4-09-37/23 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

K O H T UO T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.04.2009 Kohtla-Järve kohtumaja Väärteoasja number 4-09-37 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Asja läbivaatamise kuupäev 06.04.2009 Väärteoasi Anneli TINTSI kaebus Ida Politseiprefektuuri 11.12.2008 otsusele väärteoasjas nr.2440,08,012649 Kaebuse esitaja Anneli TINTS sünd. 13.08.1974, isikukood 47408132232, elukoht xxx Kaitsja Maano SAAREVÄLI vandeadvokaadi vanemabi Kohtuväline menetleja Heiki LINDUS Ida Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna juhtivkonstaabel Heiki LINDUSE 11.12.2008 otsus väärteoasjas nr.2440,08,012649 Anneli TINTSI karistamise osas Liiklusseaduse §74-17 lg.1 järgi rahatrahviga 71 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 4260 krooni – jätta muutmata.

Anneli TINTSI kaebus jätta rahuldamata.

2 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 24.04.2009.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Ida Politseiprefektuuri konstaabel Endel Savolainen koostas 17.11.2008 väärteoprotokolli nr. AB1090090 Anneli Tintsi kohta selles, et viimane, juhtides 26.09.2008 kell 16.20 Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Tallinn - Narva maantee 142-l km-l mootorsõidukit ning sooritades möödasõitu ees liikuvatest sõidukitest, sõitis tagant otsa ees liikuvale ja maanteelt kõrvalteele vasakpööret sooritavale kombainile, mille tulemusena tekitas liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Sellega rikkus Anneli Tints Liikluseeskirja §133 ja pani toime Liiklusseaduse §74- 17 ettenähtud väärteo.

Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna juhtivkonstaabel Heiki Linduse 11.12.2008 otsusega väärteoasjas nr.2440,08,012649 määrati Anneli Tintsile Liiklusseaduse §74-17 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 71 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 4260 krooni. Otsuse kohaselt karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puudusid.

Anneli Tintsi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Maano Saareväli esitas 05.01.2009 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus väärteomenetlus lõpetada Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel. Kaebuse kohaselt vaidlustas menetlusalune isik kohtuvälise otsuse täies ulatuses, kuna leidis, et ta ei ole väärtegu toime pannud. Menetlusalune isik ei ole rikkunud Liikluseeskirja nõudeid. Liiklusõnnetuse põhjustas Sergei Sohranitši Liikluseeskirja §91 ja §156 vastane tegevus. Põhja Politseiprefektuuri 01.12.2008 määrusega määrati väärteoasi täiendavale menetlemisele, et koguda asjas liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks täiendavaid tõendeid ning lisada sündmuskoha vaatlusprotokoll. Ida Politseiprefektuur jättis määruse täitmata ja langetas otsuse puuduliku ja vaieldava tõendusmaterjali pinnalt. Menetlusaluse isiku teos puudub väärteo koosseis, kuna ta ei ole rikkunud Liikluseeskirja §133 sätteid ega põhjustanud süüliselt liiklusõnnetust. Väärteoprotokollis fikseeritud teokirjeldusest ei nähtu, mida menetlusalune isik valesti tegi. Protokollis on esitatud vaid fakt. Vaidlustatud otsusega on kohtuväline menetleja asunud väärteoprotokolli kantud teokirjeldust laiendama. Otsuses on isikule heidetud ette möödasõidu õigusvastast alustamist ja möödasõidu õigusvastast mittekatkestamist. Liikluseeskirja §133 kohaselt, kui möödasõidul ilmneb takistus või liiklusoht, mida

3 juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Vaidlustatud otsuse motiivide kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule ette seda, et ta pidi ette nägema võimaliku takistuse ilmnemist teel ning möödasõitu mitte alustama või alustatud möödasõidu lõpetama. Otsusest ei selgu, millises möödasõidu faasis pidi võimalik takistus menetlusalusele isikule ilmnema – kas enne möödasõidu alustamist või selle sooritamisel. Nimetatud asjaolu omab asja lahendamisel olulist tähendust seetõttu, et teadmata sõiduauto kaugust kombainist, ei ole võimalik võtta seisukohta liiklusõnnetuse välditavuse osas. Kohtuväline menetleja, süüdistades menetlusalust isikut nii õigusvastases möödasõidu alustamises kui ka möödasõidu katkestamata jätmises, on sellega möönnud, et tal puudub info sõiduauto paiknemise kohta enne ohu tekkimist. Meelevaldne on kohtuvälise menetleja järeldus selle kohta, et menetlusalusel isikul oli reaalne võimalus möödasõitu katkestada. Kohtuväline menetleja ei ole tõendanud Liiklusseaduse §74-17 rakendamiseks olulise tingimuse esinemist – ohu tekkimisel sõiduki ohutuks peatamiseks vajaliku teepikkuse olemasolu. Olukorras, kus ohu tekkimisel ei ole sõiduki juhi käsutuses sõiduki peatamiseks vajalikku teepikkust, ei saa juhti takistusele otsasõidus süüdistada. Vaatamata sellele, et protokollis kirjeldatu väliselt on kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule otsusega ette heitnud ka õigusvastast möödasõidu alustamist, ei ole kohtuväline menetleja tõendanud ühtegi asjaolu, mis oleks keelanud möödasõidu alustamise. Ükski sõidukitest peale kombaini ei olnud näidanud vasaksuunamärguannet. Liikluseeskirja §132 p.2 keelab möödasõidu alustamise, kui möödasõitu alustava juhi ees liikuv sõiduk on andnud vasaksuunamärguande. Menetlusaluse isiku sõiduauto ees sõitnud sõiduk ei olnud näidanud suunamärguannet ja seetõttu puudus menetlusalusel isikul keeld möödasõidu alustamiseks. Sellist olukorda, kus menetlusalune isik alustas õiguspäraselt möödasõitu ning peale möödasõidu alustamist sooritas tema liikumistrajektoori lõigates vasakpöördemanöövri kombain, tuleb vaadelda liiklusohuna Liiklusseaduse §74-35 lg.3 tähenduses. Käesoleval juhul tekitas sõiduautole liikumistakistuse ehk lõi ohu vasakpööret sooritanud kombain. Kaebuse kohaselt põhjustas liiklusõnnetuse Sergei Sohranitši poolt Liikluseeskirja §91 ja §156 nõuete rikkumine.

Harju Maakohtu 19.01.2009 määrusega edastati kaebus kohtualluvuse korras lahendamiseks Viru Maakohtule.

Maakohtu istung

Maakohtu istungil kaebuse esitaja Anneli Tints sõna ei soovinud, kinnitades ainult, et tema kombaini ei näinud, kuigi tee on lauge kurviga vasakule.

Kaebuse esitaja Anneli Tintsi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Maano Saareväli toetas maakohtu istungil kaebuse väiteid.

Kohtuvälise menetleja Ida Politseiprefektuuri esindaja juhtivkonstaabel Heiki Lindus palus maakohtu istungil jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Tunnistaja Sergei Sohranitš andis maakohtu istungil järgmisi ütlusi. Tema oli liiklusõnnetusse sattunud kombaini roolis ja sõitis ühelt põllult teisele. Kombaini

4 kiirus on muidu 27 km/h, kuid kokkupõrke ajal vaid 10 km/h, kuna vähendas kiirust pöörde sooritamiseks. Kombaini taha oli selleks ajaks kogunenud kolonn autosid, rekka ja 3-4 sõiduautot. Enne pöörde sooritamist pani suunatule sisse umbes 100 m enne, samuti veendus, vaadates ette ja taha, et pöörde sooritamiseks on vastassuuna vöönd vaba. Kombaini juht kinnitas, et tahavaatepeeglist tema Lexust kõrvalrajal ei näinud, kui vaatas taha vahetult enne pöörde sooritama hakkamist. Kolonni lõpus teda ka ei olnud, kuna kolonni lõpp oli tahavaatepeeglist näha. Kokkupõrge toimus kombaini tagumisse rattasse ja peale kokkupõrget lendas kombain läbi kraavi kõrvalteele.

Tunnistaja Uxxx Nxxx andis maakohtu istungil järgmisi ütlusi. Tema oli liiklusõnnetuse toimumise ajal veoauto roolis ja veoauto järgnes kombainile. Tunnistaja kinnitas, et tema veoauto taha kogunesid sõiduautod, keegi möödasõite ei teinud. Kuna tunnistaja nägi, et eespool liikus veel teine kombain, mis keeras Tallinn – Narva maanteelt ära, siis tegi järelduse, et ka tema ees liikuv kombain keerab samale kõrvalteele, mistõttu ta sõitis sama aeglaselt ning möödasõitu ei alustanud. Tunnistaja kinnitas ka, et kombaini suunatuli põles tükk maad enne pöörde sooritamist ning tema vaatas tahavaatepeeglisse ajal, mil kombain oli juba pöörde sooritanud ning eeder oli risti teel ja sellega maatee sulgenud. Sel hetkel nägi ta tahavaatepeeglist suure kiirusega kõrvalrajal tulevat valget xxx, mis tema arvates ei pidurdanud. Kokkupõrge toimus kombaini tagumisse rattasse ja peale kokkupõrget paiskus kombain teelt kaarega välja. Tunnistaja ei näinud xxx sõitmas kolonnis, vaid märkas teda alles siis, kui ta oli juba alustanud veoautost möödasõitu, oli kõrvalrajal ja umbes tsisterni tagumise ratta kohal. Kombain on laiem ja suurem kui veoauto.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ning ära kuulanud menetlusosalised ja tunnistajad, leidis, et menetlusaluse isiku kaebus ei ole põhjendatud, kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §150 on sätestatud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Käesolevas asjas maakohus neid ei tuvastanud.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Anneli Tintsile on määratud karistus Liiklusseaduse §74-17 lg.1 alusel.

Liiklusseaduse §74-17 lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus.

5 Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas Anneli Tints rikkus liiklusnõudeid ja kas selle rikkumise tagajärjel tekitati varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus.

Nagu nähtub 17.11.2008 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1090090 ja vaidlustatavast 11.12.2008 otsusest väärteoasjas nr.2440,08,012649, on menetlusalune isik rikkunud Liikluseeskirja §133 nõudeid.

Liikluseeskirja §133 sätestab, et kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Kui möödasõidu katkestanud juht tahab naasta pärisuunavööndisse, peavad taga sõitvad juhid seda võimaldama.

Käesoleva väärteoasja materjalidest ja kaebuse esitanud isiku vastusest maakohtu istungil nähtub, et sõites juba mööda kahest sõiduautost, ei näinud ta veoauto ees liikunud kombaini. Seda märkas ta alles siis, kui oli jõudnud vastassuunarajal juba veoauto tagaratta juurde. Kaebuse esitaja kinnitas, et peale kombaini märkamist ta ei püüdnud naasta pärisuunavööndisse, kuna tegi järelduse, et see ei ole võimalik. Seepärast jätkas ta sõitu vastassuunavööndis ning kokkupõrke vältimiseks püüdis hoida oma sõiduautot kogu aeg vasakule. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja seisukohaga, et takistuse (kombaini) ilmnemisel teel tulnuks möödasõit lõpetada. Maakohus peab põhjendatuks ja usaldust väärivateks tunnistaja Uxxx Nxxx ütlusi selle kohta, et kui maanteel sõidab aeglaselt autode kolonn, peaks see olema ohu märk ning tegema autojuhi ettevaatlikuks.

Eeltoodu alusel leiab maakohus, et Anneli Tintsi on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §74-17 lg.1 järgi, kuna ta rikkus Liikluseeskirja §133 ja tekitatud oli ka varaline kahju. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt nii asja materjalide kui kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega tõendatud, et takistuse ilmnemisel ei käitunud kaebuse esitaja Liikluseeskirja §133 nõuetele vastavalt, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Eeltoodu alusel tuleb karistuse mõistmisel lähtuda Karistusseadustiku §56.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §74-17 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

6 Käesolevas asjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 71 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puudusid.

Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud Anneli Tintsi süü Liiklusseaduse §74-17 lg.1 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut.

Kuna kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana, tulnuks käesolevas asjas karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisel karistus määrata ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.

Samas nõustub maakohus kohtuvälise menetleja otsuses toodud karistuse suurusega – tunduvalt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja leiab, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada ka antud asjas määratud suurusega karistusega.

Vastuseks kaebuse väidetele märgib maakohus järgmist.

Maakohus ei nõustu kaebuse väidetega selles osas, et Ida Politseiprefektuur on kohtuvälise menetlejana oluliselt eiranud väärteomenetlusõigust sellega, et on jätnud tegemata Põhja Politseiprefektuuri poolt määratud menetlustoimingud.

Nagu nähtub Põhja Politseiprefektuuri 01.12.2008 määrusest, on väärteomenetluse käigus vajalik täiendavalt selgitada välja liiklusõnnetuse toimumise asjaolud ja kehtiv liikluskorraldus, lisada materjalile sündmuskoha vaatluse protokoll (t.l.50).

Maakohus leiab, et selle lausega oli sisuliselt ette nähtud vaid ühe dokumendi – sündmuskoha vaatluse protokolli – lisamise vajadus, kuna selles dokumendis on kajastatud nii liiklusõnnetuse toimumise asjaolud kui ka kehtiv liikluskorraldus.

Samas leiab maakohus, et sündmuskoha vaatluse protokolli lisamine väärteoasja materjalidele 05.12.2008, s.t. ajal, mil materjalid tagastati Ida Politseiprefektuurile (t.l.50), ei olnud enam võimalik, kuna sellel ajal ei olnud sündmuskoht enam säilinud sellisena, nagu liiklusõnnetuse toimumise ajal 26.09.2008. Maakohus leiab, et liiklusõnnetuse asjaolude ja kehtiva liikluskorralduse väljaselgitamine oli võimalik ka teiste asjas kogutud materjalide alusel. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks märkida, et selgitamaks veelgi täpsemalt välja kohapealset liikluskorraldust, lisas maakohus oma 06.04.2009 istungil just kaitsja taotlusel asja materjalidele veel ühe foto Tallinn – Narva maanteest (t.l.95).

Maakohus ei nõustu kaebuse väidetega ka selles osas, et vaidlusalusest kohtuvälise menetleja otsusest ei selgu, milles konkreetselt menetlusalust isikut süüdistatakse.

Vastavalt 17.11.2008 väärteoprotokollile nr. AB 1090090 (t.l.20) sõitis Anneli Tints, juhtides mootorsõidukit ning sooritades möödasõitu ees liikuvatest sõidukitest, tagant

7 otsa ees liikuvale ja maanteelt kõrvalteele vasakpööret sooritavale kombainile, millega rikkus Liikluseeskirja §133.

Vastavalt 11.12.2008 otsusele väärteoasjas (t.l.52) sõitis Anneli Tints, juhtides mootorsõidukit ja sooritades möödasõitu ees liikuvatest sõidukitest, tagant otsa maanteelt kõrvalteele vasakpööret sooritavale kombainile. Sama otsuse kohaselt ilmnes, et menetlusalune isik pidi ette nägema võimaliku takistuse ilmnemist teel ning möödasõitu mitte alustama või alustatud möödasõidu lõpetama, viidates siinkohal samuti Liikluseeskirja §133 rikkumisele.

Maakohus leiab, et eeltoodud otsuse sõnastus on igakülgselt hõlmatud ja vastavuses Liikluseeskirja §133 toodud nõudega, et kui möödasõidu ajal ilmneb takistus, mida juht ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada.

Kuna maakohus leiab, et käesolevas väärteoasjas on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi menetlusalune isik, ei pea ta vajalikuks võtta seisukohta nende kaebuse väidete osas, mis puudutavad liiklusõnnetuse põhjustamist kombainijuht Sxxx Sxxx poolt.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas järginud väärteomenetlusõigust, mistõttu õiguslikud ja faktilised asjaolud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puuduvad. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja lähtunud seaduses sätestatud alustest, karistus on põhjendatud ja määratud süülise teo eest, maakohus nõustub nii selle liigi kui määraga. Siinkohal peab maakohus vajalikuks märkida, et karistuse määrajale on alati jäetud teatud otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile.

Kuna menetlusaluse isiku kaebuses toodud väited ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks, tuleb kaebus jätta rahuldamata ja menetleja otsus muutmata.

Anne PALMISTE Kohtunik