2-17-2050/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

2-17-2050

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 07.aprill 2017 Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-2050 Tsiviilasi

RM hagi TM vastu abielu lahutamise nõudes Hagihind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: RM, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx Kostja: TM, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx, xxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx

Menetluse liik Kirjalik eelmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada RM hagi.

2. Lahutada RM ja TM (endine Ve) xx.xx.xxxx xxxxx xxxxxxxx xxx xx xxx aktiga nr xx registreeritud abielu.

3. Taastada TM abielu eel viimati kantud perekonnanimi “V”.

4. Saata kohtuotsuse ärakiri päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele.

MENETLUSKULUD Jätta kummagi poole poolt kantud menetluskulud poole enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetlus RM on esitanud 08.02.2017 Harju Maakohtule hagi TM vastu abielu lahutamise nõudes, mis on kohtualluvuse korras saadetud lahendamiseks Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja lahutada xx.xx.xxxx xxxxx xxxxxxx xxx xx xxxxxxxxxxxxxxxxxx sõlmitud abielu TM, kuna poolte abielulised suhted on lõppenud 1990 ning pooled on läinud oma eluga edasi. Kostja on tema vastu esitatud nõude õigeks võtnud.

Seoses asjaoluga, et kostja on abielu lahutamisega nõustunud, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt hagi

2-17-2050

rahuldada. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-le 3 kohaselt juhul, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lgle 4 alusel abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud.

KOHTU SEISUKOHT

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.

2. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama sätte lg 2 alusel abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

3. Pooled ei vaidle selle üle, et nende abielusuhted on lõppenud. Osundatud sätete alusel ning hageja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Käesoleval juhul on poolte abielulised suhted lõppenud ning nad ei soovi abieluliste suhete taastamist. Poolte lepitamist peab kohus ebamõistlikuks, kuna mõlemad pooled on abielu lahutamisega nõus ega ole lepitamist taotlenud. Puuduvad alused hagi õigeksvõtu mittevastuvõtmiseks. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagiavaldus abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

4. Nimeseaduse § 11 lg 1 alusel võib kohus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime. Samas sätte lg 2 p 1 kohaselt võib taastatavaks perekonnanimeks olla ka lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja on taotlenud oma sünnijärgse perekonnanime taastamist, mis on abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

5. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Pooled ei ole kulude teistsugust jaotust ka taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ingrid Niinemägi Kohtunik