistada.

19. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada osaliselt. Tühistada tuleb VAKO 16.02.2017

otsus nr 23-17/181843. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega rahuldada Mann Grupp

OÜ vaidlustus osaliselt ning: 1) tühistada riigihanke „Sillamäe Eesti Põhikooli, Sillamäe

Kannuka Kooli, Sillamäe Vanalinna Kooli ja Sillamäe Gümnaasiumi õpilaste toitlustamiseks

toiduainete ja jookide ostmine“ (riigihanke viitenumber 181843) hankedokumentide p 2.15; 2)

kohustada Sillamäe Linnavalitsust viima riigihanke „Sillamäe Eesti Põhikooli, Sillamäe

Kannuka Kooli, Sillamäe Vanalinna Kooli ja Sillamäe Gümnaasiumi õpilaste toitlustamiseks

toiduainete ja jookide ostmine“ (riigihanke viitenumber 181843) hankedokumentide p-d 9.4.1,

9.4.8, 9.4.9, 9.4.10 ja 9.4.12 kooskõlla õigusaktide nõuetega. Muus osas (HD p-d 2.2 ja 2.3)

tuleb jätta kaebus rahuldamata.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

108 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on esitanud taotluse mõista vastustajalt

tema kasuks välja õigusabi kulud summas 680 eurot (arve nr 170301, tl 77). Kohtusse

pöördumisel on kaebaja tasunud riigilõivu summas 1280 eurot (tl 21).

3-17-424

11(11)

Kohtupraktika kohaselt saab halduskohtumenetluses välja mõista ainult halduskohtumenetluses

kantud menetluskulusid, seega ei saa kohus välja mõista menetluskulusid, mis seonduvad

õigusabi osutamisega VAKO-sse pöördumisel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2014 otsus

haldusasjas nr 3-14-51897, p 13). Eelnevat arvestades ei saa kohus välja mõista arvel nr 17301

märgitud õigusabikulusid 4 h ulatuses summas 320 eurot. Kohtumenetlusega seonduvateks

kuludeks tuleb arve nr 170301 alusel pidada kulusid 360 euro ulatuses (kaebus VAKO otsusele

2,5 h ja vastus määrusele 2 h). Kohtu hinnangul on antud summa põhjendatud ning kaebaja on

esitanud kulude kandmist tõendava maksekorralduse (tl 79). Seega on kaebaja põhjendatud

menetluskulu kokku 1280+360=1640 eurot. Kuna vaidlustatud HD punktide osas valdavas osas

kaebus rahuldati, peab kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetavad menetluskulu 15%

ulatuses. Seega kuulub vastustajalt Mann Grupp OÜ kasuks väljamõistmisele 1394 eurot. Muus

osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Laidvee

Kohtunik