4-16-5798/15 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2017.a

, Võru kohtumaja Asenduskaristuse number 4-16-5798 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Kerli Mikson Avalduse esitaja/sissenõudja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur Kohtutäitur Rita Lohu Avalduse sisu väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi asendamine Kohtuistungil osalenud isik

Süüdlane: D.L (isikukood xxx,

elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, telefon: xxxxxxxx, e-post: xxxxxx@hot.ee)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, § 69, § 72; TMS § 201 lg 1 ning VTMS § 2071, § 211, kohus määras:

1. Rahuldada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks.

2. Asendada D.L-ile Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 08.10.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2440,15,007234 määratud rahatrahv 100 trahviühikut, so 400 eurot arestiga 10 (kümme) ööpäeva ning arest asendada 10 (kümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

3. D.L Tartu Vangla Üldkasuliku töö teostamiseks tuleb ühendust võtta

kriminaalhooldusosakonna nooremametni

500 412; k Anžela Murumägiga, tel: 7 53328924, Tartu, Tiigi 78 - kab. 109, Anzela.Murumagi@just.ee.

4. Selgitada D.L-ile,

et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

5. VTMS § 2071

lg 1 alusel saata jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.

6.

- ja Määrus saata täitmise korraldamiseks süüdlasele ning teadmiseks Politsei Piirivalveameti Ida prefektuurile ja kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 (3)

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur esitas 04.08.2016.a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale avalduse süüdlasele määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. D.L-ile

Ida prefektuur määras 08.10.2015.a menetlusaluse isikule D.L (xxx)

elukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Võru maakond rahatrahvi väärteoasjas nr 2440,15,007234 Liiklusseaduse § 238 alusel rahatrahvi 100 trahviühikut so summas 400 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta jõustus 26.10.2015.a. Kuna D.L ei ole tasunud rahatrahvi õigeaeglaselt vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Rita Lohu 04.12.2015.a tema suhtes antud väärteoasjas täitemenetluse. Täitemenetluse käigus laekumisi ei olnud. Kohtutäitur teatas 18.07.2016 kohtuvälisele menetlejale eelnimetatud .a rahatrahvi täitmise võimatusest Täitemenetluse seadustiku § 201 lg1 järgi. Eeltoodu alusel ja juhindudes - -st 1, taotleb KarS § 72 lg st 1 ja TMS § 201 lg väärteomenetleja asenduskaristuse kohaldamist D.L suhtes väärteoasjas nr 2440,15,007234 tasumata rahatrahvi osas summas 400 eurot. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil D.L kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Ta selgitas, et rahatrahv jäi tasumata, kuna puudusid rahalised vahendid. undidega. On nõus, et arest asendatakse üldkasuliku töö t Kümme tundi tööd saab ära teha ühe kuu jooksul. Määruse põhjendused Kohus leiab,

et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või -

mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab - rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. D.L ei ole raha

trahvi määratud tähtajaks tasunud ning rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Rita Lohu kinnitusel ei ole D.L ka vara, millele Kohtutäitur sissenõuet pöörata. Seetõttu on põhjendatud süüdlasele määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega, et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. D.L-ile on

KarS § 63 alusel määratud rahatrahv § § 242 lg karistuseks Liiklusseaduse 238 ja

1 ning Liikluskindlustuse seaduse § 81 järgi trahviühikut, so

0 eurot, millele KarS § 72 lg 2

alusel vastab 10 päeva aresti. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna isikul ei ole võimalik

3 (3)

rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda, siis süüdlasele karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Asendades aresti süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga, määrab kohus, et D.L t

uleb teha 1 kuu jooksul alates määruse jõustumisest tundi üldkasulikku tööd.

Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. VTMS § 2071 lg 1 ja 2 kohaselt üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 72, § 69; VTMS §-st 211.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik